ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 18.detsember 2006.a Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-06-1514 Haldusasi: xx kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse xx.xx.xxxx maksuotsuse nr.xx tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 27.november 2006.a Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja xx, vastustaja Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON
- jätta xx kaebus rahuldamata ja tema poolt kantud kohtukulud tema enda kanda
- mõista välja xx-lt postikulu 60.00 krooni Edasikaebamise kord 3-06-1514 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja xx palub tühistada Maksu-ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse (edaspidi Ida MTK) xx.xx.xxxxx maksuotsus nr.xx ja mõista vastustajalt välja kohtukulud 24 138.20 krooni, sh riigilõiv 3 677.00 krooni. Vaidlustatud otsusega kohustas Ida MTK kaebajat maksma riigieelarvesse ettevõtte tulumaksu 122 566.00 krooni ja tasuma sellelt summalt intressi 0,06 % päevas. Kaebaja peab maksuotsust täielikult õigusvastaseks, kuna tulumaksu määramiseks puudus nii õiguslik kui ka faktiline alus. Otsuse tegemisel on Ida MTK teinud maksumenetluse käigus tuvastatud asjaoludest ja kogutud tõenditest ebaõiged järeldused ning jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud ja tõendid tähelepanuta. Maksuotsuse kohaselt põhineb ettevõtte tulumaksu määramine asjaolul, et maksuhaldur ei pea OÜ HaussConsult poolt kaebajale 2005 aastal osutatud konsultatsiooniteenust toimunuks ning leiab, et konsultatsiooniteenuse eest tasumine ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. Tehing tehti eesmärgiga varjata kaebaja ettevõtlusest rahaliste vahendite väljaviimist. Tõendamata on maksuotsuses toodud järeldus, mille kohaselt on toimunud rahade liikumine läbi mitme äriühingu ja eraisiku, mistõttu maksuhalduril on alust arvata, et xx poolt OÜ-le HaussConsult nõustamisteenuse eest tasutud raha tagastati Veiko Vassiljev`i poolt xxx juhatuse esimehele Peeter Köss`ile. Kaebaja märgib, et kui äriühing annab laenu oma juhatuse liikmetele, vmt isikutele, siis võib tegemist olla tulumaksu seaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg-e 4 koosseisuga, mis aga ei saa mõjutada kaebaja maksukohustust. Antud asjas on Haussmann Varahaldus OÜ tagastanud laenu, kuid sellele asjaolule pole maksuhaldur pidanud vajalikuks tähelepanu pöörata. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 05.05.2003 otsusele haldusasjas nr.3-31-39/03, milles antakse selgitusi selle kohta, mida saab lugeda maksupettuses osalemiseks. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et laekunud konsultatsioonitasu oleks edastatud xx-le või nimetatud äriühingu juhatuse liikmele. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja või temaga seotud isikud kontrolliksid Haussmann Varahaldus OÜ või OÜ HaussConsult tegevust. Kaebaja on tasunud pangaülekandega, mis kinnitab tehingu toimumist ning puudub mõistlik põhjendus, miks peaks äriühing ilma põhjuseta kandma teisele äriühingule raha. Maksuotsuses on viidatud TuMS § 51 lg-le 2 ning raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) §-le 7 ning tuldud järeldusele, et majandustehingud ei ole objektiivselt fikseeritud, kuna väljamaksed on tehtud tegelikkusele mittevastavate dokumentide alusel. Kaebaja märgib, et esitatud arvete (kaebuse lisad 3 ja 4) alusel on tuvastatav tehingu teine pool ning arvetel on märgitud, millist konkreetset teenust osutati. Samuti on olemas OÜ HaussConsult ning kaebaja vahel 01.01.2005 sõlmitud konsultatsioonileping. Kaebusele lisatud xx pangakontost nähtub, et eelnimetatud arvetel (kaebuse lisad 3 ja 4) näidatud summad on üle kantud samadel arvetel näidatud teenuse müüjale. Nii kaebaja kui teenuse osutaja on kinnitanud tehingu toimumist. Seega ei ole kaebaja eksinud ettevõtlusega seotud kulude dokumenteerimise kohustuse vastu. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2002 otsusele haldusasjas nr.3-3-1-26/02, mille kohaselt tuleb kuludokumendil märkida ka tehingu sisu. Kui kuludokumendil märgitud tehingu sisu ei võimalda teha järeldust kulutuse ettevõtlusega seotuse kohta, siis peab maksumaksja esitama täiendavaid tõendeid. Tõendiks on ka maksumaksja seletus. Täiendavaid tõendeid tuleb maksumaksjal esitada ka siis, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus kulutuse ettevõtlusega seostatuse osas. Eeltoodule tuginedes leiab kaebuse esitaja, et isegi kui asuda seisukohale, et kuludokumendid ei ole korrektsed, siis tehingu toimumist on mõlemad pooled kinnitanud ning seega langevad 2
(9)3-06-1514 ära kahtlused tehingu toimumise osas. Kuigi vastustaja leiab, et nõustamise eest on tasutud kõrget hinda, ei tõenda see kaebaja arvates veel maksupettuse toimumist. Kaebaja leiab, tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi 06.04.2006 otsusele haldusasjas nr.3-3-1-8/06, et kui kaup või teenus on üle hinnatud, võib see tekitada ainult kahtluse maksupettuse osas. Maksupettuse tuvastamiseks peavad esinema muud asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad maksuseaduse rikkumise toimepanemist. Käesolevas asjas puuduvad asjaolud, mis viitaksid mistahes maksuseaduse rikkumisele. Kaebaja on seisukohal, et nõustamisteenus ei pea olema tehtud kirjalikus vormis. Kõige olulisem on poolte selgitused ja tahe, kes on käesolevas asjas ka kinnitanud tehingu toimumist. Ida MTK arutlus konsultatsiooni tulemuste kajastamisest materiaalsel andmekandjal on ainetu. Kõneallolevas haldusasjas on maksuhaldur asunud seisukohale, et konsultatsiooniteenuse näol on tegemist justkui ettevõtlusega mitteseotud kuluga. Eeltoodust võib järeldada, et maksuhaldur sisuliselt eeldab tehingu toimumist. Maksuhalduri viited TuMS § 51 lg-le 1 ning maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 83 lg-le 4 on põhjendatud juhul, kui äriühing teeb kulutusi, millised on vajalikud kellegi teisele. Teenus või kaup iseenesest on olemas. Antud asjas tähendab see seda, et konsultatsiooniteenust justkui osutati, aga seda kasutas keegi teine või see oli tehtud kellegi teise jaoks, mitte kaebaja huvides. Arusaamatu on viide MKS § 83 lg-le 4, sest maksuotsusest ei selgu, millist tehingut kaebaja varjas ehk milline oli siis kaebaja poolt tegelikult teostatud tehing. Juhul, kui maksuhalduril tekkis kahtlus osutatud teenuse ulatuse osas, oleks ta pidanud tuvastama summa, millises ulatuses tegelikult teenust saadi ning selles osas oleks tegemist ettevõtlusega seotud kuluga. Kohtuistungil jäi xx esindaja Jüri Allikalt kaebuses toodu juurde. Kaebaja esindaja selgitas täiendavalt, et igast tehingust ei pea tulema käegakatsutavat tulu. Kaebaja tahtis leida lahendust tööriistade müümiseks ja kliendibaasi üleandmiseks kolmandale isikule, kuna ta loobus konkureerivast ettevõtlusest. Nõustamisteenuste korral ei jää tavapäraselt paberkandjal midagi järgi, sest lihtsalt räägitakse kõik variandid läbi. Kõike ei pea fikseerima maksuameti jaoks paberkandjal. Juhul, kui kaebaja oleks jätkanud endisel viisil tööriistade rentimist, siis oleks võinud nõustamisteenus seisneda teenuse osutamise tulemuslikkuse analüüsis. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus ei pea kaebust õigeks ning leiab, et Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse xx.xx.xxxx maksuotsusega nr.xx xxle tulumaksu määramine summas122 566.00 krooni on põhjendatud. Maksuotsuse kohaselt põhineb tulumaksu määramine asjaolul, et Ida MTK ei loe OÜ HaussConsult poolt kaebuse esitajale 2005 aastal osutatud konsultatsiooniteenust toimunuks, millega seoses kaebuse esitaja poolt väidetavalt konsultatsiooniteenuse eest pangaülekandega tehtud väljamakse ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. Maksuhalduri hinnangul tehti tehing (raha ülekanne) eesmärgiga varjata kaebuse esitaja ettevõtlusest rahaliste vahendite väljaviimist. Maksuhaldur on tuvastanud, et antud asjas on toimunud rahade liikumine läbi mitme äriühingu ja eraisiku ning sellest tulenevalt on maksuhalduril alust arvata, et väidetavalt OÜ-lt HaussConsult saadud nõustamiseteenuse eest xx poolt tasutud raha tagastati Veiko Vassiljev`i poolt xx juhatuse esimehele Peeter Köss`ile. Maksuhaldur lähtus siinkohal Peeter Kössi poolt 14.11.2005 antud seletuses sisalduvast väitest, et Veiko Vassiljev`it tunneb ta isiklikult. Kuna maksuhalduril pole konkreetseid tõendeid raha edastamise kohta Veiko Vassiljev`i poolt Peeter Köss`ile, siis sel põhjusel ei ole maksuhaldur esitanud ka süüdistust maksupettuses. Vastavalt 25.01.2005 AS Ehitustööriist ja xxx vahel sõlmitud kokkuleppe punktile 2.1 xx müüb AS-le Ehitustööriist talle kuuluvad ehitustööriistad, millised on toodud lepingu lisas (edaspidi müügiese). Lepingu punkti 2.2 kohaselt AS Ehitustööriist tasub müügieseme eest 885 000.00 krooni (müügihind sisaldab käibemaksu) hiljemalt 01.02.2005, millest arvestatakse maha xx võlg AS-i Ehitustööriist ees seisuga 01.02.2005. Sama kokkuleppe punkti 2.4 kohaselt kohustab xx andma käesoleva kokkuleppe jõustumisel üle AS-le Ehitustööriist kogu olemasoleva ehitustööriistade kliendibaasi koos kõigi kogutud andmetega. 3
(9)3-06-1514 Punkti 2.4 redaktsioon sisaldub samuti 23.05.2001 AS Ehitustööriist ja xx vahel sõlmitud rendi- ja koostöölepingu punktis 3.3.
- Vastavalt xx poolt AS-le Ehitustööriist 26.01.2005 esitatud arvele nr.250001 tasus viimane ehitustööriistade eest 885 000.00 krooni. Eeltoodu alusel maksuhaldur järeldab, et AS Ehitustööriist maksis xx-le ehitustööriistade eest 885 000.00 krooni, kuid kontoritehnika ja kliendibaasi müümine ei ole maksumaksja poolt tõendatud (maksuhaldurile esitatud dokumendid sellist kokkulepet ei sisalda). 23.05.2001 aastal sõlmitud rendi- ja koostöölepingus ega ka 25.01.2005 aastal sõlmitud kokkuleppes ei ole fikseeritud, et kliendibaas antakse üle tasu eest. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi kirjalikku tõendit, milles sisalduks sellekohane kokkulepe, aga samuti pole ta viidanud suulisele kokkuleppele antud küsimuses. Eeltoodu alusel maksuhaldur järeldab, et xx-l puudus vajadus tellida konsultatsiooniteenust, mille eesmärgiks oli anda võimalikult reaalne väärtus xx tegevusele ja töövahenditele ning kliendibaasile, millele saaks xx tugineda hinna küsimisel. Vastustaja leiab, et kuna nõustamisteenust osutati kaebuse esitaja väitel pikema aja jooksul, siis on kohane eeldada, et kindluse mõttes säilitas teenuse saaja saadud analüüside, turu-uuringute ning muude materjalide kogumi. Vastasel juhul tuleb märkida, et äriühing ei ole täitnud äris nõutavat tavapärast hoolsuskohustust, mida iga teine mõistlikult käituv ettevõte samas olukorras oleks teinud. Maksuhaldur leiab, et kuna OÜ HaussConsult hindas tööriistad vastavalt nende maksumusele, siis puudus vajadus pikaajaliseks konsultatsiooniks. xx kaupade soetusdokumentidest on teada, kui palju maksid tema poolt soetatud ehitustööriistad. Arvestades, et kaebuse esitaja tegeles ehitustööriistade laenutusega nelja aasta jooksul, pidi ta olema kursis tööriistade turuhinnaga. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et xx esindaja Kalle Lees`i selgituse kohaselt tehti igal aastal tööriistadele varakindlustus. Samuti nähtub Kalle Lees`i seletusest, et xx AS-le Ehitustööriist pakutud müügihinnas moodustas xx kuuluva ja AS-le Ehitustööriist võõrandatava vara (tööriistad, kontorisisustus) maksumus hinnanguliselt 300 000.00 krooni. Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2002 otsusele haldusasjas nr.3-3-1-26/02, kus leitakse, et juhul, kui kuludokumendile märgitud tehingu sisu ei võimalda teha järeldust kulutuse ettevõtlusega seotuse kohta, siis peab maksumaksja esitama täiendavaid tõendeid. Kaebuse esitaja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid tehingu toimumist ja seda, miks oli tehing vajalik seoses xx ettevõtlusega. Konsultatsioonilepingu sisu ning sellega seotud asjaolusid kogumis ja vastastikkuses seoses analüüsides jõudis maksuhaldur järeldusele, et tehingut (nõustamisteenust) ei ole toimunud. Kuna tehingut OÜ HaussConsult ja xx vahel ei ole toimunud, siis xx poolt tehtud väljamaksed OÜ-le HaussConsult ei ole seotud tema ettevõtlusega ning need on tehtud maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil. Maksuhaldur selgitab, et üks võimalik viis oma maksukohustuse vähendamiseks on näilise tehingu tegemine (nt olematute kulutuste näitamine). Kui näilist tehingut ei ole reaalselt täidetud, nt teenust pole osutatud, siis seda maksustamisel ei arvestata. Tulumaksu määramise aluseks on asjaolu, et maksukohustuslane on teinud väljamakseid seoses selliste väidetavate majandustehingutega, millede toimumine kuludokumendil näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust. Tehingu toimumist ei tõenda ainuüksi arve ja pangakonto väljavõte, kui pole võimalik tuvastada, mille eest maksti. Oma seisukoha põhjendamiseks viitab vastustaja Riigikohtu halduskolleegiumi 05.05.2003 otsusele haldusasjas nr.3-3-1-39/03, millest nähtuvalt peab tulumaksu arvestuse kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel on tegemist näiteks siis, kui tasutakse sularaha tundmatule füüsilisele isikule või kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellele maksti. Kohtuistungil märkis vastustaja esindaja Reeli Proode, et maksuotsuse tegemisel on hinnatud kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikkuses seoses. Otsuse andmise aluseks on TuMS § 51 lg 2 p
- Vastavalt xx ja AS Ehitustööriistad 23.05.2001 ja 25.01.2005 sõlmitud lepingutele anti kliendibaas üle, mitte ei müüdud AS-le Ehitustööriist. Tööriistade hinda 4
(9)3-06-1514 teadis kaebaja ise. Seega arvel näidatud tehingut ei ole toimunud ning tehingu eesmärk oli raha väljaviimine ettevõttest. xx ei ole esitanud maksuhaldurile tõendeid selle kohta, et OÜ HaussConsult poolt on nõustamisteenust osutatud ning et väljamakse toimus just OÜ HaussConsult poolt osutatud nõustamisteenuse eest seoses xx vara müümisega AS-le Ehitustööriist. Kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumist näidatud poolte vahel. Kui dokument ei ole nõuetekohane ja on alust arvata, et selles kajastatud tehingud ei ole tegelikult toimunud, siis nende arvete alusel tehtud väljamaksed kuuluvad maksustamisele ettevõtlusega mitteseotud kuluna TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse xx.xx.xxxx otsusega nr.xx kohustati xx tasuma riigieelarvesse TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel ettevõtte tulumaksu 122 566.00 krooni. Maksustamise aluseks oli asjaolu, et maksumenetluse käigus tegi maksuhaldur kaebuse esitaja raamatupidamise algdokumente kontrollides kindlaks, et xx on teinud väljamakseid seoses selliste majandustehingutega, milliste toimumine ei ole leidnud kinnitust. xx kandis kuludesse OÜ-st HaussConsult väidetavalt ostetud nõustamisteenuse maksumuse ning tegi väljamakseid OÜ HaussConsult poolt väljastatud arvetel näidatud summa ulatuses, millest maksuhaldur järeldas, et xx on kajastanud ettevõtte raamatupidamisdokumentides 2005 aastal OÜ-lt HaussConsult soetatud nõustamisteenust ettevõttest rahaliste vahendite väljaviimise varjamiseks. Kaebaja ei ole esitanud maksuhaldurile tõendeid selle kohta, et OÜ HaussConsult poolt on tegelikult nõustamisteenust osutatud ning et väljamakse toimus just OÜ HaussConsult poolt osutatud nõustamisteenuse eest seoses xx vara müümisega AS-le Ehitustööriist. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtub, et 23.05.2001 sõlmisid kaebuse esitaja xx ja AS Ehitustööriist rendi- ja koostöölepingu, mille punkti 1.2 kohaselt on lepingu objektiks ehitustööriistade rent ning sellega seotud pooltevaheline koostöö. Lepingu punkt 2.1 kohaselt AS Ehitustööriist annab ja xx võtab rendile lepingu lisas fikseeritud tööriistad lepingus fikseeritud tingimustel ja korras. Lepingu lisas 1 on märgitud ka tööriistade väärtus eesti kroonides iga artikli lõikes eraldi ja kogumis. Sama lepingu punkt 3.3 näeb ette, et pärast ühe
(1)aasta möödumist alates lepingu sõlmimisest, on ETR õigustatud üle võtma ning juhul, kui ETR sellist õigust kasutab, on xx kohustatud ETR-le üle andma kogu ehitustööriistade rentimisega seotud tegevuse, mis seisneb alljärgnevas: xx annab ETR-le üle kogu oma olemasoleva ehitustööriistade rendi kliendibaasi koos kõigi kogutud andmetega (punkt 3.3.1) ja RK lõpetab tegevuse ehitustööriistade rendi turul (punkt 3.3.2) (t.lk.43, 44). 25.01.2005 AS-i Ehitustööriist ja xx vahel sõlmitud kokkuleppest nähtub, et xx soovib müüa ning AS Ehitustööriist soovib osta käesolevas kokkuleppes loetletud vara, milleks on kokkuleppe punkt 2.1 kohaselt ehitustööriistad (müügiese). Ühtlasi on märgitud, et pooled soovivad lõpetada koostöölepingust tulenevatel alustel toimuva koostöö ning jätkata tööriistade rentimist käesolevas kokkuleppes sätestatud alustel. Kokkuleppe punkti 2.2 kohaselt AS Ehitustööriist tasub müügieseme eest 885 000.00 EEK (müügihind sisaldab käibemaksu) hiljemalt 01.02.2005 aastaks, millest arvestatakse maha xx võlg AS-ile Ehitustööriist seisuga 01.02.2005. Kokkuleppe punkti 2.4 kohaselt käesoleva kokkuleppe jõustumisel kohustub xx andma üle AS-le Ehitustööriist kogu olemasoleva ehitustööriistade rendi kliendibaasi koos kõigi kogutud andmetega. Lepingu punkt 6.1 kohaselt lõpetab xx tegevuse ehitustööriistade rendi turul käesoleva kokkuleppe sõlmimise hetkest alates. Selleks kohustub xx alates 5
(9)3-06-1514 kokkuleppe jõustumisest muuhulgas mitte tegelema tööriistade laenutamisega ning mitte osutama AS-le Ehitustööriist otsest ega kaudset konkurentsi tööriistade laenutamise valdkonnas viie
(5)aasta jooksul alates kokkuleppe allkirjastamisest. Lepingu punkt 6.2 näeb ette, et juhul, kui xx rikub kokkuleppe punktis 6.1 sätestatut, kohustab ta tasuma leppetrahvi summas 750 000.00 EEK (t.lk.50, 51). Maksumenetluse käigus esitas kaebaja maksuhaldurile 01.01.2005 kuupäeva kandva xx juhatuse liikme Peeter Köss`i ja OÜ HaussConsult juhatuse liikme Veiko Vassiljev`i vahel sõlmitud konsultatsioonilepingu, mille punktist 2.1 nähtub, et töövõtja kohustab tegema järgmisi töid ning osutama järgmiseid teenuseid: seoses AS Ehitustööriist pakkumisega osta ära xx poolt pakutav ehitusseadmete renditeenus koos seadmete ja kliendibaasiga, on töövõtja kohustus anda tellija poolt saadud materjalidega tutvudes adekvaatne hinnang eelpoolnimetatud teenuse ja selle lisade turuväärtuse kohta, millele töövõtja tugineb hinnaläbirääkimisel AS-ga Ehitustööriist (t.lk.29). OÜ HaussConsult 13.03.2005 arvel nr.250301 ja 02.04.2005 arvel nr.250401, mis on esitatud xx-le nõustamisteenuse eest tasumiseks, on märgitud tehingu sisuna „xx ja AS Ehitustööriist vahelise müügitehingu nõustamine vastavalt suusõnalisele kokkuleppele 01.01.2005“. Samas esitas OÜ HaussConsult revisjoni käigus 03.11.2005 (t.lk.15) Ida MTK-le 01.01.2005 kuupäeva kandva kirjaliku konsultatsioonilepingu. Seega pidi kirjalik konsultatsioonileping olema tagantjärgi koostatud ning maksuhaldur peab seda põhjendatult mitteusaldusväärseks (t.lk.21). Kirjalikust konsultatsioonilepingust nähtub peale eeltoodud punktis 2.1 sätestatu veel alljärgnev: samuti pakub töövõtja tellijale välja ka tehingu vormi, mida järgides peaks olema tellijale sellise müügitehingu läbiviimine kõige soodsam (punkt 2.2). Maksumenetluse käigus kogutud materjalidest ei nähtu, millist konkreetset tehingu vormi töövõtja tellijale pakkus. AS-i Ehitustööriist seletuste kohaselt lepiti xx-ga kokku, et müügihind kehtestatakse vastavalt turusituatsioonile ehk teisisõnu pooled leidsid kompromissi selle vahel, kui palju soovis müüja müügieseme eest saada ja kui palju oli ostja nõus müügieseme eest maksma. Müügiese ja müügihind on sätestatud AS Ehitustööriist ja xx vahel 25.01.2005 sõlmitud kokkuleppe punktides 2.1, 2.2 ja 2.4. (t.lk.73). Arvestades nõustamisteenuse hinda (poolt tehingu maksumusest), on loomulik eeldada, et nõustamisteenuse käigus esitatud ideid, analüüse, jms. rakendatakse ostu-müügitehingu sõlmimisel eesmärgiga saada tehingust võimalikult suurt tulu. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid väidetava nõustamisteenuse sisu ega selle tegeliku rakendamise kohta. 26.01.2005 esitas xx AS-le Ehitustööriist arve nr.250001, kus on kauba nimetusena märgitud seadmete müük vastavalt lepingu lisale ja kauba hind koos käibemaksuga on 885 000.00 krooni (t.lk.55). Seega xx müüs AS-le Ehitustööriist ehitustööriistad vastavalt 25.01.2005 sõlmitud kokkuleppe lisale 1 (ehitustööriistade nimekiri), kuid xx kliendibaas anti AS-le Ehitustööriist tasuta üle. 23.05.2001 sõlmitud rendija koostöölepingu p-st 4.1.6 nähtuvalt kohustus xx tasuma tööriistade eest renditasu vastavalt lepingu lisale nr.3 ning vastavalt ETR poolt esitatavatele sellekohastele arvetele. Rendi suurust ajavahemikul 2001-2005 ei muudetud. Seega pidi xx-l olema teada, millist kasumit on ta saanud nelja aasta jooksul nimetatud tegevusalast. Eeltoodut arvesse võttes tuleb nõustuda vastustaja Ida MTK järeldusega, et xx-l puudus vajadus osta nõustamisteenust, kuna talle oli kauba soetusdokumentidest teada, kui palju maksid tema poolt soetatud kontoritehnika ja tööriistad, mis müüdi AS-le Ehitustööriist. Maksumenetluse käigus maksuhaldur tuvastas, et xx raamatupidamises on algdokumentidena ainult arved, kuid puuduvad firma väärtuse hindamiseks vajalikud analüüsid ja kalkulatsioonid, samuti ei ole OÜ HaussConsult esitanud arvestuspõhimõtteid, millistest oleks olnud võimalik lähtuda müügihinna kujundamisel. Kohtu küsimusele, milles konkreetselt nõustamisteenus seisnes, vastas xx esindaja kohtuistungil, et see tuleb välja kaebaja esindaja Peeter Köss`i ja Veiko Vassiljev`i seletustest ning täiendavaks tõendiks on poolte seletused selle kohta, et tehing on toimunud (t.lk 100). xx juhatuse liige Peeter Köss märgib oma 14.11.2005 seletuses, et OÜ HaussConsult rehkendas kokku, kui palju maksab ost-müük AS-ga Ehitustööriist. OÜ-st HaussConsult teostas 6
(9)3-06-1514 rehkendustööd Veiko Vassiljev isiklikult. Veiko Vassiljev`it tunnen ma isiklikult. OÜ-lt HaussConsult ostsin teenust, kuna ma ei olnud tol hetkel võimeline ise hindama selle tehingu väärtust. OÜ HaussConsult poolt lepingu alusel anti hinnang suulises vormis ja mina olin hinnanguga rahul. AS-ga Ehitustööriist koostöö lõppemisel AS Ehitustööriist omapoolset hinda välja ei pakkunud (t.lk.67). 05.06.2006 eriarvamuses revisjoniaktile märgib xx juhatuse liige Peeter Köss, et OÜ-lt HaussConsult poolt osutatud nõustamisteenus toimus suuliste vestlustena. Kuskil pole kirjas, et ainult kirjalik teenus on nõustamisteenus. Kehtivad ka suulised kokkulepped. Mina tasusin konkreetseid arveid pangaülekandega OÜ-le HaussConsult. See, et OÜ-st HaussConsult võeti raha välja küll sularahas ja ülekannetega Veiko Vassiljev`iga seotud firmale Haussmann Varahaldus OÜ ja eraisik Veiko Vassiljev`ile ning lisaks veel kellelegi eraisik Helo Koskinen`ile, ei tõenda veel, et mina oleksin selle raha saanud. Ma ei tunnegi Helo Koskinen`i. Ei saa väita, et ma oleksin kahjuliku tehingu teinud. Tulu tehingust oli ju Teie väidete alusel summas 61 875.00 krooni. See on ka tulu. Ainuüksi see, et OÜ-st HaussConsult on raha kohe välja läinud, ei tõenda minu osalust selles. Ei saa nõustuda sellega, et rahaliste vahendite väljaviimise varjamiseks xx-st on kajastatud nõustamisteenust OÜ-st HaussConsult. Selleks, et ettevõttest raha välja viia, ei pea kasutama sellist teenust. Oleks võinud ju ka ise ettevõttest raha välja võtta pikemate aastate jooksul. Tehingud toimusid ju pangaülekannetega. Peeter Köss väidab, et ta on eelneva kokkuleppe ja arvete alusel tasunud OÜ-le HaussConsult nõustamisteenuse eest ning ta pole seda raha tagasi saanud ei OÜ-lt HaussConsult ega Haussmann Varahaldus OÜ-lt, samuti mitte Veiko Vassiljev`i ega Helo Koskinen`i käest (t.lk.79). OÜ HaussConsult juhatuse liige Veiko Vassiljev märgib 15.12.2005 antud seletuses, et tema osutas OÜ HaussConsult poolt teenust. Konsultatsioonilepingus märgitud teenuse osutamine algas detsembris 2004. Teenuse täitmine toimus koostöös tellijaga sellisel moel, et tellija andis töövõtjale ülevaate rendipunkti varadest, kliendibaasist, potentsiaalsest kuukäibest (bruto) ning ehitustöövahendite renditurust Rakveres ning selle lähiümbruses. Tutvudes tellija poolt saadud andmetega, andis ta hinnangu ettevõtte antud tegevusala müügiväärtuse ning ka tehingu läbiviimise mooduste kohta. Teenuse üleandmine, kui seda võib üldse nii nimetada, toimus pidevalt suusõnaliselt informatsiooni edastamise põhimõttel (t.lk 76). Kohus leiab, et eelnimetatud seletustega ei ole tõendatud nõustamisteenuse osutamine. Kuna nõustamisteenus toimus väidetavalt alates 2004 aasta detsembrikuust kuni ehitusseadmete müügitehingu sõlmimiseni jaanuarikuus 2005, siis isegi fenomenaalse mälu puhul ei ole võimalik vajalikul määral talletada kogu nõustamisteenuse vältel kogutud teavet. Tuleb nõustuda maksuhalduri seisukohaga, mille kohaselt on kohane eeldada, et kindluse huvides säilitaks teenuse saaja teenusena saadud analüüside, turu-uuringute ja muude materjalide kogumi. Antud juhul ei viita kaebuse esitaja mitte ühelegi konkreetsele nõustamisteenuse käigus koostatud materjalile, analüüsile, vms-le. Kaebuse esitaja esindaja märkis kohtuistungil, et nõustamisteenuse sisu nähtub poolte poolt antud maksumenetluse käigus antud seletustest, kuid Peeter Köss`i ja Veiko Vassiljev`i seletustest saab ainult järeldada, et väidetav nõustamisteenus toimus suulise vestlusena. Nõustamisteenuse sisu pole pooled oma seletustes puudutanud. Samuti pole nad viidanud ühelegi konkreetsele tõendile nõustamisteenuse osutamise kohta. Nõustamisteenus võib küll toimuda vestluse teel, kuid selle sisu ja nõustamisteenuse faktiline toimumine peavad olema tuvastatavad. Maksurevisjoni käigus tegi Ida MTK kindlaks, et xx poolt AS-le Ehitustööriist võõrandatava müügieseme hind ilma käibemaksuta oli 750 000.00 krooni. Müügieseme hinnas sisaldus xx poolt AS-le Ehitustööriist võõrandatud vara (kontorisisustus ja tööriistade maksumus) summas ca 300 000.00 krooni ning väidetavalt OÜ HaussConsult poolt osutatud nõustamisteenuse tasu summas 388 125.00 krooni. Maksumenetluse käigus andis xx esindaja Kalle Lees selgitusi, mille kohaselt AS Ehitustööriist ja xx vaheline remondi- ja koostööleping lõpetati AS Ehitustööriist poolsel ettepanekul. Hinna ütles xx. Üle anti konkreetse rendipunkti kogu tegevus koos täiendavalt soetatud tööriistade ja rendipunkti 7
(9)3-06-1514 sisustusega, müüdud tööriistade kogusumma võis ületada 300 000.00 krooni (t.lk.71, 72). Kuna kontoritehnika ja ehitusseadmed müüdi soetamishinnaga ja nende hind oli müüjale teada, siis jääb arusaamatuks, millised konkreetsed rehkendustööd OÜ HaussConsult Veiko Vassiljev`i isikus teostas. Teoreetiliselt on õige kaebuse esitaja esindaja väide, et tõendiks on ka poolte seletused, kuid seda juhul, kui poolte seletustes on viidatud asjas tähtsust omavatele konkreetsele tõenditele, mis võimaldavad tuvastada tehingu toimumist. Antud otsuses on eelpool jõutud järeldusele, et xx-l puudus vajadus osta nõustamisteenust, kuna ehitustööriistad (kontoritehnika) müüdi nende soetamishinnaga ning tööriistade rendist saadud tulu suurus oli kaebajale teada. Väidetav nõustamisteenus ei olnud ka xx-le kasumlik, kuna selle tagajärjel läks kogu müügitehingust saadud tulu nõustamisteenuse katteks. Xx-le jäi müügitehingust tulu 61 875.00 krooni, millest maksuhaldur järeldab põhjendatult, et on ebareaalne tellida nõustamisteenust võimalikult kõrgema müügihinna kujundamiseks, kui müüjale endale ei jää peale müügieseme müüki tulu, mis kompenseeriks talle järgnevaks perioodiks saamata jäänud tulu (t.lk.20). Kuna vastavalt 25.01.2005 sõlmitud kokkuleppele xx ja AS Ehitustööriist vahel pidi xx lõpetama tegevuse tööriistade rendi turul, siis oleks olnud igati loomulik, et ehitustööriistade müügist soovis kaebuse esitaja teenida võimalikult suurt tulu. Paraku on tulu suurus suhteline mõiste, sest xx juhatuse liige Peeter Köss märgib oma eriarvamuses revisjoniaktile, et ei saa väita, et ta oleks kahjuliku tehingu teinud. Tulu tehingust oli ju Teie väidete alusel 61 875.00 krooni. See on ju ka tulu (t.lk.79). Arvestatava tulu puudumist müügitehingust võib pidada kaudseks tõendiks selle kohta, et tegelikult nõustamisteenust ei osutatud. Maksurevisjoni käigus tuvastati, et xx raamatupidamises puuduvad õigusaktidele ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid nõustamisteenuse toimumise kohta, on ainult arved, mistõttu OÜ HaussConsult poolt 13.03.2005 arve nr.250301 ja 02.04.2005 arve nr.250401 alusel tehtud väljamaksed kuuluvad maksustamisele ettevõtlusega mitteseotud kuluna TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt käsitletakse ettevõtlusega mitteseotud kuludena väljamakseid, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kohus nõustub Ida MTK poolt vaidlustatud otsuses toodud põhijäreldusega, mille kohaselt xx ei ole soetanud OÜ-lt HaussConsult nõustamisteenust ning OÜ HaussConsult ei ole xx-le nimetatud teenust osutanud. Tulumaksu määramiseks xx-le oli olemas nii faktiline kui ka õiguslik alus (TuMS § 51 lg 2 p 3). Faktiliseks aluseks on maksuhalduri poolt maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud, mille alusel tehti kindlaks OÜ HaussConsult 13.03.2005 arve nr.250301 ja 02.04.2005 arve nr.250401 alusel tehtud väljamaksete mitteseotus xx ettevõtlusega. Kaebuse punktis 4.6 leiab kaebaja, et vaidlustatud maksuotsus on sisuliselt vastuoluline, sest viide MKS § 83 lg-le 4 eeldab seda, et tuvastatakse tehing, mille varjamiseks tehing on tehtud. Midagi sellist aga vaidlustatud maksuotsuses ei ole tuvastatud. Maksuotsusest ei selgu, millist tehingut kaebaja varjas ehk milline oli siis tegelik tehing, mida kaebaja tegi. Kohus leiab, et maksuhaldur on küll viidanud vaidlustatud maksuotsuses MKS § 83 lg-le 4, kuid ei ole seda normi tegelikult kohaldanud, kuna asus maksuotsuses seisukohale, et nõustamisteenust pole osutatud, st xx ei ole saanud OÜ-lt HaussConsult nõustamisteenust müügieseme hinna kujundamisel ning OÜ HaussConsult ei ole xx-le nimetatud teenust osutanud. Samas on maksuotsuses viidatud põhjendatult MKS §-le 84 (maksudest kõrvale hoidumise eesmärgil tehtavad tehingud ja toimingud), mille kohaselt kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Kaebuse punktides 4.1, 4.2 ja 4.4 kaebaja selgitas, et ta ei ole toime pannud maksupettust, sest käesolevas asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et xx poolt OÜ-le HaussConsult tehtud makse konsultatsiooniteenuste eest oleks üle antud kaebajale või tema juhatuse liikmetele. Samuti puuduvad andmed, et kaebaja või temaga seotud isikud kontrolliksid kuidagi 8
(9)3-06-1514 Haussmann Varahaldus OÜ või OÜ HaussConsult tegevust. Maksuotsuse punktis 2.2 on maksuhaldur ära märkinud, et seega on toimunud rahade liikumine läbi mitme äriühingu ja eraisiku, mistõttu maksuhalduril on alus arvata, et xx-st väidetavalt OÜ-le HaussConsult nõustamisteenuste eest tasutud raha tagastati Veiko Vassiljev´i poolt xx juhatuse esimehele Peeter Köss`ile. Maksuotsuses ei ole asutud seisukohale, et tegemist on maksupettusega. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses xx kaebusele maksuhaldur selgitas, et kuna tal ei ole kindlaid tõendeid nõustamisteenuse eest tasutud raha tagastamise kohta xx-le, siis pole maksuhaldur esitanud süüdistust maksupettuse kohta. Sama sisaldub vaidlustatud maksotsuses. Kuna maksuhaldur ei ole väitnud, et tegemist on maksupettusega, siis kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut kaebuse punktidele 4.1, 4.2 ja 4.
- Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le
- Kuna kaebust ei rahuldata, siis jäävad kohtukulud 24 138.20 krooni kaebaja enda kanda. Vastavalt Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetluskulude arvestuslehele on seoses xx kaebuse menetlemisega kantud postikulu 60.00 krooni (t.lk.108), mis tuleb kaebajalt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks HKMS § 93 lg 3 alusel. Postikulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele (SEB Eesti Ühispank, a/a 10220034800017, viitenumber 2800049861 või Hansapank a/a 221023778606, viitenumber 2800049861). Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 9
(9)