← Eesti

2-09-1601/1

2-09-1601 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunikuabi Liivi Suursoo Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-1601 Tsiviilasi, avaldaja nõue AA`i taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ja õigusdokumendi koostamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Taotleja: AA, isikukood xxx, aadress xx Sidevahendite numbrid (telefon, faks): xxx riigi õigusabi andmise otsustamine Menetlustoiming RESOLUTSIOON

  1. Võtta riigi õigusabi taotlus menetlusse. Riigi õigusabi taotlus rahuldada.
  2. Anda riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ja õigusdokumendi koostamiseks.
  3. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
  4. Määrata riigi õigusabi osutavaks advokaadiks (Advokaadibüroo Vilippus & Partnerid, aadress xxx. vandeadvokaat K Vilippus
  5. Väljastada käesolev kohtumäärus riigi õigusabi taotlejale ja peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumile, riigi õigusabi osutavale advokaadile ja Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu kaudu. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused 1 2-09-1601 14.01.2009 on AA esitanud Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ja õigusdokumendi koostamiseks. Taotlusest nähtuvalt soovib taotleja esitada kohtusse hagi kaasomanike vastu valduse rikkumise kõrvaldamiseks ja edaspidise rikkumise ärahoidmise (rikkumisest hoidumise) kohustamise ja uue kasutuskorra kindlaksmääramise nõudes. AA on taotlenud ka täielikku vabastamist riigi õigusabi taotluselt nõutavast riigilõivust. Kuna 01.01.2009 ei tule riigi õigusabi taotluse esitamise eest tasuda riigilõivu, tuleb taotlus riigilõivust vabastamiseks jätta käiguta. Kohtunikuabi, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta, Maksu- ja Tolliameti teatise isiku sissetuleku kohta, Sotsiaalkindlustusameti teatise, AS Eesti Väärtpaberikeskus teatise, autoregistri, kinnistusraamatu ja äriregistri andmete andmebaasi ja hinnanud neid kogumis, leiab, et taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Riigi õigusabi taotleja AA on perekonnasisult vallaline, ülalpeetavad puuduvad. Sotsiaalkindlustusameti teatisest nähtub, et AA on arvel töövõimetuspensionärina, alates 01.04.2008 on temale makstava pensioni suurus 3887 krooni kuus. Samuti on taotlejale määratud raske puudega tööealise inimese toetus 01.01.2008 kuni 31.12.2008 igakuiselt 560 krooni ja alates 01.01.2009 kuni 28.02.2009 igakuiselt 260 krooni. Muud sissetulekud taotlejal puuduvad. Taotleja on korteriomandi asukohaga xxx kaasomanik. Muid kinnisasju ega registreerimisele kuuluvaid vallasasju taotleja omandis ei ole. Varaliselt hinnatavaks kohustuseks on taotleja märkinud eluasemelaenu summas 400 000 krooni Nordea Pangast. Majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt on taotleja vältimatuteks püsikulutusteks ühe kuu kohta eluasemekulud 1 000 krooni, kulutused toidule 1 500 krooni, transpordikulud 120 krooni, sidekulud 150 krooni ja tervishoiukulud 900 krooni. Kohtunikuabi asub seisukohale, et AA ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Kohaldatud õigusnormid Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 4 ja p 8, § 6 lg 1, § 8 p 1, § 9, § 14, § 15 lg 2, lg 5 ja lg 8, § 18 lg 2 ja § 28 lg
  6. Liivi Suursoo kohtunikuabi 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.