2-07-10602/16

1 2-07-10602 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-10602 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi Aktsiaseltsi Kohtla-Järve Soojus hagi J. B. ja M. K.`i vastu 803,66 krooni nõudes. Hagihind 803,66 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg
2. veebruar 2009.a. Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: Aktsiaselts Kohtla-Järve Soojus (registrikood: xxx, asukoht: xxx Hageja esindaja: P. P. (isikukood:xxx) Kostja: J. B. (IK xxx, elukoht: xxx) M. K. (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja: Kostja esindaja: O. H. (IK xxx, elukoht xxx) Resolutsioon
3. Aktsiaseltsi Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldada osaliselt summas 619,01 krooni kostja M. K.`i suhtes, kostja J. B.suhtes jätta hagi rahuldamata.
4. Välja mõista M. K.`ilt (isikukood xxx, elukoht: xxx) Aktsiaseltsi Kohtla-Järve Soojus (registrikood:xxx, asukoht: xxx) kasuks võlgnevus 619 (kuussada üheksateist) krooni 01 senti.
5. Välja mõista kostjatelt menetluskulud kogusummas 1 470.- (üks tuhat nelisada seitsekümmend) krooni alljärgnevalt: 1) Välja mõista M. K.`ilt Aktsiaseltsi Kohtla-Järve Soojus kasuks 70% menetluskuludest summas 1 132 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaks) krooni ja 25 senti, millest 192,55 krooni moodustab riigilõiv, 30,80 krooni omandiõiguse tõendi tasu ja 908,90 krooni õigusabitasu. 2) Välja mõista J. B.`lt Aktsiaseltsi Kohtla-Järve Soojus kasuks 30% menetluskuludest summas 337 (kolmsada kolmkümmend seitse) krooni ja 2 75 senti, millest 57,45 krooni moodustab riigilõiv, 9,20 krooni omandiõiguse tõendi tasu ja 271,10 krooni õigusabitasu.
6. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED Hageja esitas
7. märtsil 2007.a kohtusse hagi kostja J. B. vastu soojusenergia võlgnevuse 803,66 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja tagajärgedest, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga 01.02.2007.a moodustab 803,66 krooni. Hageja palub vastavalt TsMS § 3, § 162, AÕS § 26, KOS § 13, TsK § 477, VÕS § 1027 välja mõista kostjalt võlgnevus 803,66 krooni ja menetluskulud. ASJA KÄIK
8. aprillil 2007.a. kohtule esitatud vastuses tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja teatel võõrandas ta korteri aadressil xxx, 05.10.1999 M. H.. 21.05.1999 oli korter üle antud maakler S. M.`ile edasimüümise eesmärgil. Selle kohta oli koostatud laenuleping summale 28 000.krooni, mis oligi korteri maksumus. S. M. müüs korteri. Võlgnevus tekkis ajal, mil korter oli S. M. käes, kuna S. M. ei tasunud soojuse eest. Kostja nõustus hüvitama võlgnevuse summas 184,68 krooni. Alates 05.10.1999 on korteri omanikuks M. H.. Kostja arvamuse kohaselt peab ülejäänud võlgnevuse summas 616.- krooni tasuma M. H. ning selles osas kostja hagi ei tunnista. Kostja palus kaasata menetlusse kaaskostjana M. H.. Samas viitas kostja asjaolule, et hageja poolt on mööda lastud nõude esitamise tähtaeg. Hageja esindaja esitas
9. septembril 2007 Viru Maakohtule taotluse kostja kaasamiseks tsiviilasjas nr 2-07-
10. Hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõikide isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhtes osalised. Hageja selgitab, et kostja J. B. võõrandas vaidlusaluse korteri
11. oktoobril 1999 M. K.`ile. Seisuga
12. oktoober 1999 oli võlgnevus 184,65 krooni, võlgnevus seisuga
13. september 2007 on 803,66 krooni. Hageja palub kaasata tsiviilasja menetlusse kaaskostjana M. K.`i. Viru Maakohtu 27.09.2007 määrusega kaasati tsiviilasja menetlusse kostjana M. K.. Maakohus saatis
14. 09.2007 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja 3 kirjaliku vastuse nõude sai kostja kätte
15. oktoobril 2007.a. isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga.
16. jaanuaril 2009 esitas hageja esindaja kohtule seisukoha, milles teatas, et kostja J. B. on tasunud võlgnevuse summas 184,65 krooni ning seoses sellega hageja loobus hagist K. B. vastu. Hageja esindaja palus kostjalt J. B. välja mõista 30% menetluskuludest (1470.- krooni) kogusummas 337,75 krooni, millest 57,45 krooni moodustab riigilõiv, 9,20 krooni omandiõiguse tõendi tasu ja 271,10 krooni õigusabitasu. Hageja esindaja palus kostjalt M. K.`ilt välja mõista võlgnevus summas 619,01 krooni ja 70% menetluskuludest (1470.- krooni) kogusummas 1 132,25 krooni, millest 192,55 krooni moodustab riigilõiv, 30,80 krooni omandiõiguse tõendi tasu ja 908,90 krooni õigusabitasu.
17. jaanuaril 2009 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi rahuldamata ja kohaldada aegumistähtaega, viidates TsÜS § 146 lg
18. KOHTUISTUNG
19. veebruari
20. aasta kohtuistungil palus hageja lepinguline esindaja P. P. haginõuded rahuldada ja kostjalt M. K. välja mõista võlgnevus summas 619,01 krooni ja 70% menetluskuludest, kogusummas 1 132,25 krooni, millest 192,55 krooni moodustab riigilõiv, 30,80 krooni omandiõiguse tõendi tasu ja 908,90 krooni õigusabitasu. Hageja esindaja teatas, et kostja J. B. on võlgnevuse tasunud ning palus kostjalt välja mõista 30% menetluskuludest, kogusummas 337,75 krooni, millest 57,45 krooni moodustab riigilõiv, 9,20 krooni omandiõiguse tõendi tasu ja 271,10 krooni õigusabitasu. Hageja esindaja ütluste kohaselt ei olnud hageja teadlik korteri võõrandmisest, korteri ostu-müügilepingu said nad kostjalt J. B. pärast hagi esitamist. Kostja J. B. ütluste kohaselt tasus ta võlgnevuse selle aja eest, millal ta oli korteri omanik. kuna ta müüs korteri läbi maakleri, siis eeldas, et maakler täidab kõik korteriga seotud kohustused. Kostja nõustus menetluskulude tasumisega. Kostja M. K. esindaja O. H. hagiga ei nõustunud. Kostja esindaja väitel on haginõuded aegunud ning see on hageja süü, kui hageja ei esitanud ümberarvestusi õigeaegselt. Kostja esindaja teatas, et on nõus põhivõlgnevuse summas 619,01 krooni tasumisega, menetluskulude tasumisega kostja esindaja ei nõustunud. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: 02.07.1998 korteri ostu-müügilepinguga, mille alusel J. B. omandas G. B. 3-toalise korteri aadressil xxx, ja mille kohaselt kostja oli vaidlusaluse korteri omanik kuni 05.10.1999 (tl. 7); 05.10.1999 korteri ostu-müügilepinguga, mille alusel M. H. omandas J. B. 3-toalise korteri aadressil xxx, ja mille kohaselt kostja on vaidlusaluse korteri omanik (tl. 6); maksekorraldusega nr. 85 (tl. 2) riigilõivu tasumise kohta; hageja poolt kohtule esitatud arveldusteega (tl. 8, 22) mille kohaselt kostjad võlgnevad Aktsiaseltsile Kohtla-Järve Soojus tarbitud soojusenergia eest 803,66 krooni. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Kaugkütteseaduse § 8 lg. 1 ja lg. 2 sätteid, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma 4 võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 3 p. 3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse § 1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. § 1032 lg. 1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse § 1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud 619,01 krooni ulatuses ja kuulub selle summa osas rahuldamisele. 184,65 krooni osas tuleb jätta hagi rahuldamata, kuna selles osas on võlgnevus tasutud ning hageja on selle summa osas loobunud hagist. Kostjate kanda tuleb täies ulatuses panna menetluskulud. Kohus luges tõendatuks, et J. B. ja M. K., olles korteri, asukohaga xxx linnas, omanikeks (J. B. kuni 05.10.1999), on kohustatud kandma nimetatud korteri kütmise kulu. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esindaja esitas taotluse menetluskulude 1 470.- krooni (40.- krooni omandiõiguse tõendi tasu, 250.- krooni riigilõiv ja 1 180.- krooni õigusabitasu) väljamõistmiseks alljärgnevalt: kostjalt M. K. välja mõista 70% menetluskuludest, kogusummas 1 132,25 krooni, millest 192,55 krooni moodustab riigilõiv, 30,80 krooni omandiõiguse tõendi tasu ja 908,90 krooni õigusabitasu; kostjalt J. B.välja mõista 30% menetluskuludest, kogusummas 337,75 krooni, millest 57,45 krooni moodustab riigilõiv, 9,20 krooni omandiõiguse tõendi tasu ja 271,10 krooni õigusabitasu. Johannes Külaots Kohtunik