lg 2 p-ga 4 on isiku arestimajja paigutamise aluseks kohtumääruse ärakiri vahi alla võtmise või väljasaatmise kohta. Selliseks määruseks oli Viru Maakohtu 17.02.2006 määrus nr.05740000040, millega anti luba kahtlustatava O.B vahistamiseks. VangS § 85 lg 1 sätestab, et aresti ja kuni kolmekuulise vangistuse kandmine toimub otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgse politseiprefektuuri arestimajas. Kaebaja väidab, et tulenevalt VangS § 85 lg-st 1 võis teda arestimajas kinni pidada 3 kuud, kuid tema viibis seal 4 kuud. Kaebaja on antud juhul tõlgendanud vääralt seadust, sest talle ei olnud määratud aresti ega ka kuni kolmekuulist vangistust, vaid ta oli VangS § 4 kohaselt vahistatu. Vahistatu käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Kaebaja on ühtlasi pannud Ida Politseiprefektuurile süüks tema etapeerimata jätmise Tartu Vanglasse, kus on paremad olmetingimused võrreldes Kohtla-Järve arestimajaga.
lg-ga 1 vahistatut võib ümber paigutada ühest arestimajast teise või kinnise vangla eelvangistusosakonda, kui seda on vaja eeluurimise huvides, julgeoleku kaalutlustel või nõuab seda prokurör, kohtunik või uurija, kes menetleb kriminaalasja. VangS § 5 Täitmisplaan lg 1 näeb ette, et täitmisplaan sätestab kinnipeetava ning vahistatu vastuvõtmiseks pädeva vangla. Sama paragrahvi lg 2 täitmisplaani koostamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 11 lg-s 1 sätestatud alustest. Nimetatud õigusnormi kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Eelisjärjekorras kuuluvad etapeerimisele isikud, kelle suhtes on meediku poolt tehtud vastav ettekirjutus. O.B suhtes sellist ettekirjutust ei ole tehtud. Seejärel etapeeritakse need isikud, kes on viibinud arestimajas pikemat aega. Etapeerimisele kuuluvate isikute hulk sõltub asjaolust, kui palju on vanglas vabu kohti ja nende puudumise korral ei ole võimalik kinnipeetavaid sinna toimetada. Eeltoodut aluseks võttes on õige vastustaja seisukoht, mille kohaselt käesoleval juhul ei saa arvestada O.B sooviga etapeerida teda teise kinnipidamisasutusse.
lg 1 p-ga 9 on arestialusel õigus lugeda riigi päevalehti, ajakirju ning raamatukogu olemasolu korral sealolevat kirjandust. Vastustaja esindaja seletuse kohaselt tuuakse Ida Politseiprefektuurist vanad ajalehed pidevalt arestimajja, kus nad kambrite kaupa laiali jaotatakse. Vastustajal puudub teave selle kohta, et O.B-le ei oleks võimaldatud lugeda ajalehti. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et ta luges vahi all olles raamatuid, kuid ajalehti ta kordagi ei saanud (t.lk.65). O.B ei ole esitanud tõendeid ega selgitusi selle kohta, et talle personaalselt keelduti ajalehtede andmisest. Mis puutub kaebaja väidetavatesse moraalsetesse kannatustesse, mida põhjustas vabadusest ilmajäämine, siis vabaduse piiramist oleks kaebaja saanud ise ära hoida kriminaalkorras karistatava teo tegemata jätmisega. Mis puutub kaebaja väitesse, et talle ei võimaldatud arestimajas viibimise ajal pidada kirjavahetust ja kohtuda sugulastega, siis see vastab tegelikkusele, sest vastavalt Ida Politseiprefektuuri poolt 20.02.2006 kriminaalasjas nr.05740000040 tehtud määrusele keelati vahistatul O.B-l kokkusaamised, kirjavahetus ja sidepidamine. O.B sai nimetatud määruse kätte 21.02.2006. Puuduvad andmed selle kohta, et O.B oleks määruse vaidlustanud. Kaebaja viitab VangS § 90 lg-le 4, mille kohaselt vahistatu kamber peab vastama käesoleva seaduse § 45 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Nimetatud õigusnormi kohaselt kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhu hulga ja selle ringluse, valguse ja 5
Nimetatud nõudeid ei ole võimalik Kohtla-Järve arestimajas täita. Seda põhjusel, et Kohtla-Järve arestimajas ei ole jalutushoovi ja arestikambrites puuduvad aknad. Arestimajas on üks sissepääs nii vahialustele kui ka külastajatele. Ei ole mõeldav, et arestialune viiakse konvoi saatel tänavale jalutama. Kohtla-Järve arestimaja on ehitatud 1963 aastal ja algselt oli see mõeldud ühiselamuks. Arestimaja asub kedrikorrusel, mille aknad on kinni müüritud juba 1963 aastal ja akende puudumise tõttu kambrites loomulikku valgust tagada ei saa. Samuti ei saa kinnimüüritud aknaid avada, kuna ehitustehniliselt see ei ole võimalik. Nüüdseks on see probleem lahendatud, kuna käesoleva aasta aprillikuus avati Viru Vangla, kus on kaasaja nõuetele vastav arestimaja. Mis puutub kaebaja väitesse, et tema puhul rikuti VangS § 12 (eraldihoidmise printsiip) punkte 2 ja 4, siis tulenevalt arestimaja kinnipidamise, üleandmise ja vastuvõtmise registreerimise raamatu kannetest ei vasta kaebaja väide tegelikkusele. Nimetatud raamatust nähtub, et O.B viibis Kohtla-Järve arestimaja kambris nr.10 (neljakohaline) ajavahemikul 16.02.2006 kuni 21.02.2006 üksinda, kambris nr.4 (kahekohaline) ajavahemikul 22.02.2006 kuni 08.03.2006 üksinda, 09.03.2006 oli kambris 4 isikut (peale kaebaja olid kambris kahtlustatavatena kinni peetud isikud, s.o isikud, kelle suhtes ei olnud kohaldatud veel tõkendit), ajavahemikul 10.03.2006 kuni 22.03.2006 oli kaebaja kambris üksinda, ajavahemikul 23.03.2006 kuni 24.03.2006 oli kambris 2 isikut (peale kaebaja oli kambris kahtlustatavana kinni peetud isik, s.o isik, kelle suhtes ei olnud kohaldatud tõkendit), ajavahemikul 25.03.2006 kuni 10.04.2006 üksinda, ajavahemikul 11.04.2006 kuni 12.04.2006 oli kambris 2 isikut (peale kaebaja oli kambris kahtlustatavana kinni peetud isik, s.o isik, kelle suhtes ei olnud kohaldatud tõkendit), ajavahemikul 12.04.2006 kuni 26.04.2006 viibis O.B kambris üksinda, ajavahemikul 27.04.2006 kuni 25.05.2006 viibis kambris peale kaebaja isik, kes kandis kahekuulist vangistust (tegemist oli politseiametniku pojaga), ajavahemikul 26.05.2006 kuni 12.06.2006 oli kambris 3 isikut ning 13.06.2006 kuni 15.06.2006 oli kambris 2 isikut. Analüüsides arestimaja tööraamatu kandeid selgub, et kahekohaline kamber nr.4 oli kahel korral ülerahvastatud, st 09.03.2006 oli kambris 4 isikut ja ajavahemikul 26.05.2006 kuni 12.06.2006 oli selles kambris 3 isikut. Arestimaja tööraamatu kannete põhjal võib öelda, et O.B oli paremas olukorras võrreldes teiste vahistatutega ja vastustaja arvestas asjaoluga, et tegemist oli politseiametnikuga ning tagas tema julgeoleku. Kaebaja viitas kohtuistungil asjaolule, et kriminaalasjas oli talle määratud riigi poolt kaitsja, keda tema juurde ei lubatud (t.lk.64). Kuna sellisel juhul tuleb esitada kaebus prokuratuurile, siis halduskohus nimetatud väitele hinnangut ei anna. Esitatud kaebuses puudusid igasugused viited kaitsja kohta, mistõttu kohus ei saanud asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise käigus juhtida kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebus kaitsja mittelubamise kohta kaebaja juurde ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus leiab, et Kohtla-Järve arestimajas rikuti ASKE § 15 lg 1 p-i 4, kuna kaebajale ei võimaldatud vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. VangS § 90 lg 4 kohaselt peab vahistatu kamber vastama käesoleva seaduse § 45 lg-s 1 sätestatud tingimustele, mille kohaselt kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kuna kambrites, kus viibis O.B, ei olnud akent ja oli 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.