§-s 133 lg 1, 2 sätestatud on käesolevas asjas hagihinnaks 2 619 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu E. P. kanda. Kohtuotsus jõustus 15.detsembril 2008 ( tl 28-30).
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Kohus on andnud arvestades
lg 1 sätestatut kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul, alates kostjale avalduse kättetoimetamisest (tl 35). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja määrusega vastuväidete esitamise õigusest on kostjale kättetoimetatud
Seega on kostja teadlik vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud.
§-de 138 lg 1, 2; 139 lg 2 p 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning riigilõiv tuleb tasuda hagilt. Vastavalt
§-le 133 lg 2 ja hagi esitamisel kehtinud RLS § 56 lg 1 on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud hagihinnalt 2 619 kroonilt riigilõivu 250 krooni (tl 4). Eeltoodust lähtudes kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja arvestades
§-des 138 lg 2; 139 lg 2 p 1 sätestatut kohtukuluna riigilõivu hagiavalduse esitamisel 250 krooni. Vastavalt
Hageja on asja menetlemisel kandnud nõustaja kulusid summas 4 121, 80 krooni ( tl 34). Toimingu tegemise ajal kehtinud
lg 1, 3 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad ning toimingu tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusega nr 306 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 5 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 2 500 krooni. Hageja taotleb nõustaja kulude hüvitamist 4 121, 80 krooni suuruses summas. Seega taotleb hageja hageja nõustaja õigusabikulude hüvitamist maksimaalselt sissenõutavast kulust suuremas määras. Kohus leiab, et kuivõrd tsiviilasja materjalidest nähtub, et tsiviilasi on lahendatud kirjalikus menetluses
lg 1 alusel tagaseljaotsusega ning kuna käesoleva kohtuasja keerukusaste ei olnud nii kõrge, mis õigustaks õigusabikulude väljamõistmisel rakendada nõustaja kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, loeb kohus
lg 1, 3 alusel hageja nõustaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks tsiviilasja hinnalt kuni 5 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 2 500 krooni.
lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 2
§-dele 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.