lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagiavaldus oli pealkirjastatud kui hagi elatise väljamõistmiseks ja isaduse tuvastamiseks. Hagi resolutsioonis palus hageja välja mõista üksnes elatis. Samuti ei olnud hagiavalduses välja toodud ühtegi asjaolu seoses isaduse tuvastamisega. Seega, ei olnud hageja nõue selge.
lg 2 kohaselt lisatakse avaldusele avalduses viidatud ja menetlusosaliste käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud. Esitatud materjalide hulgast 2 puudus hagiavalduse lisade nimekirjas märgitud lisa nr. 2 - „hagiavalduse ja punktis 1 toodud dokumendi ärakiri“.
lg 1 kohaselt peab menetlusosaline kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega. Käesoleval juhul oli hagile lisatud hageja sünnitunnistuse ärakiri ühes eksemplaris.
lg 1 p 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavalduse kohaselt õpib hageja Rakvere Vene Gümnaasiumi 12 klassis, kuid selle asjaolu tõendamiseks ühtegi tõendit lisatud ei olnud. Kohus jättis hagiavalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 20 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus juhtis määruses tähelepanu ka sellele, et kui avaldaja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab avaldajale. Kohtumääruse on hageja A S isiklikult vastu võtnud 20.01.2009.a., mille kohta ta on andnud allkirja. Seega oli hagejal puuduste kõrvaldamise viimaseks tähtajaks 09.02.2009.a. Nimetatud tähtajaks hageja puudusi ei kõrvaldanud, samuti ei teatanud kohtule takistavatest asjaoludest.
lg 1 alusel kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määrusega mõistliku aja jooksul. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kuna hageja poolt on jäetud kohtu nõue puuduste kõrvaldamiseks tähtaegselt täitmata, siis keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest
g 2 alusel.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus juhindus määruse tegemisel
Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 16. märtsil 2009.a Nooremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.