2-06-34161 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoobril 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Otsuse liik Vaheotsus lõppotsuse

§ 6lg 3 sätestab palga maksmise nõude esitamise tähtajaks kolm aastat.

Viidatud paragrahv annab õiguse nõuda 3 aastat tagantjärele välja arvestatud, kuid ikka veel 4 2-06-34161 väljamaksmata palka. Viidatud paragrahv ei anna õigust palga või muu makse arvestamist nõuda kolm aastat tagantjärele, sest töötajale peab tema õiguste rikkumine teada olema hiljemalt töö sooritamisele järgneva kuu palgapäeval. Kui tööandja ei ole palka kohaselt välja arvestanud, on tegemist õiguste rikkumisega

§ 6

lg 1 tähenduses, mille tunnustamiseks ja kaitseks on seadusandja andnud 4 kuulise tähtaja. Vaidlus puudub selles, et hagejatele oli teada käskkiri, mille alusel kostja lõpetas varasemalt antud erisoodustuste ja lisatasude arvestamise alates 01.03.2006.a. Seega oli hagejatel teada, et kostja ei arvesta neile lisatasusid ja erisoodustusi, mistõttu oli hagejatel võimalus pöörduda töövaidlusorganisse rikutud õiguste tunnustamiseks või rikutud õiguste kaitseks 4 kuu jooksul, arvates rikkumisest teadasaamisest. Hagejad ei ole käskkirja vaidlustanud, vaid on nõudnud üksnes mittekehtivate erisoodustuste maksmist 2000.aasta kollektiivlepingu alusel tunduvalt hiljem peale vaidlustamise tähtaega. Kohtuistung 30.09.2008.a toimunud kohtuistungil kostja esindaja leidis, et hagi on aegunud ning palus teha selles küsimuses vaheotsuse. Lähtudes sellest, et töötajad on saanud käskkirja veebruaris 2006.aastal tuleb lähtuda, et töötajad teadsid hiljemalt 04.02.2006.aastast käskkirjast, mis mõjutas nende õigustele ja mille alusel tööandja muutis töötasu ja lisatasu maksmise korda. Töötajad said sellest teada veebruari alguses. Vähemalt 10.04.2006.aastal töötajad pidid nägema, et midagi ei ole nagu tavaliselt isegi kui nad ei olnud näinud seda käskkirjad. Tööandja poolt oli tehtud venekeelne tõlge ja töötajad ei ole esitanud küsimust tööandjale ega vaidlustanud käskkirjad. Seoses sellega kostja arvab, et kõige viimane tähtaeg aegumise arvestamiseks on 01.03.2006.a. Siiamaani antud käskkirja ei ole vaidlustatud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 alusel töötajatel olid neli kuud. Kostja lähtub sellest, et viimane tähtaeg oli 01.03.2006.aastal, kui tööandja on reaalselt muutnud tingimusi. Veebruari alguses käskkiri oli tehtud lähtudes sellest, et tööleping seaduse kohaselt etteteatamise tähtaeg on vähemalt 1 kuu. Kostja tunnistab, et etteteatamine oli natukene lühem kui 1 kuu, kuid hagejad ei ole seda vaidlustanud. Hagejate esindaja oli vaheotsuse tegemisega nõus ning leiab, et aegumist ei saa kohaldada järgmistel põhjustel. Tööandja ei teatanud töötajatele ette vastavalt korrale töölepingu muutmisest. Töötajad ei saanud vaidlustada käskkirja, kuna see dokument, mida muudeti, allkirjastati juriidiliste isikute poolt. See on 2000.aasta kollektiivleping. Seda kollektiivlepingut allkirjastas kaks juriidilist isikud: N.E. ja E.E. ja E. ametiühingu Liit. S.E.OÜ kahe aasta jooksul täitis seda ja, kui ta tahtis seda muuta, siis ta oleks pidanud ametiühingutega seda kooskõlastada. Kui ta tahtis selle kollektiivlepingu täitmist, siis oleks pidanud sellest teavitama ametiühingut. Seda ei ole tehtud. Vastavalt kollektiivlepingule kõik need maksed, mis tehti kostja poolt, need olid lisatasud vastavalt palgaseadusele. Seega tähtaeg kaebuse esitamiseks on kolm aastat. Kinnitas, et hagejate õiguste rikkumiste ajaks tuleb lugeda alates 10.04.2006.a. Kohtu põhjendused Kostja palub kohaldada kõigi hagejate nõuete osas aegumist, mistõttu kohus teeb asjas vaheotsuse kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 449 lg 3. Kohus hindab vaid neid väiteid ja asjaolusid ning tõendeid, mis seostuvad aegumise kohaldamise küsimusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus, kuulanud ära poolte esindajad ja uurinud ning hinnanud kogumis Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva TVK materjale töövaidlusasjas 9.02-02/1570-2006 ja antud tsiviilasjas esitatud menetlusdokumente, leiab, et töötajate nõuded on aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb rahuldada.

§ 2

kohaselt on individuaalne töövaidlus töötaja(te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis 5 2-06-34161 on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Nimetatud vaidlus lahendatakse individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (

) § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul.

§ 6

lg 3 järgi on palga maksmisega nõude esitamise tähtaeg kolm aastat.

§ 7

lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Kohus tuvastas, et hagejad tutvusid veebruari alguses 2006.a. tööandja

1. jaanuari 2006.a. käskkirjaga, millega alates
2. märtsist 2006.a. muuhulgas lõpetati emadepäeva toetuse maksmine. Hagejad on kohtuistungil kinnitanud, et said teada ja aru oma õiguste rikkumisest palgapäeval s.o.
3. aprillil 2006.a. Seega tuleb aegumisaja alguseks lugeda hiljemalt päeva pärast 10 aprilli 2006.a. , mil töötajad said teada s.t. veendusid, oma õiguste rikkumisest, et neile ei maksta emadepäeva toetust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumise arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud nõudele aegumise kohaldamise taotluse. Palgaseadus (PalS) § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PalS § 2 lg 4 järgi on lisatasu summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Seega on palk tasu töötajale tehtud töö eest. PalS § 2 lg 1 kohaselt koosneb palk põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest ja juurdemaksetest. Seega palk kui tasu võib sisaldada põhipalka ja lisapalka. PalS § 2 lg 2 kohaselt on põhipalk töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Lisapalk on tasu töö eest, mida töötajale makstakse väljaspool töölepingus kindlaksmääratud tööaja kestust tehtud töö eest. Kohus leiab, et emadepäeva toetust ei saa võrdsustada saamata jäänud palgaga, mille nõudmiseks on seadusandja andnud töötajale aega kuni kolm aastat. Emadepäeva toetus ei ole seotud töötajal tehtud tööga, vaid on tööandjapoolne kehtestatud lisasoodustus töötajale. Seega kuulub kohaldamisele IVTLS § 6 lg 1 töösuhetest tulenevate rikutud õiguste kaitseks 4 kuuline nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks. Kuna hagejad on esitanud nõude emadepäeva toetuse saamiseks töövaidluskomisjonile 21 augustil 2008.a., oma rikutud õigustest said hagejad teada 10 aprillil 2008.a., siis on neljakuuline kohtusse nõude esitamise tähtaeg möödunud ja hagejate nõue aegunud hiljemalt
4. augustiks 2006.a. 6 2-06-34161 TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuna hagejate nõue kostja vastu on aegunud ning kohus kohaldab kostja taotlusel aegumist, siis tuleb hagejate V.F., N.B., N.R., G.I., O.G. ja G.K. hagi S.E.OÜ-u vastu saamata jäänud emadepäeva toetuse väljamaksmise nõudes jätta rahuldamata hagi aegumise tõttu. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta hagejate kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 7