Kuna kostja lepingut nõuetekohaselt täitnud ei ole, on hageja esitanud ka leppetrahvi 1000.00 krooni nõudes tuginedes
Kostja seisukoht Kostja on eelmenetluses tunnistanud nõuet põhivõlgnevuse osas ning põhjendab viivituse tekkimist majanduslike raskustega. Ka leiab kostja, et kuna võla likvideerimise leping on tähtajatu, ei soovi ta kohtukulusid enda kanda võtta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on lepinguline suhe. Võlaõigusseaduse (
) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
15.augustil 2007.a. sõlmitud lepingu kohaselt võttis Marje Oolberg endale kohustuse tasuda võlgnevus 12 361.30 krooni igakuuliste maksetena 1000.00 krooni kuus alates 01.septembrist 2007.a. kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Seega ei ole tegemist mitte tähtajatu lepinguga nagu väidab kostja, vaid tähtajalise lepinguga, mille lõpptähtajaks on võlgnevuse likvideerimine. Hageja poolt esitatud arvestusest nähtub, et kostja ei ole võetud kohustusest kinni pidanud ning ta ei ole seda ka vaidlustanud, tuues vastuses eelmenetlusteatele üksnes lepingu mittenõuetekohase täitmise põhjendused. Ka ei ole ta esitanud vastuväiteid hagejapoolsele arvestusele võla likvideerimise ja igakuiste jookvate maksete arvestamise osas ühtsena. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on hageja nõue põhjendatud ja hageja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue võlgnevuse 2 9537.00 krooni ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
lg-te 1 ja 3 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooltevahelise lepingu p 2.6 alusel on selleks 1000.00 krooni, mida
Seega on hageja poolt esitatud leppetrahvi nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub samuti rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise jaotuse. Hageja ei ole oma lisaks hagiavalduses esitatule täiendavaid menetluskulusid esitanud. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000.00 krooni ja lepingulise esindaja tasu 997.40 (koos käibemaksuga) krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.