§-s 1043 ja §-is 1045 lg 1 p 7 sätestatu alusel. Kolleegium selle käsitlusega ei nõustu.
-i § 1043 reguleerib lepinguvälise kahju hüvitamise juhtumeid. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja oli KÜ Maakri 44 liige, kellele kuuluva korteri siseviimistluse ja sisustuse kahjustuse põhjustas maja katkisest katusest korduvalt sissejooksnud vihmavesi. Tulenevalt KÜS § 2 lg-st 1 on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike poolt loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majapidamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kostja põhikirja p 1.3. kohaselt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks 5 Maakri tn 44 asuva elamu (välja arvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine. Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et hageja oli liikmelisuse kaudu kostjaga lepingulises suhtes ja käesolevas asjas tuleb kohaldada lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise kohta sätestatut.
reguleerib kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad olemasolevast võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel ja mille esmaseks eelduseks on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine. Nimetatud sätte lõige 1 võimaldab võlasuhte poolel, kelle suhtes on kohustust rikutud, valida kahe kahju hüvitamise viisi vahel, milleks on õigus nõuda seaduse kohaselt kahju hüvitamist koos kohustuse täitmisega või selle asemel.
lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Asja materjalidest nähtuvalt teavitas hageja koheselt kostjat tekkinud probleemist (tl 32), mistõttu ei ole asjakohane kostja väide, et ta ei olnud teadlik kahju tekkimisest. Kostja oli august katuses ja selle tagajärjel vee läbijooksust teadlik juba üksnes seetõttu, et tema poolt olid tasutud avariibrigaadi töö eest esitatud arved (tl 95, 96) läbijooksu likvideerimiseks ja katuseaugu parandamiseks. Asjaolul, et väidetava kahju tekkimise ning teostatud remonttööde vahel oli mitme kuu pikkune vahe, ei ole kahju suuruse kindlakstegemisel tähtsust. Et kostja hageja pakutud korduvaid võimalusi vihmaveest tingitud kahjustusi korteris vaatamas käia ei kasutanud, oli kostja risk. Riiklikult tunnustatud ekspert Ü.Lainsalu ütlustega on tõendatud, et vihmaveest põhjustatud kahjustuste kõrvaldamine oli põhjendatud, kuna sellisel kujul oli korteri kasutamine elamiseks võimatu ja teostatud remonttöödega hoiti ära üleliigsest vihmaveest tekkiva hallituse levimine nii korteri sees kui sellest väljapoole (tl 205-207, 221-222). Apellatsioonikohtu istungil kinnitas hageja, et korteris ei olnud võimalik poole aasta jooksul elada, sest elektri sisselülitamisel võis tekkida lühis. Miller Grupp OÜ poolt teostatud ehituslikku ülevaatust ja remonttööde arvete suurust (tl 153, 154) kostja vaidlustanud ei ole. Kostja oli tulenevalt KOS § 21 lg 1 p-dest 1-3 õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest, rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid ning mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid. Katusekonstruktsioonid ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, vaid on korteriomanike kaasomandis, mille korrashoiu kohustus oli üle antud kostjale. Kostja poolt remondi ja hooldamise kohustuse aktsepteerimist tõendab kostja kodukorra projekt (tl 146 pöördel), mille p 1.3. kohaselt on kostja kohustuseks katuse ja pööningu remont ja hooldamine. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et tekkinud kahju likvideerimise kulutused on remondi hinnakalkulatsioonide alusel hageja poolt tasutud summadega tõendatud. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et kostja ei organiseerinud koheselt katusesse avarii tagajärjel tekkinud augu parandamist. Õige on ka see, et asja lahendamisel ei omanud tähtsust asjaolu, et hageja oli vaidlustanud katuse remondiks pangast laenu taotlemise. Eeltoodu põhjal leiab kolleegium, et põhjendatud on kostjalt välja mõista vihmavee läbijooksudest tingitud korteri taastusremondiks ja viimistluse täiendavaks parandamiseks hageja tehtud kulutused 47 732.20 krooni suuruses summas. Kolleegium leiab, et hageja nõue asja hävimisest või purunemisest tekkinud kahju hüvitamiseks tuleb tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata.
lg-te 1 ja 3 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel 6 mõistlikult arvestada ning kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Maakohus ei ole otsuses käsitlenud ühtegi tõendit, mis tõendaksid, et hageja korteris enne vee läbijooksu hagis nimetatud asjad olemas olid, ometi on ta nõude täies ulatuses rahuldanud. Isegi juhul, kui eeldada, et hagejal need asjad olemas olid, puuduvad tõendid asjade kulumise ja nende võimaliku väärtuse vähenemise kohta vee läbijooksu tagajärjel. Toimikus olevad kviitungid (tl 150-152) iseenesest kolleegiumi arvates hageja asjade hävimist ega kahjustumist hagis toodud asjaoludel ei tõenda. Kuna ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab osaliselt esimese astme kohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse, tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Et nõue rahuldatakse 87% ulatuses, tuleb kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätta kõigist menetluskuludest 13% hageja kanda ja 87% kostja kanda. Gaida Kivinurm Imbi Sidok Urmas Reinola
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.