KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-21665 Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi T S hagi M S vastu elatise nõudes Koh

§ 70lg 1 kohaselt) .

Kostja leiab, et peab elatist tasuma alates hagi esitamisest so alates 30.05.

2. Kostja leiab, et hageja väide selle kohta, et kostja pole lapse ülalpidamisest osa võtnud, on paljasõnaline. Pärast poolte kooselu lõppemist jättis kostja hagejale nii rahalised vahendid kui mõned asjad, mis olid omandatud kooselu ajal. Poolte omavahelisel kokkuleppel jäid nimetatud asjad hageja valdusse, kuna hageja lubas elatist lähimal ajal mitte nõuda.
3. Kostja palus asja arutamist kohtuistungil. Kirjaliku menetluse tühistamine
4. 26.09.2008 määrusega tühistas kohus kirjaliku menetluse ja määras kohtuistungi (t lk 2627). Hageja seisukoht
5. Hageja ei nõustu 01.10.2008 esitatud kirjalikes seisukohtades (t lk 32-33) kostja väidetega, et kostja andis aeg ajalt hagejale rahalisi vahendeid. 3
6. Hageja viitab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.04.2004 lahendile, milles riigikohus väljendab seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda vanemalt

§ 61lg 1 alusel elatise väljamõistmist.

1. Hageja rõhutab veelkord, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et on tasunud elatist poolte ühise lapse V S ülalpidamiseks. Kohtuistung 17.11.2008
2. Kohtuistungil jäi hageja esitatud haginõude juurde. Hageja ülalpidamisel on peale poolte ühise poja ka veel 15-aastane N, ka see asjaolu on kostjale teada. Hageja jäi esitatud nõude juurde.
3. Kostja selgitas, et tunnistab hagi selles osas, et peab elatist tasuma, kuid alates hagi esitamisest , mitte aasta tagasiulatuvalt. Kostja selgitas, et ei saa esitada tõendeid selle kohta, et täitis ülalpidamiskohustust enne hagi esitamist. Kostja jäi oma seisukoha juurde selles, et elatist tuleb tal tasuda alates elatisehagi esitamisest kohtule. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5. Perekonnaseaduse (

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. 29. Vastavalt

§ 61

lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Seega kui vanem ei täida

§ 60

sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal

§ 61

lg 1 alusel õigus nõuda ülalpidamiskohustust rikkunud vanemalt elatist kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. 30. Kohus leiab, et vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostjal tuleb elatist oma 21.10.2003 sündinud poja V S ülalpidamiseks tasuda (t lk 24, 40) 31.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja elatis

§ 61lg 4 sätestatud miinimummääras.

1. Kuupalga alammäär 2008.aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni.
2. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt elatise väljamõistmist

§ 61

lg 4 sätestatud suuruses (pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära), mis 2008. aastal on 2 175krooni. Kostja leiab, et hageja väited lapsele igapäevaste vajalike kulutuste kohta on paljasõnalised. 4 Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik. 34. Kostja väite kohta, et tema sissetulek on 4 350 krooni kuus ning ei võimalda elatist tasuda mõlemale lapsele kehtestatud miinimummääras, leiab kohus järgmist:

§ 61

lg 6 p 2 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla

§ 61

lg 4 nimetatud suuruse kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja ei ole tõendanud, et tema võime elatist laste ülalpidamiseks vajalike vahendite teenimiseks oleks mingil viisil piiratud. 35. Hageja soovib elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt. Kostja on nõus tasuma elatist alates hagi esitamisest kohtule, so alates 30.05.2008. 36.

§ 70

lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole nõus elatist tasuma tagasiulatuvalt, väites, et on lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud ülalpidamiskohustuse täitmist enne hagi esitamist, so aasta jooksul enne 30.05.2008. 37. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus T I hagi M S vastu mõistab kostjalt välja elatise alates 30.05.2007 poja V S ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 krooni. Kohtunik 5