Obsah (10)

§ 66§ 206§ 76§ 396§ 142§ 88§ 152§ 167§ 164§ 162

2-07-18221 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu

§ 66

lg 2 määratletud nõudest loobumisena, kus võlausaldaja on kellegagi solidaarvõlgnikest kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud. Juhul, kui kostja II kui käendaja peaks täitma käenduslepingust tuleneva kohustuse, läheks temale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõude põhivõlgniku ehk mittetulundusühingu vastu. MTÜS § 32 lg 1 ja 2 kohaselt võib mittetulundusühingu võlausaldaja, antud juhul siis kostja II, nõuda solidaarselt vastutavatelt juhatuse liikmetelt kahju hüvitamist juhul, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvelt. Seega tekiks olukord, kus kostjal II tekiks tagasinõudeõigus juhatuse teiste liikmete vastu, kelleks on antud juhul teiste juhatuse liikmete AF ning AK vastu. Võttes arvesse asjaolu, et esialgne Võlausaldaja ja AK on üks ja sama isik, on kostja II seisukohal, et käendus on 1/3 osas lõppenud seoses võlausaldaja ja võlgniku kokkulangemisega. Siinkohal juhindub kostja II

§ 206

, mille järgi juhul, kui kokkulangevus on osaline, lõpeb võlasuhe kokkulangevas osas. Käenduslepingu järgi on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 1 000 000 krooni, mille järgi on käendus lõppenud solidaarsuse põhimõtte järgides 1/3 osas ehk 333 333 krooni ulatuses. Kohtuistung Kohtuistungil 14.04.

1. a jääb hageja täpsustatud haginõude juurde. Hageja esindaja seletuse kohaselt SS’i väited tehingu kehtetuse ja aegumise, tühisuse kohta on alusetud. Aastal 2003 oli kolm juhatuse liiget, seega polnud vajalik üldkoosoleku kokkukutsumine. SS on teadlik, et AKle anti PS poolt laenud. Kostja MTÜ juhatuse liige AKon kirjalikus vastuses kohtule hagi õigeks võtnud. K tegi paar väikest tööd, arved esitati ja need sai tasutud. AK kinnitab, et võttis PS raha ja laenas edasi MTÜ-le . Kui sai probleemist teada, siis loovutas nõude ja tahtis sellest kõrvale astuda. AK seletuse kohaselt loovutas ta nõude, et hageja selle sisse nõuaks. Hageja seletuse kohaselt on AK tema lapsepõlvesõber. Leping hageja ja AK vahel oli suuline. teadis seda, et raha tuli hageja käest, SS juhtis MTÜ-d, võlga ei makstud. Kostja SS seletuse kohaselt on MTÜ tegevuse lõpetanud eelmise aasta kevadel, seoses makseraskustega. Rendileping on lõpetatud seoses makseraskustega. Vara on suures mahus juba võõrandatud, sellest on teadlikud kõik juhatuse liikmed. Laenuleping on kehtetu algusest peale, tagantjärgi sõlmitud, nii suur intress, tundub, et raha oli saadud sõbralt ilma intressita. Intresside määrad on dikteeritud laenuandja poolt, kes ise oli MTÜ juhatuse liige. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, kostja ja hageja ning kostjate esindajad, samuti tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et 16.10.
2. a sõlmis AK ja kostja I laenulepingu, millega kostja I võttis laenu 500 000 krooni tagastamise tähtajaga 01.05.
3. a (tl 7-10). Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid AK ja SS 16.10.
4. a käenduslepingu, mille p 2 kohaselt oli käendatava kohustuse suuruseks põhinõue 500 000 krooni ja 315 000 krooni intress (tl 11-12). Laenulepingust nr 1/2003 tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmis AK16.10.
5. a käenduslepingu ka AF (tl 91). 19.05.
6. a loovutas AK laenulepingust nr 1/
7. tuleneva nõude summas 1 197 900 krooni Peep Saule (tl 13-14). 4 Võlaõigusseadus (

) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohtule esitatud laenulepingu nr 1/2003 p 2.2 kohaselt on AK andnud kostjale I laenusummad üle järgmiselt: 16.09.

1. a 50 000 krooni; 18.09.
2. a 30 000 krooni; 24.09.
3. a 20 000 krooni; 02.10.
4. a 200 000 krooni ja 10.10.
5. a 100 000 krooni (tl 7). Kostja II vastuväite kohaselt on summa 80 000 krooni laenuna kostjale I üleandmine tõendamata, laenuleping on reaalne leping, raha üleandmata jätmisel ei teki kohustust see tagastada. Kohtu hinnangul vastab kostja II käsitlus laenusumma üleandmise kohta Eesti NSV Tsiviilkoodeksi § 272-278 regulatsioonile, mis käesolevas vaidluses ei ole kohaldatav. Vastavalt

§ 396lg 2 võivad isikud kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.

Kohtu hinnangul ei oma seega tähendust, et ülekandel on nimetatud makset „sissemakseks“ ja „ülekandeks“ (tl 75). Laenulepingule nr 1/2003 on alla kirjutanud AK, SS ja AF, kes olid seisuga 16.10.

1. a kostja I juhatuse liikmed (tl 38). Kohtu hinnangul on laenusaaja seega väljendanud oma nõustumust sellega, et saadud rahasummad võlgnetakse laenuna. Kostja II vastuväite kohaselt on kostjale I laenuandja, AK, ka nimetatud mittetulundusühingu juhatuse liige. Vastavalt MTÜS § 19 punktile 5 kuulub juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevusse. Kuna kõnealune otsus puudub on seadusega vastuolus olev tehing kostja II hinnangul tühine. TsÜS § 87 järgi seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kohtu hinnangul ei ole kogu 16.10.
2. a sõlmitud laenuleping tühine MTÜS § 19 lg 5 vastuolu tõttu. Keelu mõtteks ei ole välistada juriidilisel isikul juhtorgani liikmelt laenu võtmine. Käesoleval juhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et laenulepingule on alla kirjutanud kõik kolm juhatuse liiget seisuga 16.10.
3. a. Küll on aga kohtu hinnangul tühine laenulepingu punkt 4.
4. sätestatud intressi kokkulepe. 63% laenusummalt s.o. 315 000 krooni 18 kuulise laenuperioodi eest. Nõude loovutamise lepingu lisa 1 p 4 kohaselt leppisid AK ja PS kokku, et kui PS saab MTÜ-lt , AFilt ja/või SSi käest nõude loovutamise lepingust tulenevast nõudest kokku 500 000 krooni, loetakse AK võlgnevus PS ees summas 500 000 krooni tasaarvestuse korras tasutuks (tl 95). PSja AK leppisid kokku, et hoiavad nõude loovutamise lepingu lisas kokkulepitut MTÜ , AFi ja SSi ees saladuses. Nõude loovutamise lepingu lisa p 1, 3 ja 4 nähtub kohtu hinnangul, et AK on saanud PS intressita laenu summas 500 000 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et MTÜ juhatuse liikmed olid 16.10.
5. a laenulepingut sõlmides teadlikud asjaolust, et AK laenas MTÜ-le edasi PS saadud laenusumma 500 000 krooni. Intressi kokkulepet sõlmides oli AK tahe seega suunatud sellele, et teenida MTÜ-le raha edasilaenamisega endale kasumit 63% laenusummalt. TsÜS § 86 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kohus nõustub kostjaga II, et laenulepingus kokkulepitud intress on oluliselt suurem kui Eesti krediidiasutuste poolt pakutavad intressid. Kohus on seisukohal, et kokkulepitud intressimäär on selgelt liigkasuvõtjalik ja heade kommete vastane ka seetõttu, et juhatuse liikmete SSi ja AFi eest on püütud saladuses hoida laenuraha tegelikku hinda, ehk siis seda, et AKise Peep Saule raha kasutamise eest intressi ei pidanud tasuma ning üritas rikastuda enda juhitud juriidilise isiku arvelt. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-41-07 ja 3-2-1-100-07 väljendanud seisukohta, et tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Kohtu hinnangul ei vasta käesoleval juhul AK 5 käitumine majanduskäitumisstandardile. ja kutsetegevuses tegutsevate isikute üldiselt väljakujunenud Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostjate põhivõlgnevus 500 000 krooni.

§ 142

lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja II vastuväite kohaselt AKle on tasutud kostja I poolt 2005. a veebruaris 100 000 krooni ning AFi poolt 200 000 krooni, kusjuures maksete teostamisel lepiti kokku, et tegemist on põhivõla kustutamisega, mitte viiviste ega intresside tasumisega.

§ 88

lg 8 järgi kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kohtule on esitatud 15.12.2006. a käenduslepingu nr 2 lisa 1, milles PSja AFon kokku leppinud, et AFi poolt 200 000 krooni tasumisel loevad pooled kõik kõnealusest võlasuhtest pooltele tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks (tl 91).

150 kohaselt kui sama kohustust käendab mitu isikut, vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Kohus ei nõustu hagejaga, et nimetatud 200 000 krooni arvelt tuleb vastavalt laenulepingu p-le 7.3. lugeda kõigepealt tasutuks viivis. Vastavalt käenduslepingutetele oli käendatava kohustuse suuruseks 815 000 krooni, mis koosneb laenust summas 500 000 krooni ja intressist summas 315 000 krooni. Kuna käenduslepingu p-s 2 kinnitavad pooled (tl 91, 92), et kohustus on nõuetekohaselt täidetatud, ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kokkulepe hõlmas üksnes viivist. Kuna intressikokkulepe laenulepingus on tühine saab 200 000 krooni arvelt olla tasutud üksnes põhivõlg ning selles ulatuses on põhivõlgniku kohustus vähenenud.

§ 152

kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajaleüle tema poolt rahuldatud võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Kuna kostja I on tasunud 100 000 krooni enne 01.05.2005. a (tl 45-46) ei saa ka seda summat lugeda tasutuks viivisena, kuna kostja I ei olnud kohustuse täitmisega viivituses. Kostja II vastuväite kohaselt oli kostja II käenduskohustus lahutamatult seotud AKisikuga ning ei ole seetõttu üleantav hagejale. Kohus kostjaga II ei nõustu.

§ 167

lg 2 kohaselt nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused on tagatised ja õigused, mis lõpevad nõude lõppemisel, mille tagamiseks need on antud. Eelkõige hõlmab

§ 167lg 2 just käendust, mis on nõudega seotud tagatis.

Aktsessoorsed tagatised lähevad nõude loovutamise korral uuele võlausaldajale aga

§ 167lg 1 alusel automaatselt üle.

Samuti võib vastavalt

§ 164

lg 1 võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Kohtu hinnangul on seega ekslik kostja II seisukoht, et nõude loovutamiseks oleks AKl olnud vaja võlgniku või käendajate nõusolekut. Hageja on loobunud perioodi 02.05.

1. a kuni 01.02.
2. a eest viivise nõudest ning palub kohtul kostjatelt välja nõuda viivis perioodi 02.03.
3. a kuni 13.02.
4. a eest summas 945 000 krooni (tl 89). Kohtule esitatud laenulepingu p 7.
5. kohaselt on viivis 0,5% tasumisega viivitatud summas päevas. Kostja I on tasunud AKle 11.02.
6. a 40 000 krooni, 18.02.
7. a 50 000 krooni ja 22.02.
8. a 10 000 krooni (tl 45-46). AFon tasunud Peep Saule 20.12.
9. a 100 000 krooni ja 03.01.
10. a 100 000 krooni (tl 92-93). Kuna kostjad on viivitanud tasumata põhinõude, s.o. 200 000 krooni tasumisega 378 päeva moodustab viivis 378 000 krooni.

§ 162

lg 1 alusel kohus vähendab kostjatelt väljamõistetava viivise suurust 178 000 krooni võrra. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-66-05 leidnud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole käesoleva menetluses tõendanud endal suuremas ulatuses kahju tekkimist. 6 Kostja II on seisukohal, et hageja nõue on aegunud

1. aastal, kuna laenulepingujärgsed summad on kostjale I ülekantud juba
2. aastal. Kohtu hinnangul on kostja II vääralt tõlgendanud TsÜS-is sätestatud aegumise regulatsiooni. Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Laenuleping nr 1/2003 oli sõlmitud laenusumma tagastamise tähtajaga hiljemalt 01.05.
3. a. Seega muutus nõue sissenõutavaks 02.05.
4. a. Hageja pöördus kohtusse 09.05.
5. a, mil hageja nõue ei olnud veel aegunud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja II vastuväited seoses OÜ-le K tasutud 46 138 krooniga. Kohus peab veenvaks kostja I selgitust, mille kohaselt tasuti sellest summast remondiarved (tl 115). Eeltoodu alusel kuulub MTÜ-lt ja SS’ilt solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks põhivõlgnevus 200 000 krooni ja viivis 200 000 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud 36 % ulatuses kostjate kanda ja 64% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 7