S §2 lg 1 ja 2 ja §59, AÕS §92 ja AÕRS §13 lg
Paikvaatluse protokollist nähtuvalt on säilinud elamu vundament, trepid, samuti laudpõrand, kõrvalhoone vundament ja kaev. Osaliselt on säilinud piirdeaed (alles piirdepostid). EhS § 2 lg 1 sätestab, et ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis (EhS § 2 lg 2). Kaebaja leiab, et
lause tõlgendamisel ei ole määrav mõistele „hoone“ ehitusseaduses antud tähendus. Nimetatud sätte rakendamisel tuleb lähtuda eesmärgist tagada maakasutajate huvide tasakaalustatud kaitse.
lg 3 sisust ilmneb, et seadus ei seo seaduslikul alusel maa kasutajate huvide kaitset alati üksnes tervikliku ehitise olemasoluga. Seega ei saa
lause kohaldamisel olla ainumäärav see, kui suures osas on lagunenud või kasutusest välja langenud hoone põhikonstruktsioonid säilinud. Xxxxxxxx ehitised on püstitatud õiguslikul alusel ning ehitised on saanud kahjustada põlengu tõttu kaebajast sõltumatutel asjaoludel. 9.
lg 31 sätestab, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud ning ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi võib ehitiste omanik korrastada ja selleks annab tähtaja kohalik omavalitsus. Kui kohalik omavalitsus määrab ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitise teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Vaidlustatud korralduses on vastustaja asunud kaebaja õigusi rikkuvale seisukohale, et ehitiste kordategemiseks ei ole võimalik anda tähtaega, kuna kaebajal tuleks sisuliselt ehitada uus hoone, mille juurde maad erastada. 2 Vastustaja selline seisukoht on õiguslikult põhjendamata. Kaebaja leiab, et kui ehitise kordategemise tõttu langevad ära
lauses sätestatud asjaolud, on sellise ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamine võimalik.
mõttega on kooskõlas ka hävinud hoone asemel uue hoone ehitamine, kui see on vastavalt asjaoludele (hävimise ulatus põlengu tõttu) vajalik. 11. Kaebaja arvates ei anna
eesmärgid ja sätted vastustajale õiguspärast alust kaebaja erastamistaotluse rahuldamata jätmiseks. Erastamismenetlus on järjepidevusel põhinev menetlus, kus erastamise õigustatud subjektil on põhjendatud õiguspärane ootus. Õiguspärane ootus on aga õigusliku järjepidevuse ning seaduste kõigi suhtes ühetaolise kohaldamise üks osistest. Vaidlustatud korraldusega on vastustaja väljunud oma volituste piiridest ning tõlgendanud
põhjendamatult kaebaja kahjuks, millega kaasnes kaebaja põhiõiguste ja –vabaduste rikkumine. Vastustaja on antud asjas kasutanud haldusorgani poolset kaalutlusõigust põhjendamatult erastamise õigustatud subjekti kahjuks, kui konkreetseid asjaolusid arvestades (ehitiste hävimine põlengu tõttu) oleks olnud võimalik teha otsus õigustatud subjekti kasuks.
lg 31, mis hakkas reguleerima lagunenud või kasutusest välja langenud ehitiste olukorda. Selle sätte kohaselt ei käsitleta ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest välja langenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. 19.06.2001 teavitas Tallinna Maa-amet AS-i Trans-Hool juhatajat asjaolust, et Xxxxxxxx asuvad ehitised ei vasta maa ostueesõigusega erastamise tingimustele.
lg 31 rakendamise komisjon, et aadressil Xxxxxxxx ei paikne ehitisi
15. AÕSRS § 13 lg 3 sätestab, et ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks
-s sätestatud alustel ja korras.
S §2 lg 2 tähenduses on hoone katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Seega Xxxxxxxx aadressil ei paikne ehitisi, mille juurde oleks võimalik maad erastada.
lg 3 tähenduses hoone või rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras välja antud ehitusluba. Teenindamiseks vajalik maa määratakse üksnes ehitistele, kusjuures otsus teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta on seetõttu motiveeritud vaid siis, kui on osundatud konkreetsele ehitisele või ehitistele, mistõttu on põhjendamatu ning õigusvastane vundamendile kui ehitise nõuetele mittevastava objekti teenindamiseks vajaliku maa määramine (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.09.1998 otsus nr 3-3-1-23-98 ja 16.10.1998 otsus nr 3-3-1-32-98). 16. Xxxxxxxx ehitiste kordategemine ilma ehitamiseta ei ole EhS järgi võimalik. EhS § 12 sätestab, et ehitamiseks või rekonstrueerimiseks peab olema kohaliku omavalitsuse poolt välja antud ehitusluba. Tallinna Linnaplaneerimise Ametis ei olnud vaidlustatud korralduse vastuvõtmise ajaks registreeritud Xxxxxxxx ehitusloa taotlust. Antud juhtumi puhul ei saa kohalik omavalitsus anda tähtaega ehitise kordategemiseks, kuna maa erastamist taotleval isikul tuleks sisuliselt ehitada uus hoone, mille juurde maad erastada, see aga ei vasta enam
sätetele ja mõttele ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks, kuna ehitised on juba lammutatud. 17. Vastavalt HMS § 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja on Xxxxxxxx maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemisel lähtunud olemasolevatest andmetest ja kehtivatest õigusaktidest ning vastustajal puudusid igasugused põhjused kahelda kogutud andmete õigsuses või täielikkuses, mis oleks võinud takistada korralduse nr 829-k vastuvõtmist. 4
lg 1 kohaselt korraldab maa erastamist maavanem ja kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud ehk selgitab välja erastamiseks vajalikud asjaolud.
Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise korra p 4 kohaselt teeb kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ning käesolevas korras sätestatud eeltoimingud, selgitades välja kõik maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Juhul, kui eeltoimingute teostamise käigus selgub, et maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitanud isikul ei ole õigust maad ostueesõigusega erastada, lõpetab kohalik omavalitsus oma korraldusega maa ostueesõigusega erastamise menetluse. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Linnavalitsuse 09.05.2007 korraldus nr 829-k on kooskõlas seaduste ja teiste õigusaktidega ning Tallinna Maa-ameti poolt tuvastatud andmetega ja on sellest tulenevalt õiguspärane. Vastustaja palub jätta A.L.u kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja uurinud haldusasjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et A.L.u kaebus tuleb rahuldada järgmistel põhjustel: 18. Käesolevas haldusasjas kogutud tõenditest nähtub, et A.L. omandas Tallinnas, aadressil Xxxxxxxx asuvad ehitised AS-lt Trans-Hool 22.02.2006 notariaalselt sõlmitud ehitiste müügilepingu alusel. Müügilepingu kohaselt kuuluvad kaebaja poolt omandatud ehitiste koosseisu kahekorruseline elamu, ühekorruseline majandushoone ning rajatised (kaev, piirded ja väravad). Ehitiste olemasolu kajastub üksnes ehitisregistri registriandmetes, tegelikult nimetatud ehitisi aadressil Xxxxxxxx ei asu, kuna need on juba 1999.a. toimunud põlengute tagajärjel hävinud. Tallinna Maa-ameti poolt 13.10.2006 läbiviidud paikvaatlusel, millel osales ka kaebaja, on tuvastatud, et Xxxxxxxx krundil hooned puuduvad, osaliselt on säilinud vaid hoonete vundamendid, kaev ja piirded (fotod tlk 69-73). Vaidlustatud korralduses asus vastustaja seisukohale, et kuna puuduvad ehitised
lg 3 tähenduses, siis pole võimalik määrata Xxxxxxxx ehitiste teenindamiseks vajalikku maad. Vastustaja viidates vaidlustatud korralduses
lg 31 leiab, et antud juhtumi puhul ei saa kohalik omavalitsus anda tähtaega ehitise kordategemiseks, kuna maa erastamist taotleval isikul tuleks sisuliselt ehitada uus hoone, mille juurde maa erastada, see aga ei vastavat enam
sätetele ja mõttele ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks. 19. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et Xxxxxxxx maakasutus ja ehitiste püstitamine nimetatud krundile on toimunud õiguslikul alusel. Samuti puudub vaidlus selle üle, et krundil asuvad ehitised on käesoleval ajal lagunenud ja sihtotstarbelisest kasutusest välja langenud ega vasta ehitise nõuetele ehitusseaduse tähenduses. Käesoleva hetke seisuga on nende ehitiste juurde seega maa ostueesõigusega erastamine välistatud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tulenevalt
lg 31, on lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitise puhul võimalik anda kaebajale tähtaega ehitise kordategemiseks ja määrata ehitiste kordategemise ajaks teenindamiseks vajalik maa. 20.
lg 31 sätestab: „Teed ning tehnovõrgud ja –rajatised, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised käesoleva seaduse tähenduses. Samuti ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid ja rajatisi ning lagunenud ja kasutusest 5 väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 1. lõike punktis 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab käesoleva lõike teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist“. 21. Kaebaja nõustub, et ehitise vastamine
lg 31 teises lauses sätestatud tunnustele välistab maa ostueesõigusega erastamise sellise ehitise juurde. Nimetatud asjaolu ei välista aga ehitise kordategemiseks tähtaja andmise ja selleks ehitise juurde teenindusmaa määramise. Kui ehitise kordategemise tõttu langevad ära
lg 31 teises lauses sätestatud asjaolud, on sellise ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamine võimalik. Sellisele seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 10.05.2006 jõustunud otsuses haldusasjas nr 3-05-132. 22. Riigikohus on oma 15.12.2004 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-57-04 (p 14) rõhutanud, et
lg 31 sisustamisel tuleb arvestada maareformi eesmärki, mis
kohaselt on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. 23. 17.02.1999 vastu võetud ja 22.03.1999 jõustunud
lg 31 muudatuse, mis hakkas reguleerima lagunenud või kasutusest välja langenud ehitistega seonduvat, puhul oli seadusandja tahteks mitte takistada õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamist juhtudel, kui seal asuvad hooned ja rajatised on oluliselt lagunenud ja kasutusest välja langenud. Maa erastamine
lg 31 teises lauses sätestatud tunnustele vastavate hoonete ja rajatiste juurde välistaks maa tagastamise ning kahjustaks sellega maa tagastamise õigustatud subjektide võimalust saada maareformi toimumise käigus tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa. Xxxxxxxx asuva maa puhul ei ole tegemist õigusvastaselt võõrandatud maaga ning sellele ei ole esitatud tagastamise taotlusi. Seetõttu puudub käesoleval juhul vajadus kaaluda kaebaja õiguste kaitse vajadust võrrelduna maa tagastamise õigustatud subjekti õigusega saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa. 24. Vastustaja on vaidlustatud korralduses leidnud, et
S § 2 lg 2 tähenduses, mida oleks võimalik korda teha ja seetõttu tuleks sisuliselt ehitada uus hoone, mille juurde saaks maad erastada. See aga ei vastaks enam
sätetele ja mõttele. Vastustaja ei ole seejuures viidanud konkreetselt ühelegi
sättele ega põhjendanud oma seisukohta. 25. Tallinna Ringkonnakohus leiab ülalmärgitud lahendi p-s 11, et
lg 31 3.lause tõlgendamisel ei ole määrav mõistele „hoone“ ehitusseaduses antud tähendus. Ringkonnakohus leiab, et
lg-st 3, mis maa tagastamist takistava hoone või rajatisena käsitab lõpetamata ehitist või ehitise püstitamiseks seaduslikus korras välja antud ehitusluba, ilmneb, et seadus ei seo seaduslikul alusel maa kasutajate huvide kaitset alati üksnes tervikliku ehitise olemasoluga. Seetõttu ei ole
lg 31 3.lause kohaldamisel ainumäärav ka see, kui suures osas on lagunenud või kasutusest väljalangenud hoone säilinud. Otsustamaks, kas võimaldada
lg 31 3.lause alusel hoone omanikul ehitise kordategemist, on asjakohane arvestada muuhulgas ka ehitise kasutusest väljalangemise aega 6 ja asjaolusid, saavutamaks konkreetsel üksikjuhul õiglase ning maakasutaja huve arvestava lahenduse. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista maareformi eesmärk,
lg 31 3.lause ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 17.10.1991 otsuse p 9 ehitise omanikule omandireformi alguse ajal sihtotstarbelises kasutuses olnud õiguslikul alusel püstitatud ja maareformi ajal õnnetusjuhtumi tagajärjel hävinud elamu asemel samale krundile uue elamu püstitamiseks ehitusloa väljastamist. Hoone ehitamiseks või rekonstrueerimiseks on vastavalt EhS §-le 12 vajalik kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba. Vastustaja väitel ei ole kaebaja ehitusloa taotlust Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitanud, kuid kaebaja kinnituse kohaselt on ta alustanud ehitusloa taotlemise menetlust, esitades taotluse projekteerimistingimuste saamiseks. 26. HMS § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse tingimused. Nende tingimuste kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 lg 1 järgi kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 09.05.2007 korraldus nr 829-k on haldusakt, millega jäeti rahuldamata kaebaja avaldus Xxxxxxxx maa ostueesõigusega erastamiseks. Soodustava haldusakti andmisest keeldumise põhjendus korralduses ei sisalda piisavat faktilist ega õiguslikku motivatsiooni veenmaks haldusakti adressaati, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Vaidlustatud korralduses ei ole haldusakti andja põhjendanud, miks ei ole kaebajale võimalik anda tähtaega ehitise kordategemiseks vastavalt
lg 31 kolmandale lausele ning kuidas on see vastuolus
sätete ja mõttega. Kohaliku omavalitsuse kui maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostaja poolt erastamismenetluse käigus antavad haldusaktid peavad olema kooskõlas haldusaktidele esitatavate üldiste nõuetega ning nende adressaadile mõistetavad. Haldusakt, mis nendele nõuetele ei vasta, on õigusvastane ja tuleb seetõttu tühistada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.