← Eesti

2-07-15587/8

Obsah (8)§ 438§ 445§ 378§ 141§ 149§ 122§ 124§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas, sekretärid Merilin Rahusaar, Kaidi Kanarbik Määruse tegemise aeg ja koht 14.detsembril 2007.a. Pärnu Kuninga

§ 438lg 1,2, § 439,§ 441 lg 1, § 442 , Pk

S § 18 lg 1, lg 2, , lg 5, § 19 lg 1, lg 3, lg 4, kohus otsutas:Jagada A.R.`i ja U.R.`i ühisvara järgmiselt: Jätta korteriomand X xxxxx xxx xxx x xx xxxxxxxas reg.osa nr xxxxxxx Harju Maakohtu kinnistusosakond U.R.`ile ik.kood xxxxxxxxxxx turuväärtusega 800 000 krooni ja mõista U.R.`ilt välja rahaline hüvitus kokku summas 400 000 kr ( nelisada tuhat ) krooni A.R.`i ik.kood xxxxxxxxxxx kasuks. Tuginedes

§ 445

lg 1 kohus otsustas kohtuotsuse täitmise tagamiseks seada kohtulik hüpoteek U.R.`ile ik.kood xxxxxxxxxxx kuuluvale korteriomandile X xxxxx xxx xxx x xx xxxxxxxas reg osa nr xxxxxxx summas 400 000 kr ( nelisada tuhat) A.R.`i ik.kood xxxxxxxxxxx kasuks. Kohtuotsuse ärakiri hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse saata täitmiseks Harju Maakohtu Kinnistusosakonnale. Peale kohtuotsuse jõustumist tagastada A.R.`ile ( maksja konto nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispank ) tema poolt Resolutsioon 1 11.12.2007 maksekorralduse nr 379 kohaselt tasutud hagi tagamise kautsjon summas 20 000 krooni ( kakskümmend tuhat krooni). Jõustunud kohtuotsus hagi tagamise kautsjoni tagastamiseks saata koos maksekorralduse koopiaga täitmiseks Kohtute Raamatupidamise Keskusele Kalevi 1 Tartus. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Sisulised asjaolud Poolte abielu sõlmiti 27.02.1987 ja lahutati 13.07.2004.Abielust on sündinud tütred: C.R. ja A.M.R. Peale abielu lahutamist jäid tütred hageja ülalpidamisele ja kasvatamisele.Tütar A.M.R. elab koos hagejaga Pärnu linnas .Kostja ei võta osa laste ülalpidamisest. Hageja palub kostjalt välja mõista elatusraha 1800 kr kuus , edasiselt poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Kohtuistungil tunnistab kostja elatise nõuet ja on nõus maksma alates 01.septembrist 2007 1800 kr kuus. Kohtuistungil avaldasid pooled kompromissi elatise nõudes kohtule protokolli kandmiseks, milles said kokkuleppele, et kostja maksab alates 01.septembrist 2007 elatusraha tütre A.M.R.`i ülalpidamiseks 1800 kr kuus, edaspidi kui kuupalga alammäära suurendatakse maksab seaduses toodud määras s.o. 1/ 2 alampalgast kuus. Elatise nõudes kohus kinnitas kompromissi määrusega 11.10.2007, määrus jõustus 15.11.2007 ja lõpetas selles osas menetluse. Abikaasade ühisvaraks on korteriomand xxxxxxxxx x xxxxx xxx xxx x xx .Korteri omanikuna on kinnistusraamatusse kantud kostja. Korteriomandi väärtuseks hindab hageja 800 000 krooni. Hageja soovib ühisvara jagada selliselt, et korteriomand jääks kostjale ja kostja maksaks talle enam jääva vara väärtuse eest rahalist hüvitust summas 400 000 krooni. 11.12.2007 esitas hageja taotluse kohtuotsuse täitmise tagamiseks , milles ta palus seada kohtuliku hüpoteegi haginõude suuruses summas s.o. 400 000 kr kostjale kuuluvale korteriomandile.Hagi tagamise taotluselt on tasutud kautsjon 20 000 krooni. Kostja vastus Kohus saatis hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega kostjale 21.05.2007.Kirjalikus vastuses kohtule 11.07.2007 kostja ei tunnista ühisvara jagamise nõuet.Kostja väitel eraldati korter x xxxxx xxx xxx x xx tema emale, kelle EVP-de eest kostja korteri erastas. 21.11.2007 esitas kostja oma kirjalikud vastuväited 400 000 krooni väljamõistmise nõudele hageja kasuks. Kostja vastuväited on järgmised: 1.Peale 10 aastat järjekorras ootamist 1972.aastal Tallinna Pakendivabrik eraldas tema emale H.R.-le korteri aadresil x xxxxx xxx xxx x xx xxxxxxxxx.Kostja elab selles korteris alates 1972.aastast.Hageja asus sellesse korterisse elama peale abielu registreerimist 04.11.1998.a.Korter erastati kostja nimele 25.05.1995.a.Kostja väitel Tallinna linn andis talle üle omandiõiguse korterile, milles kostja juba ammu elas ja tema ema kandis selle eest linnale üle 11 000 EVP krooni. 2 2.Kostja leiab, et poolte abielulised suhted lõppesid 2003.aasta jaanuaris ja sama aasta märtsis asus hageja teise korterisse elama.Kostja arvamuse kohaselt Perekonnaseaduse § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, see tähendab seisuga jaanuar 2003.AS OberHaus eksperdi arvamuse kohaselt oli seisuga jaanuar 2003 nimetatud korteri väärtuseks 365 000 kr. 3.Kostja leiab, et korter on omandatud lahusvara arvelt- kostja ema raha eest ja vastavalt Perekonnaseaduse § 19 lg 2 p 3 sättele kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt. 4.Hageja ei osalenud kinnisvara omandamises ning raha ka selleks ei andnud. Kostja on nõus tasuma hagejale korteriomandi eest 125 000 krooni, põhjendusega, et xx xx xxxx x sündis tal tütar E.R., naine ei tööta ja 15.10.2007 vallandati kostja töölt ja praegusel ajal otsib ta tööd, et perekonda ülal pidada. Kohtuistungil 29.11.2007 avaldab kostja, et on nõus, et korteriomand jääb temale ja on nõus hagejale hüvitama 270 000 krooni kümne aasta jooksul.Kostja on nõus, et korteriomandi turuväärtus hetkel on 800 000 krooni, omapoolset hindamist tellida ei soovi. Hageja kirjalik seisukoht kostja vastusele 29.11.

  1. Hageja väidab kostja vastuväidetele tuginedes, et vallasasjaks olev korter on omandatud 25.05.1995 erastamise ostu- müügilepingu alusel. Poolte abielu on registreeritud 27.02.
  2. ja lahutatud 13.07.2004.Mõlemad pooled on kinnitanud, et abielusuhete lõppemise aeg oli 2003.aasta jaanuar.Vallasasjaks olev korter on ostetud 25.05.1995, seega poolte abielu ajal.Seega on vallasasjana erastatud korter poolte ühisvara.See, et korteri eest tasumiseks vajalikud EVP kroonid andis väidetavalt kostja ema, seda asjaolu ei muuda.Kinnistusraamatu kandest nähtuvalt tekkis vallasasjana erastatud korteri baasil korteriomand 27.03.2002.Seega samuti abielusuhete ajal. Seega tulenevalt Perekonnaseaduse § 14 lg 1 on nii vallasasjana erastatud korter ,kui selle baasil tekkinud korteriomand , poolte ühisvara. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et ühisvara jagamisel tuleb lähtuda korteri väärtusest abielusuhete lõppemise aja seisuga. Hageja leiab, et Perekonnaseaduse § 18 lg 2 kohaselt määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, ühisvara väärtuse määramisel see säte kohaldamisele ei kuulu. Perekonnaseadus ei sätesta otseselt, millise ajahetke seis tuleks võtta aluseks pärast abielusuhete lõppemist jagatava ühisvara väärtuse määramisel.Riigikohus on oma otsuses nr. 3-2-1-15-06 asunud seisukohale, et omandist ilma jäänud abikaasale tuleb tema soovil tagada õiglane hüvitus omandi kaotamise eest.Hageja on viidanud Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-1207, kus on öeldud, et ühisvara väärtust ei tule kindlaks määrata abielusuhete lõppemise aja seisuga. Hageja ei ole nõus kostja ettepanekuga, et kohus kalduks kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest, kuna kostja väitel on korteriomand omandatud tema lahusvara arvelt. Kostja poolt esitatud tõend- H.R. rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart- ei ole asjakohane tõend.Asjaolu, et kostja ema on EVP-d kandnud kostja kontole, ei ole aluseks ühisvara jagamisel abikaasade ühisvara võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumiseks. Hageja palub määrata korteriomandi väärtus nõude esimese astme kohtus menetlemise aja seisuga.Hageja on hinnanud jagatava korteriomandi väärtuseks 800 000 krooni ning kostja ei ole seda vaidlustanud.Seega on hageja hinnangul õiglane väärtus korterimandi kaotamise eest 400 000 krooni, mille palub kostjalt enda kasuks välja mõista ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtu seisukoht 3 Poolte abielu on registreeritud xx xx xxxx x ja lahutatud xx xx xxxx x .Kinnistusraamatu andmetel on kinnistu nr xxxxxxx Harju Maakohtu kinnistusosakond Tallinna jaoskond korteriomand asukohaga x xxxxx xxx xxx x xx üldpinnaga 43,6 m2 omanikuna kinnistusraamatusse kantud 27.03.2002 kostja U.R..Seega on tegu abikaasade ühisvaraga.Perekonnaseaduse § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. Poolte vahel on vaidlus selles, millise ajahetke seisuga tuleb korteriomand hinnata. Hageja leiab, et ühisvara väärtus tuleb määrata kohtumenetluse aja seisuga, tuginedes riigikohtu praktikale analoogsetes kohtuasjades.Kostja on arvamusel, et ühisvara väärtus tuleb määrata abielusuhete lõppemise aja seisuga s.o. jaanuarikuu 2003, mil korteriomandi väärtus AS Ober-Haus eksperdi arvamuse kohaselt oli 365 000 krooni. Kohus leiab, tuginedes riigikohtu praktikale, tuleb korteriomandi väärtus määrata asja esimese astme kohtus menetlemise aja seisuga. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma otsuses nr.3-2-1-12-07 p 10 selgitanud järgmist: õige on ringkonnakohtu seisukoht, et ühisvara väärtust ei tule kindlaks määrata abielusuhete lõppemise aja seisuga.Kui abikaasad jagavad ühisvara pärast abielusuhete lõppemist, määratakse PKS § 18 lg 2 kohaselt ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.Viidatud sättest tuleneb, et abielusuhete lõppemise aja seisuga määratakse kindlaks ühisvara koosseis, s.o. millised esemed kuuluvad abikaasade ühisvarasse ja millised mitte.See aga ei tähenda, et sama ajahetke seisuga määratakse kindlaks ka ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtus. Perekonnaseadus ühisvarasse kuuluvate esemete väärtuse kindlaksmääramise aluseid otseselt ei reguleeri.Eseme väärtuse regulatsioon tuleneb Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse §-st 65, mille järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme väärtus on selle kohalik keskmine müügihind( turuhind).Viidatud sättest ei tulene siiski, millise ajahetke seisuga tuleb eseme väärtus kindlaks määrata. Korteriomandi väärtuse kindlaksmääramise küsimuses asus kolleegium 12.aprilli 2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06 seisukohale, et ühisvara jagamisel korteriomandi kohtuotsusega jätmine ühele abikaasadest riivab intensiivselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lg1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, kuna üks abikaasadest kaotab omandiõiguse ühisvarasse kuuluvale asjale.Seetõttu tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest.Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määrataks kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kostja on väitnud, et korter erastati tema ema EVP-de eest, seega kostja lahusvara arvelt ja palub seetõttu kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest ( PKS § 19 lg 2 ).Kohus leiab, et H.R. rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart ( tl 21), mille kohaselt H.R. on oma tööaastad kandnud U.R.i nimele, ei anna alust kõrvale kalduda abikaasade võrdsuse põhimõttest ühisvara jagamisel. Antud tõendist on näha, et kostja ema on oma korteri erastamisest 12.05.1994 ülejäänud tööaastad EVP kroonides kandnud kostja kontole.Kohus leiab, et tõend ei ole asjakohane. Hageja on hinnanud korteriomandi turuväärtuseks 800 000 kr, millega kostja on nõustunud kohtuistungil . Eelneva alusel tuleb korteriomand jätta kostjale ja mõista temalt välja rahaline hüvitus hageja kasuks enamsaadud ühisvara arvelt 400 000 krooni. Hagi tagamise taotlus Kohus leidis, et taotlus on esitanud põhjendatult ja kuulub rahuldamisele.Tsiviilkohtumenetluse Seadustiku (

) § 377 lg 1 alusel kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse 4 täitmist või selle võimatuks teha.

§ 378

lg 1 p 1 kohaselt hagi tagamise abinõud on: kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine.

§ 378

lg 4 kohaselt hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.

§ 445

lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kuivõrd hageja on oma taotluses avaldanud, et kui kohus rahuldab hagi ja korteriomand jääb kostja omandisse võib ta selle võõrandada ning jätab hagejale kohtuotsusega väljamõistetud rahalise hüvitise 400 000 krooni tasumata.Seega on hagi tagamine põhjendatud kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

§ 141

lg 1 kohaselt rahalise nõudega hagi tagamise avalduselt tasutakse hagi tagamise kautsjonina 5% hagi tagamisega taotletu harilikust väärtusest. Hageja on tasunud kautsjoni 20 000 kr, mis vastab seaduses toodud summale.

§ 149

lg 5 kohaselt hagi tagamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Menetluskulud Riigilõiv 19 000 kr tuleb välja mõista kostjalt. Hageja A.R. on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1 000 kr 28.02.2007 ( tl 13).

§ 122

lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 124

lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava summaga. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-51-07 märkinud, et ühisvara jagamise hagis on hagihinnaks hagetava harilik väärtus, s.o. vara väärtus, mida hageja soovib ühisvara jagamisel endale saada.Sellest summast lähtuvalt tasutakse hagiavalduse esitamisel ka riigilõivu. Hageja on esitanud nõude 400 000 krooni väljamõistmiseks kostjalt, millelt Riigilõivuseaduse ( RlvS) § 56 lg 1 kohaselt tuleb tasuda riigilõivu 19 000 krooni. Kuivõrd hageja on tasunud riigilõivu 1000 kr, tuleb riigilõiv kogusummas 19 000 kr välja mõista määrusega kostjalt s.h. 1 000 kr hageja kasuks ja 18 000 kr riigituludesse pärast kohtuotsuse jõustumist. Muude menetluskulude kohta

§ 174

lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.