2-06-21947 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunikuabi Nona Alas Määruse tegemise aeg ja koht 06.02.2009 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-06-21947 KAS avaldu

§ 132

lg 1 alusel 30000 krooni.

§ 175

lg 1 kohaselt kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja menetluskulude sissenõudmise piirmäärad Vabariigi Valitsus. Kohtuotsuse jõustumise ajal (21.01.2008) kehtinud Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 306 kohaselt on tsiviilasja, mille hind on kuni 30000 krooni, menetluskulude sissenõudmise piirmääraks 9500 krooni, mistõttu on kostja menetluskulude nõue põhjendatud vaid 9500 krooni osas. Kohus edastas hageja vastuväite kostjale seisukoha esitamiseks, vastuväide on kätte toimetatud 15.12.2008.a. Hageja esitas vastuse 22.12.2008.a. Vastuse kohaselt, kostja ei nõustu hageja väitega, et hagihind on mittevaralise nõude puhul igal juhul 15000 krooni ning tulenevalt

§ 134lg 1, § 175 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 15.

detsembri 2005. a määruse nr 306 § 1, on antud asjas piirmääraks 9500 krooni.

§ 132lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 15000 krooni.

Samas

§ 132

lg 2 ütleb, et kohtul on õigus määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt

§ 132

lg 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muuhulgas asja ulatust ja tähtsust.

§ 134lg 1 kohaselt liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 306 § 2 ütleb, et kohus võib asja keerukusest lähtuvalt kohaldada kõrgendatud piirmäära, mis saadakse § 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,
3. seega kui lähtuda ka eeldusest, et hagihind oleks 30000 krooni, on asja keerukusest tingitult piirmääraks mitte 9500 krooni vaid 12350 krooni. Antud kohtuvaidlus oli kostja hinnangul piisavalt keerukas nii materiaalõiguse teoreetilise käsitluse kui ka menetluse nüansirohkuse poolest. Eeltoodust tulenevalt jääb kostja oma eelnevalt esitatud seisukoha juurde ning palub hagejalt välja mõista kohtukulu summas 20000 krooni. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - hagihind on 30000 krooni. Tsiviilasjas 2-06-21947 hagide liitmist ei toimunud, kuna hageja esitatud avaldus hagi eseme muutmise kohta kuulus asja juurde võtmiseks ja menetlemiseks ühes menetluses (eelistungi protokoll, 22.01.2007, toimikus lk 95). Hagi esemeks oli kaks mittevaralist nõuet. Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

§ 132

lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 15000 krooni (kehtis kuni 01.01.2009). Toimikus ei ole andmeid, et kohus oleks tsiviilasja lahendamisel määranud hagihinna erinevalt

§ 132lg 1 sätestatust.

Menetluskulude kindlaksmääramisel lähtutakse tsiviilasja lahendamisel aluseks võetud hagihinnast. - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse

1. septembri
2. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 50000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 25000 krooni. KAS poolt esitatud taotlus õigusabikulude 20000 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. Vabariigi Valitsuse
3. detsembri
4. a määrus nr 306 on kehtetuks tunnistatud. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 2 2-06-21947 Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
5. jaanuari ja
6. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
7. jaanuari 2009 oli 2,50 %. (Ametlikud Teadaanded 31.12.2008, Intressimäära avaldamise teated) Kohaldatud õigusnormid

§ 132

, § 134, § 144, § 173 - § 178, § 466, § 661, VÕS § 113 lg 1 Nona Alas kohtunikuabi 3