KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks
(5)lg 2 ning võttes arvesse Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-20-02, teha järelduse, et kui esindajana tegutsev isik on sõlminud tehingu majandus- või kutsetegevuses ja tema positsioon on mõjutanud tehingu teist osapoolt uskuma volituse olemasolu, siis ei ole talumisvolituse tekkeks nõutav, et esindatav teaks konkreetse tehingu asjaolusid enne tehingu sõlmimist, vaid piisab sellest, et esindatav teab isiku töötamisest talle määratud positsioonil.
- Seega peab kohus tuvastama esmalt, kas H T tegevus enda esitlemisel müügijuhina lõi hagejal mõistliku põhjuse uskuda volituse olemasolusse ning kui jah, siis kas kostja I oli teadlik kostja II tegutsemisest müügijuhina.
- Mõistliku põhjuse uskuda volituse olemasolusse olemasolu tuleneb tehingu asjaoludest, eelkõige tehingus osalenud isikute või esindajate positsioonist (nt ametikohast) ja tehingu tähendusest tehingu osapooltele. Vaidlust ei ole selles, et enne lepingu allkirjastamist kostja I nimel oli kostja II esitlenud end hagejale kostja I müügijuhina ja kasutas oma meiliaadressis domeeni xxx. Tarkvara moodul, millele hageja litsentsi andis, oli vajalik laost sisse ja välja liikuvate kaupade üle arvestuse pidamiseks ja seega seotud just müügivaldkonnaga. Seega oli hagejal mõistlik põhjus eeldada, et kostja II on kostja I müügijuht ning tegutseb müügijuhi ametikohustuste raames. Kuigi tarkvara ost summas 13 030,75 kujutas endast kostja I jaoks suhteliselt märkimisväärset väljaminekut (kostja I käive oli juhatuse liikme sõnul igakuiselt 200 000 krooni ja sissetulek ilma tööjõukulu arvestamata 10 000 krooni, ettevõttes töötas 2 inimest poole kohaga), siis ei ole tõendatud, et hageja oli teadlik, kui k mav oli ost kostja I jaoks. Üldteadaolevateks andmeteks võib lugeda, et keskmine Eestis tegutsev osaühing on tuntavalt suurem kui kostja I, mistõttu ei olnud hagejal põhjust eeldada, et tarkvara ost sellises summas väljuks ulatuslikult igapäevasest majandustegevusest või müügijuhi kulutuspiiridest. Seega oli kostja II käitumine loonud hagejale mõistliku põhjuse uskuda kostja II volituste olemasolu.
- Vaidlust ei ole selles, et lepingu sõlmimise perioodil oli kostja I juhatuse liige teadlik kostja II töötamisest ettevõttes ning et lepingu sõlmimise hetkel jaanuaris 2007 ei olnud kostja I avaldanud tahet kostjaga II töösuhte lõpetamiseks, millest võis järeldada, et kostja I talus kostja II tegevust müügijuhina. Seega tuleb lugeda, et kostja II tegutses lepingu sõlmimisel taluvusvolitusega ning lepingu on sõlmitud kostja I ja hageja vahel.
- Kuigi kostja II ei ületanud hagejalt programmi tellides taluvusvolituse piire, siis ei võimalda eelnev ei kinnitada ega ümber lükata seda, kas kostja II võis ületada talle antud tööülesannete piire ja sel viisil kostjale I kahju põhjustada.
- Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-20-02 leidnud, et kui kohus on tuvastanud talumisvolituse olemasolu, siis ei ole põhjust hinnata teiste võimalik volituse aluste esinemist. Seega jätab kohus hindamata, kas kostja I võis anda kostjale II ka volituse otsese tahteavaldusega (otsese loa programmi tellimiseks).
- Litsentsilepingust (tl 28-31) nähtub, et lepingu objektiks oli majandustarkvara Eeva moodul „ladu“ ilma kaugtoe teenuseta. Lepingu p 3.
- kohaselt lepingu objekt loeti litsentsiaadile üleantuks lepingu allkirjastamisega. Kuna lepingus ei kajastunud hageja kohustus programmi paigaldamiseks ja installeerimise garanteerimiseks, siis ei puutu asjasse kostjate väited, et programm tegelikult tööle ei hakanud. 4