ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele ning alaealisele lapsele kätte
ettenähtud korras.
kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, 2 3 kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Edasikaebamise kord: Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. ASJAOLUD V. P. (P.) esitas kohtule avalduse hagita menetluses alaealise emalt, O. F.´lt (endine – P.), alaealise lapse, K. P. (P.) (isikukood: xxx), suhtes vanema õiguste äravõtmise nõudes põhjusel, et alaealine, K. P. (P.) (isikukood: xxx), elab pidevalt avaldaja, V. P. (P.), juures ning on täielikult V. P. (P.) ülalpidamisel. Alaealise ema, O. F. (endine – P.), vanema kohustusi ei täida, aga samuti kuritarvitab O. F. (endine – P.) oma vanema õigusi, tarvitades sageli alaealise lapse kallal füüsilist vägivalda. Avalduse kohaselt kuritarvitab O. F. (endine – P.) ise alkohoolseid jooke ning on muutnud punkriks oma korteri, asukohaga: xxx. O. F. (endine – P.) korteris toimuvad pidevalt joomingud, skandaalid ja kaklused, mille tõttu ei sobi korteris valitsev keskkond alaealise lapse kasvatamiseks. Alates 15.jaanuarist 2008.a. lahkus alaealine tütar, K. P. (P.) (isikukood: xxx), oma ema, O. F. (endine – P.), juurest ning asus elama koos isaga. Alaealine, K. P. (P.) (isikukood: xxx), on korduvalt avaldanud soovi elada koos isaga, V. P.´ga (P.). Lisaks vanema õiguste äravõtmisele taotles V. P. (P.) avalduses veel, et kohus lõpetaks temalt O. F. (endine – P.) kasuks kohtu poolt väljamõistetud elatusraha maksmise, kuna O. F. (endine – P.) ei täida oma vanema kohuseid ning ei kasvata alaealist tütart: K. P.´t (P.) (isikukood: xxx). Palus avalduse rahuldada. 23.oktoobril 2008.a. esitas V. P. (P.) kohtule täiendava avalduse, milles loobus oma elatise maksmise lõpetamise nõudest, kuna Viru Maakohtu 17.septembri 2008.a. otsusega tsiviilasjas nr.2 – 08 – 22568 juba lõpetati V. P. (P.) poolt elatise maksmine O. F.´le (endine – P.). Samuti loobus V. P. (P.) O. F.´lt (endine – P.) vanema õiguste ära võtmise nõudest ning soovis ainult O. F.´lt (endine – P.) alaealise lapse: K. P. (P.) (isikukood: xxx), äravõtmist. V. P.(P.) palus täiendava avalduse rahuldada. Asjast puudutatud isik, alaealise ema, O. F. (endine – P.), kohtule kirjalikku vastust avaldusele esitanud ei ole. O. F. (endine – P.) kuulati isiklikult ära 22.oktoobril 2008.a. toimunud kohtuistungil, kus O. F. (endine – P.) vaidles avaldusele vastu ja palus avalduse jätta rahuldamata. Kohtuistungil ei olnud O. 3 4 F. (endine – P.) nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega. 11.veebruaril 2009.a. toimunud kohtuistungile O. F. (endine – P.) ilma mõjuva põhjuseta ei ilmunud ning oma teistkordset isiklikku ärakuulamist ei taotlenud. Kohtule O. F. (endine – P.) kohtuistungile mitteilmumise põhjused teadmata. Kirjalik kohtukutse antud O. F.´le (endine – P.) kätte allkirja vastu isiklikult Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja ruumides 22.oktoobril 2008.a. toimunud kohtuistungil. Kohalviibinud menetlusosalised taotlesid tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma mitteilmunud O. F.´ta (endine – P.). Kohus rahuldas taotluse. MENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Avaldaja, V. P. (P.) ja tema lepinguline esindaja, advokaat I. G., palusid kohtuistungil avalduse rahuldada osaliselt ning võtta O. F.´lt (endine – P.) ära alaealine laps: K. P. (P.) (isikukood: xxx), ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Ülejäänud oas palusid V. P. (P.) ja tema esindaja, advokaat I. G., jätta avalduse rahuldamata. Muu asjast puudutatud isiku, Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena), lepinguline, lastekaitseinspektor N. D., toetas kohtuistungil V. P. (P.) avaldust ja palus avalduse rahuldada. Lastekaitseinspektor N. D. selgitas kohtule kohtuistungil, et V. P.´l (P.) on olemas pere ning seal on olemas kõik tingimused alaealise lapse kasvatamiseks. Alaealise ema, O. F.´t (endine – P.), iseloomustab lastekaitseinspektor N. D. kui alkoholist sõltuvuses olevat inimest, kes on oma psüühilise seisundi poolest ebastabiilne. O. F. (endine – P.) sugulastelt ja tuttavatelt on saabunud eestkosteasutusele andmeid, et alkoholijoobe seisundis muutub O. F. (endine – P.) vägivaldseks isikuks, kes ei sobi kasvatama alaealist last. Isa juures elatud aja jooksul on alaealise lapsega: K. P.´ga (P.) (isikukood: xxx) toimunud suured muutused, ta on muutunud enesekindlaks nooreks inimeseks. Alaealine, K. P. (P.) (isikukood: xxx), selgitas kohtule kohtuistungil, et ta elab hetkel isa juures. Koolis õpib hästi. Kui K. P. (P.) (isikukood: xxx) elas ema, O. F. (endine – P.), juures siis O. F. (endine – P.) peksis last pähe ja näkku, segas last õppimisel ning ei lasknud lapsel öösiti magada, kuna tülitsesid ja kaklesid oma elukaaslase R.. O.F. (endine – P.) peksis last kas alkoholijoobe seisundis või siis kui avastas, et laps oli suhelnud isaga. K. P. (P.) (isikukood: xxx) avaldas kohtuistungil, et ta soovib elada koos isaga, V. P.´ga (P.). Emaga, O. F.´ga (endine – P.), ei taha laps hetkel isegi suhelda. Samuti ei tea laps, kas ta tulevikus hakkab emaga suhtlema või mitte. Tunnistaja, J. S., selgitas kohtuistungil, et pärast lahkuminekut oli O. F. (endine – P.) üsna sageli alkoholijoobe seisundis. Kogu ma raha kulutas O. F. (endine – 4 5 P.) alkoholi ostmiseks. Laps on korduvalt tunnistajale rääkinud, et purjus ema peksis teda. Tunnistaja, M. P., selgitas kohtuistungil, et O. F. (endine – P.) on tema poja endine naine. Kui laps oli O. F. (endine – P.) juures, siis kasvatas teda praktiliselt tunnistaja. O. F. (endine – P.) kuritarvitas kogu aeg alkohoolseid jooke. O. F. (endine – P.) jõi kodus, nii puskarit kui ka viina, peaaegu iga päev kaks viimast aastat järjest. O. F. (endine – P.) jõi maha nii lasteraha kui ka V. P. (P.) poolt makstud elatusraha. Tunnistaja teab, et O. F. (endine – P.) lõi last. 15.jaanuaril 2008.a. jooksis laps O. F. (endine – P.) juurest ära V. P. (P.) juurde. Tunnistaja, A. B., selgitas kohtuistungil, et O. F. (endine – P.) on tunnistaja õde. O. F. (endine – P.) ei soovinud peale ema surma tunnistajat kasvatada ning tunnistaja eestkostjaks määrati V. P. (P.). Tunnistaja mäletab, et O. F. (endine – P.) on olnud pidevalt vägivaldne. O. F. (endine – P.) peksis ka tunnistajat, kui tunnistaja veel tema juures oli. Tunnistaja arvates on last ohtlik jätta O. F. (endine – P.) kasvatada. Tunnistaja teada on O. F. (endine – P.) sundinud alaealist: K. P.´t (P.) (isikukood: xxx), minema isa juurde emale alkoholi ostmiseks raha küsima. KOHTUISTUINGIL UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID Kohus luges avalduse osaliselt põhjendatuks ja osaliselt rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. V. P. (P.) kirjaliku avaldusega (tl.1-2). Maksekorraldusega riigilõivu tasumise kohta (tl.3). Viru Maakohtu tagaseljaotsusega 30.detsembrist 2005.a. (tl.4-5). Kohtla – Järve Linnakohtu tagaseljaotsusega 09.novembrist 2001.a. 8tl.6). Fotoärakirjaga K. P. (P.) (isikukood: xxx) sünnitunnistusest (tl.7). Fotoärakirjaga V. P. (P.) ja O. F. (endine – P.) abielulahutuse tunnistusest (tl.8). Viru Maakohtu 27.veebruari 2008.a. määrusega (tl.9). Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) arvamusega 25.märtsist 2008.a. (tl.19-20). Kodukülastuse aktidega (tl.21-22). Kohtla – Järve Vahtra põhikooli iseloomustustega (tl.23-24). Jõhvi Politseiosakonna iseloomustusega O. F. (endine – P.) kohta (tl.25). Fototabelitega O. F. (endine – P.) korteri olukorra kohta (tl.26-28). Alaealise K. P. (P.) (isikukood: xxx) sünniaktiga (tl.32). 22.oktoobril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.48-49). Viru Maakohtu hagi õigeksvõtu otsusega 17.septembrist 2008.a. (tl.50-52). V. P. (P.) täiendava avaldusega (tl.65-71). Kohtla – Järve Linnavalitsus (eestkosteasutusena) arvamusega koos sellele lisatud dokumentidega (tl.78-84). 11.veebruaril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS 5 6 Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada
sätteid, mille kohaselt kui vastavalt seadusele on menetluses vajalik valla – või linnavalitsuse osalus, teatab kohus talle menetlusest. Kohus teavitab ka muul juhul valla – või linnavalitsust menetlusest ja sellega seonduvatest asjaoludest, kui nende asjaolude teadmine on valla- või linnavalitsusele ilmselt vajalik oma ülesannete täitmiseks ja seadusest ei tulene teisiti. Kohus küsib valla – või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad.
kohaselt võib vähemalt 14 – aastane piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Määrused, millele laps võib määruskaebuse esitada, tuleb talle isiklikult teatavaks teha. Määruse põhjendust ei pea lapsele teatavaks tegema, kui sellest võib tuleneda kahjulikke tagajärgi lapse arengule, kasvatusele või tervisele.
kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Vanemat, kellel vanema õigusi ei ole või kelle lapsed on antud eestkoste alla, ei pea kohus ära kuulama, kui ärakuulamine asja lahendamisele või asjaolude selgitamisele ilmselt kaasa ei aita. Kohus ei pea vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele.
1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt kümneaastase ning ka noorema piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lapse ärakuulamisel tuleb teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada, kui sellega ei kaasne ilmselt kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapsele tuleb anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel.
kohaselt peab last puudutavas menetluses kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Kohus võib last puudutava menetluse peatada, kui sellega ei kaasne lapse huvisid ohustavat viivitust ning kui asjaosalised on valmis laskma ennast kohtuväliselt nõustada või kui kohtu arvates on muul põhjusel väljavaateid asja lahendamiseks asjaosaliste kokkuleppel.
kohaselt, kui kohus määrab lapse väljaandmise, võib ta esialgse õiguskaitse korras teha ka määruse lapse isiklikuks kasutamiseks määratud asjade väljaandmise kohta. 6 7 Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) §53 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. PkS §54 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. PkS §58 kohaselt lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 – aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 – aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. MÄÄRUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et V. P. (P.) avaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et alaealise ema – O. F. (endine – P.) – ei tulnud toime alaealise lapse, K. P. (P.) (isikukood: xxx), kasvatamisega ning tema eest hoolitsemisega, mille tõttu pidas kohus otstarbekaks ja õigeks võtta alaealise emalt, O. F.´lt (endine – P.), ära alaealine laps, K. P. (P.) (isikukood: xxx), ilma vanema õigusi ära võtmata, kuna last on edaspidi ohtlik jätta O. F. (endine – P.) juurde. Kohus luges tõendatuks, et oma vägivaldse iseloomu ja alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu avaldab O. F. (endine – P.) alaealisele lapse: K. P. (P.) (isikukood: xxx), kasvamisele ja harmoonilisele arengule kahjulikku mõju, mille tõttu ei peaks V. P. (P.) soodustama alaealise lapse: K. P. (P.) (isikukood: xxx), suhtlemist O. F.´ga (endine – P.). Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta 7 8 V.P. (P.) avaldus rahuldamata. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna V. P. (P.) kanda. Johannes Külaots Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.