) § 16 lg-ga 1 on kaasatud planeerimismenetlusse huvitatud isikud ning on toimunud kooskõlas
Kuna planeeritava ala näol ei ole tegemist
lg 2 p-s 3 sätestatud alaga, siis kohaldub käesoleval juhul
Nimetatud sätte kohaselt lg-s 2 nimetamata juhtudel määrab kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringule riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse kohalik omavalitsus. Enne detailplaneeringu esitamist vastustajale sai kolmas isik kooskõlastused Ida-Eesti Päästekeskuselt, Virumaa Tervisekaitsetalituselt, Ida-Virumaa Keskkonnateenistuselt, Elion Ettevõtted AS-lt ja OÜ-lt Jaotusvõrk. Eeltooduga on täidetud kõik detailplaneeringu vastuvõtmiseks vajalikud tingimused ning detailplaneeringu koostamine on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt oleks tulnud koostatud detailplaneering vastu võtta. Kaebusest nähtuvalt on vaidlustatavas haldusaktis viidatud akti andmise alusena kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lg-le 1,
lg-le 2, § 16 lg-le 1, § 16 lg-le 3, Lüganuse Vallavolikogu 04.12.2003 määrusega kinnitatud Lüganuse valla ehitusmääruse p-le 2.2 ning haldusaktile lisatud seletuskirjale. Ühestki vastustaja poolt viidatud ning vaidlusaluse akti aluseks olevast normist ei tulene vastustaja volitus anda välja detailplaneeringu eskiislahenduses välja pakutud planeeringulahendust. Vallavalitsuse õigus jätta detailplaneering vastu võtmata tuleneb
Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, et selle õiguslikuks aluseks oleks
lg 1 ja sellest tulenevalt ei ole haldusakt välja antud kehtiva õiguse alusel ning puudub üks haldusakti õiguspärasuse eeldusi. Kohtuistungil jäi kaebaja esindaja vandeadvokaat Küllike Namm kaebuses toodud taotluse juurde ja palus tühistada Lüganuse Vallavalitsuse 02.10.2007 korraldus nr.150 ning teha Lüganuse Vallavalitsusele ettekirjutus vallale esitatud detailplaneeringu uueks läbivaatamiseks. Kaebaja esindaja selgitas, et seadus ei näe ette detailplaneeringute mittevastuvõtmist ja vastustaja pani kaebaja väljapääsmatusse olukorda. 2
Nimetatud õigusnorm annab vallavalitsusele õiguse jätta detailplaneering vastu võtmata. Vaidlustatud haldusaktis on viidatud korraldusele lisatud seletuskirjas toodud põhimotiividele, Lüganuse valla ehitusmääruse p-le 2.2 ja detailplaneeringu eskiisprojekti planeeringulahenduse avalikul arutelul 10.09.2007 tehtud ettepanekutele. Lüganuse Vallavalitsuse 02.10.2007 korralduse nr.150 seletuskirjast nähtub, et pakutud planeeringulahenduse kohaselt moodustatakse Uuetoa maaüksusele esialgselt välja pakutud 6 elamukrundi asemel 27 elamukrunti, sh 23 suvilakrunti. Lüganuse valla ehitusmääruse p-i 2.2 kohaselt kuulub detailplaneeringute koostamise korraldamine ja vastuvõtmine Lüganuse Vallavalitsuse pädevusse.
lg 1 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasja omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud. Lüganuse valla Jabara küla elanikud ja Uuetoa maaüksuse piirinaabrid esitasid 28.06.2007 avalduse, milles nad ei nõustunud Uuetoa maaüksuse detailplaneeringu vastuvõtmisega. 10.09.2007 toimunud detailplaneeringu eskiisprojekti planeeringulahenduse avalikul arutelul asuti seisukohale, et nõustuda saaks 6-9 elamukrundi moodustamisega, mitte aga 27-ga. Vastustaja viitab KOKS § 2 lg 1 p-le 1, mille kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida valla elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna iseärasusi. Eeltoodust lähtudes otsustas vastustaja mitte vastu võtta Uuetoa maaüksuse detailplaneeringu eskiisprojekti planeeringulahendust. Kohtuistungil vastustaja esindaja Arno Rossman selgitas, et Uuetoa maaüksuse detailplaneering algatati OÜ Hektar-HK poolt 15.04.2004 Lüganuse Vallavolikogule esitatud avalduse alusel, milles paluti algatada detailplaneering 6-9 krundile. Vastustaja esindaja väitis kohtuistungil, et kui kaebaja oleks taotlenud kohe detailplaneeringu algatamist 26-le krundile, siis poleks vald detailplaneeringut üldse algatanud. Vaidlustatud Lüganuse Vallavalitsuse 02.10.2007 korralduse nr.150 seletuskirjast nähtub, et keskkonnaministri 15.05.2003 määruse nr.48 “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid“ § 2 lg 1 kohaselt tuleb moodustada reoveekogumisala, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 inimekvivalenti, seda aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ andmetele toetudes võib suure tõenäosusega määrata taotletava detailplaneeringuala tsooni, kus reoainete infiltratsioonioht põhjavette on suur. Eskiislahenduse järgi tuleb kinnistult puhastusseadmetesse juhtida vähemalt 150 inimese reoveed, mis tähendab vajadust moodustada reovee kogumisala. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 24 lg 5 kohaselt peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse. VeeS § 24 lg 6 kohaselt määratakse reovee kogumisalade piirid üldplaneeringuga. Lüganuse valla arengukava ei näe lähiajal ette reovee kogumisalade üldplaneeringu koostamist. Planeeringu eskiislahenduses on ette nähtud reoveepuhastist tulevad veed (normaalselt töötava puhasti korral on orgaanilise reostuse puhastusaste 90-98%) juhtida planeeringualal Sope ojja. Sope ojast suunduvad veed väljaspool planeeringuala Aare Kase elamu hoovi läbiva (ning tema eravalduses oleva) kraavi, mis asub hoonest ca ühe meetri kaugusel. Kuna planeeritava ala näol on tegemist suvilate piirkonnaga, kus reovee hulk ja reostuskoormus võivad kõikuda suurtes piirides (kruntide erinev müügiaeg, puhkajate suvilas 3
Nimetatud õigusnorm sätestab, et kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kindlaks kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Eeltoodu tõttu on väär kaebaja esindaja arusaam, et kohalik omavalitsus on kitsendanud planeeringu esitaja õigusi rajatavate kruntide arvu osas. Seda sellepärast, et kaebajal puudusid tulenevalt eelmärgitud lepingu p-st 2 (finantseerija kohustused) igasugused muud õigused peale detailplaneeringu finantseerimise õiguse (Uuetoa maaüksuse detailplaneering lk.20). Vaatamata sellele, et kaebajal puudus detailplaneeringu koostamise õigus, esitas ta Lüganuse Vallavalitsusele detailplaneeringu eskiisprojekti planeeringulahenduse, millega nähti ette moodustada planeeringualal 23 hooajalise elamumaa krunti, aga samuti 1 krunt tänavamaa jaoks, 1 krunt alajaama jaoks, 1 krunt puurkaevu jaoks ning 1 krunt reoveepuhasti jaoks. Lüganuse Vallavolikogu 17.03.1999 määrusega nr.31 ja 28.07.2004 määrusega nr.33 kehtestatud Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt paikneb Uuetoa maaüksus osaliselt põllumajandustsoonina tsoneeritud maa-alal ja osaliselt muu maana tsoneeritud maa-alal. Viimase võimaliku kasutusotstarbena on üldplaneeringu kohaselt ette nähtud põllu- või metsamajandusliku maa kasutamine. Kuigi Uuetoa detailplaneeringu seletuskirjas on öeldud, et nimetatud üldplaneeringus käesolevale maa-alale ei ole määratud perspektiivset sihtotstarvet, ei ole see väide asjakohane, sest üldplaneeringuga ei määrata mitte maakasutuse sihtotstarvet, vaid ühe või teise piirkonna või ala maakasutuse juhtfunktsioonid. Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon on Uuetoa kinnistu detailplaneeringuga planeeritaval alal põllumajandustsoon, mis tähendab, et nimetatud maaalale saab üldplaneeringust lähtuvalt määrata üksnes maatulundusmaa sihtotstarbe (Lüganuse valla üldplaneering lk.54, 56 ). Seega kui 6,3 ha suurust Uuetoa maaüksust sooviti detailplaneeringuga jagada 6-9-ks elamumaa sihtotstarbega krundiks, saab rääkida kehtivat Lüganuse valla üldplaneeringut muutvast detailplaneeringu algatamise taotlusest. Kooskõlas
lg-ga 6 ei tohi eraõiguslik isik olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu tellijaks saab olla üksnes kohalik omavalitsus ja seda juhul, kui viimane peab vajalikuks ja põhjendatuks algatada kehtivat üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamist. Seega oli üksnes Lüganuse Vallavalitsusel õigus sõlmida kõnealloleva detailplaneeringu koostamiseks vastava firmaga või
OÜ-l Hektar-HK puudusid volitused detailplaneeringu koostamise lepingu sõlmimiseks OÜ-ga Projekteerimiskeskus.
lg 2 p 3 sätestab, et enne planeeringu
kohast vastuvõtmist kooskõlastab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus detailplaneeringu vastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud ala.
lg 3 kohaselt
lg-s 2 nimetamata juhtudel määrab planeeringu riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavale detailplaneeringule maavanem (
Seega Lüganuse Vallavalitsuse 02.10.2007 korralduse nr.150 „Uuetoa maaüksuse detailplaneeringu eskiisprojekti planeeringulahenduse mittevastuvõtmine“ puhul ei saa rääkida detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumise otsusest, kuna ei ole järgitud
lg 3 p-s 2 ette nähtud kooskõlastamise regulatsiooni, mille kohaselt
-st tulenevalt väljendab detailplaneeringu vastuvõtmise otsus kohaliku omavalitsuse kui detailplaneeringu koostamise korraldaja väljakujunenud seisukohta, et detailplaneering on sisuliselt ja põhimõtteliselt valmis, st, et koostatud detailplaneeringu lahendus on küps avalikuks väljapanekuks ja seega ka avalikuks sisuliseks aruteluks ning et seda on võimalik esitada volikogule kehtestamiseks. Lüganuse Vallavalitsuse 02.10.2007 korraldus nr.150 „Uuetoa maaüksuse detailplaneeringu eskiisprojekti planeeringulahenduse mittevastuvõtmine“ sisaldab kohaliku omavalitsuse seisukohta selle kohta, et Uuetoa maaüksuse detailplaneeringu eskiisprojekti planeeringulahendus ei vasta detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja sellisel kujul ei ole võimalik planeerimismenetlust jätkata. Detailplaneeringu eskiislahenduse puhul on tegemist detailplaneeringu lähteseisukohti tutvustavate visanditega, mis vajaduse korral määratakse kohaliku omavalitsuse poolt tutvustavatele aruteludele. Detailplaneeringu lähteseisukohad, erinevalt detailplaneeringu eskiislahendustest, saavad tuleneda detailplaneeringu algatamise taotlusest (avaldusest) ning nad on aluseks detailplaneeringu koostamisele ja kinnitamisele. Kuna tegemist ei olnud detailplaneeringu vastu võtmata jätmisega, vaid detailplaneeringu eskiisprojekti planeeringulahenduse mittevastuvõtmisega, siis kaebaja viide
lg 1 (kohalik omavalitsus teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku) puudumisele haldusaktis, kui haldusakti aluseks olevale õigusnormile, ei ole asjakohane. Lüganuse Vallavalitsuse 02.10.2007 korralduse nr.150 „Uuetoa maaüksuse detailplaneeringu eskiisprojekti planeeringulahenduse mittevastuvõtmine“ andmisel tugineti KOKS § 6 lg-le 1,
lg-le 2, § 16 lg-tele 1 ja 3 ja Lüganuse Vallavolikogu 04.12.2003 määrusega nr.14 kinnitatud „Lüganuse valla ehitusmääruse“ p-le 2.2. Uuetoa maaüksuse detailplaneeringu eskiisprojekti planeeringulahenduse mittevastuvõtmine ei ole samastatav detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumisega. Nimelt on detailplaneeringu eskiislahenduse puhul tegemist detailplaneeringu lähteseisukohti tutvustavate algprojektidega (ka visanditega), milliseid kohalik omavalitsus võib määrata vajaduse korral tutvustavatele aruteludele, mida ka antud juhul tehti. Samas, detailplaneeringu lähteseisukohad saavad tuleneda detailplaneeringu algatamise avaldusest (taotlusest) ning on aluseks lähteülesande koostamisele ja kinnitamisele. Kuna Uuetoa maaüksuse detailplaneeringu eskiisprojekti planeeringulahendus ei vasta detailplaneeringu lähteseisukohtadele, siis sellisel kujul ei ole võimalik detailplaneeringu menetlemist jätkata. Lüganuse vald on nõus jätkama detailplaneeringu menetlemist OÜ Hektar-HK 15.04.2004 avalduse alusel, millega oli ette nähtud 6-9 elamukrundi rajamine Uuetoa maaüksusele. Valla sellekohane seisukoht on avaldatud vaidlustatud Lüganuse Vallavalitsuse 02.10.2007 korralduse nr.150 „Uuetoa maaüksuse detailplaneeringu eskiisprojekti planeeringulahenduse mittevastuvõtmine“ seletuskirjas, kust nähtub järgnev: kehtiva Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt (Lüganuse Vallavolikogu 28.07.2004 määrus nr.33) on Uuetoa kinnistu maakasutussihtotstarve maatulundusmaa, mis võimaldab maaomanikul saada tulu maaviljelusega seonduvast tegevusest. Valla üldplaneering ei näe ette selles piirkonnas uue kompaktse hoonestusala ehitamist. Lüganuse Vallavolikogu lähtus detailplaneeringu algatamisel maaomaniku OÜ Hektar-HK poolt volikogule esitatud avaldusest rajada Uuetoa kinnistule 6-9 elamukrunti. Eeltoodust järeldub, et Uuetoa maaüksuse detailplaneeringu eskiisprojekti planeeringulahendus ei vasta detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Lüganuse vald ei ole soovinud rajada Uuetoa kinnistule elamurajooni, vaid on nõustunud 6-9 elamu ehitamisega sellele kinnistule. Kooskõlas
sätestab, et see seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel (lg 1).
eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks (lg 2). Ruumiline planeerimine (planeerimine)
tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi (lg 3). Kooskõlas
lg-ga 2 planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt kohalik omavalitsus tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Kolmandad isikud E.P, K.R, J.L, E.L ja A.M selgitasid kohtuistungil, et nad olid nõus esialgse ettepanekuga rajada Uuetoa kinnistule 6-8 krunti. 2006.-2007. aastal tehti ettepanek 26 elamukrundi rajamiseks, millega kolmandad isikud nõus ei ole. Samuti oleks uutel elanikel probleeme mere äärde pääsemisega. Kolmas isik E.L leidis, et uued elanikud peaksid käima läbi tema maa, sest muidu nad mere äärde ei pääse. Kolmas isik E.P tõstatas küsimuse selle kohta, et planeeringu kohaselt suunatakse reovesi kraavi, milline on tema majale väga lähedal. Kraavis on puhas vesi, mida on siiani kasutatud joogiks (t.lk 101,102). Lüganuse Vallavalitsus on vaidlustatud korralduse seletuskirjas märkinud, et planeeringust ei selgu, milline puhasti tagab täieliku reovee puhastuse, sest planeeringu eskiislahenduses on ette nähtud reoveepuhastist tulevad veed juhtida planeeringualal Sope ojja, kust nad suunduvad väljaspool planeeringuala asuva A.K elamu hoovi läbiva kraavi 1 m kauguselt. Vallavalitsus leiab, et kuna tegemist on suvituspiirkonnaga, siis reovee hulk võib kõikuda suurtes piirides. Planeeringust ei nähtu, milline puhasti tagab sellistes tingimustes täieliku reovee puhastuse. Vallavalitsus leiab, et rajatava 6 elamu reoveekäitlus tuleb lahendada kogumismahutitega ning äraveoga Püssi purgimissõlme, kust need suunduvad regionaalsetesse puhastussõlmedesse. Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse 13.11.2006 kirja nr.32-6-5/10148 kohaselt planeeritava maa-ala reovee käitlemine on lahendatud lokaalsete puhastusseadmete (krunt nr.4) ning sademevee ärajuhtimine kohaliku drenaaživõrgu baasil (t.lk.69). Väidetavat olemasolevat või planeeritud kohalikku drenaaživõrku ei kajastu ühelgi detailplaneeringu dokumendil, mistõttu jääb arusaamatuks, millise Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele esitatud planeerimisettepaneku alusel on saadud väita, et sademeveed on kavandatud juhtida kohalikku drenaaživõrku. Eeltoodut aluseks võttes kohus leiab, et Lüganuse Vallavalitsuse 02.10.2007 korraldusega nr.150 „Uuetoa maaüksuse detailplaneeringu eskiisprojekti planeeringulahenduse mittevastuvõtmine“ ei ole kaebaja õigusi rikutud, mistõttu kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt Lüganuse Vallavalitsuse 18.01.2008 arvele nr.2 on vallavalitsus tasunud Maarika Kutser`i Õigusbüroole vastuse koostamise eest haldusasjas nr.3-08-2281 4 000.00 krooni. Riigikohtu otsuses nr.3-3-1-19-01 on asutud seisukohale, et isikult avaliku võimu kasuks väljamõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas antud vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.