Obsah (5)

§ 403§ 5§ 4§ 468§ 174

2-08-55758 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2009.a, Tallinn Tsiviilasja

§ 403lg-le 2 1 lahendada asja kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata.

Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti märkis kohus määruses, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 20 päeva pärast dokumentide ja taotluste esitamise tähtpäeva möödumist.

1. novembri 2008.a kohtumääruse saab lugeda hagejale kättetoimetatuks
2. novembril 2008.a. Kostjale on nimetatud kohtumäärus kätte toimetatud
3. novembril 2008.a.
5. novembril 2008.a esitas hageja kohtule avalduse täiendava nõude suurendamise kohta, milles märgib uue viivisearvestuse arve nr 3776 alusel: 4564,24 kr x 0,1% x 204 päeva (
6. juuni 2008.a – 5 jaanuar 2009.a) = 931,10 krooni. Seega seisuga
7. jaanuar 2009.a on viivis 931,10 krooni. Täiendavalt palub hageja kohtul välja mõista kostjalt kohtukulud summas 500 krooni (s.o riigilõiv 250 krooni + kulud õigusabile 250 krooni).
9. detsembril 2008.a saabus kohtusse avaldus, milles kostja teatab, et on nõus rahuldama hageja nõuded, välja arvatud viivist. Kostja märgib, et kohustub kustutama võlgnevuse kuni 15 veebruarini 2009.a. Veel märgib kostja, et praegu on tal materiaalsed raskused. Kostja palub arvestada neid asjaolusid ja osaliselt jätta hageja nõuded rahuldamata viivise osas. Muid avaldusi ega dokumente ei ole menetlusosalised pärast
10. novembrit 2008.a kohtule esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 9. Hageja põhinõude 4564,24 krooni osas on kostja hagi õigeks võtnud.

§ 4lg-s 3 sätestatule on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Ts

MS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Seega kuulub hagi nimetatud nõude osas summas 4564,24 krooni rahuldamisele hagi õigeksvõtul põhinevalt. Lähtudes TsMS § 444 lg-s 4 sätestatust, piirdub kohus käesolevas otsuses seetõttu kõnealust nõuet puudutavas osas üksnes õigusliku põhjendusega.

1. veebruaril 2005.a on hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügileping, mille alusel tarnis hageja kostjale terastooteid. Lepingu punktide 3.
2. ja 3.
3. kohaselt kohustus kostja kaupade eest hagejale tasuma viimase poolt esitatud arvete alusel ja 15 päeva jooksul kauba kättesaamisest. Kostja oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud ning võlgneb hagejale saadud kaupade eest 4564,24 krooni tulenevalt
4. mai 2008.a arve-saatelehest nr
5. Asja müügilepinguga kohustub müüja vastavalt VÕS § 208 lg-le 1 andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Ostuhinna tasumata jätmisega on kostja oma kohustust rikkunud (VÕS § 100). Hagejal on õigus nõuda kostjalt ostuhinna tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist.

§ 468

lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3

1. Kostja vaidleb hagile vastu viivisenõude osas. Kostja palub jätta viivisenõude rahuldamata seoses tema materiaalsete raskustega.
2. Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikult oluliste asjaolude üle.
3. veebruaril 2005.a on hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügileping, mille alusel tarnis hageja kostjale terastooteid. Nimetatud lepingu punktide 3.
4. ja 3.
5. kohaselt kohustus kostja kaupade eest hagejale tasuma viimase poolt esitatud arvete alusel ning 15 päeva jooksul kauba kättesaamisest. Lepingu punkt 7.
6. näeb ette, et kauba eest tasumise tähtaegadest mittekinnipidamise korral on müüjal (hagejal) õigus nõuda ostjalt (kostjalt) viivise tasumist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Samuti puudub vaidlus selles, et hagiavalduses mainitud arve (tarnitud terastoodete eest) on kostja poolt käesolevaks hetkeks tasumata.
7. VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õiguse nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on hageja ja kostja vahel
8. veebruaril 2005.a sõlmitud lepingus kokku lepitud 0,1% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist põhinõude aluseks oleva arve-saateleht (nr 3776) alusel alates
9. juunist 2008.a kuni
10. jaanuarini 2009.a. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja hageja nõuete aluseks oleva arve-saatelehe nr 3776 kätte saanud
11. mail 2008.a (vt toimik, lk 3). Kostja ei ole nimetatud asjaolu ka vaidlustanud. Seega pidi kostja olema teadlik
12. veebruaril 2005.a sõlmitud lepingu alusel tekkinud täitmata rahalisest kohustusest. Samuti oli pooltele teada kõnealuse lepingu punktist 7.
13. tulenev hageja õigus nõuda arvete tasumisega viivitamise korral viivist 0,1% iga tasumisega viivitatud päeva eest.
14. Kohus leiab, et hagis esitatud viivisenõue summas 931,10 krooni kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Sisuliselt sama tuleneb poolte vahel sõlmitud ostu-müügi lepingu punktist
15. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal puudus võimalus tarnitud kauba eest tasuda vääramatu jõuna vaadeldavate asjaolude esinemise tõttu, mistõttu oleks kohustuse rikkumine vabandatav.
16. VÕS § 113 lg 8 annab võlgnikule iseenesest õiguse nõuda kohtult viivise vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule Kohtu hinnangul ei ole kostja aga käesoleval juhul viivise vähendamist taotlenud. Senist kohtupraktikat arvestades on kohtul õigus vähendada viivist ainult võlgniku taotlusel, mistõttu ei saa kohus omal algatusel viivise suurust hinnata ega seda vähendada (vt nt: Riigikohtu
17. märtsi 1997.a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-31-97,
18. aprilli 2001.a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-32-01,
19. juuni 2005.a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 ning
20. detsembri 2007.a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-128-07). Kostja on oma kohtule esitatud avalduses palunud jätta viivisenõude osas hagi rahuldamata (vt toimik, lk 29). Kohus leiab, et kostja poolt märgitut ei saa pidada viivise vähendamise taotluseks. Kuivõrd hageja on esitanud viivisenõude põhivõlast tunduvalt väiksemas ulatuses, puuduks kohtu hinnangul ka sisuline alus viivisenõude vähendamiseks (isegi kui vastav taotlus oleks kostja poolt esitatud).
21. Hageja poolt esitatud viivise arvestusest (vt toimik, lk 1, 24 ja 28) nähtuvalt soovib hageja viivise väljamõistmist kostjalt arve nr 3776 alusel 931,10 krooni (viivituse periood
22. juuni 4 2008.a –
23. jaanuar 2009.a, s.o 204 päeva, tasumata oli 4564,24 krooni, viivise määr 0,1% iga viivitatud päeva eest). Arve nr 3776 alusel tähtaegselt tasumata 4564,24 krooni ühe päeva viivis on 4,56 krooni (s.o 4564,24 x 0,1%), ajavahemikus
24. juuni 2008.a kuni
25. jaanuar 2009.a on 207 päeva ning sissenõutavaks muutunud viivise moodustab 943,92 krooni (s.o 207 x 4,56 kr). Seega oleks hagejal arve nr 3776 alusel tasumisega viivitamise eest õigus nõuda kostjalt viivist 943,92 krooni. Hageja on palunud kõnealuse arve alusel viivise välja mõista 931,10 krooni ulatuses. Juhindudes TsMS § 5 lg-s 1 sätestatust mõistab kohus kostjalt viivise välja 931,10 krooni.
26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 4). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostja kanda.

§ 174

lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 5