Obsah (4)

§ 442§ 162§ 173§ 174

Tsiviilasi nr 2-06-43042 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 23.detsember 2008 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi OÜ A(registrikood

§ 442lg 6, § 632 ja § 633).

I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti ja M K (edaspidi kostja) 23.12.2002 Tele2 liitumislepingu (t lk 34), mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas Tele2 Eesti poolt pakutud teenust, kuid jättis selle eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingutingimusi. Seisuga 01.11.2003 on kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees summas 3 162.96 krooni. Vastavalt üldtingimustele (t lk 49-52) kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt üldtingimuste peatükile VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes 2 üldtingimustest, lõpetas Tele2 Eesti AS ennetähtaegselt lepingu (t lk 53). Kuna kostja ei reageeri nud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus, loovutas Tele2 Eesti AS nõude koos kõrvalnõudega kostja vastu OÜ-le A(t lk 54). Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 3162.96 krooni ning viivised summas 3161.96 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Vastuses kostja kirjalikule seisukohale lisas hageja, et kostjal on olnud hageja ees ka teisi võlgnevusi, mis on tasutud, kuid vaidlusalune võlgnevus on kostjal tasumata. Samuti on hageja seisukohal, et hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud. Kostja sõlmis 23.12.202 liitumislepingu ning samal päeval ka järelmaksulepingu, mille tasumise tähtaeg oli 27.01.

1. Järelmaksulepinguga võttis kostja endale täiendava kohustuse. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud alates 01.11.2003, kuid sellest hoolimata kasutab hageja teenust. Kostja käitumine viitab sellele, et kostja rikub pahatahtlikult oma lepingulisi kohustusi. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 4 on nõude aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Oma vastuses hagile ei vaidlusta kostja liitumislepingu olemasolu. TsÜS § 158 alusel aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnistamisega. Kostja tunnistab oma 18.11.2008 vastuses (t lk 82) hageja nõuet. TsÜS § 144 kohaselt aeguvad kõrvalkohustused koos põhikohustusega. Nõude tunnistamisega on alanud uuesti kõrvalkohustuste aegumise tähtaeg. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, kuna on vaidlusaluse võlgnevuse tasunud hagejale 2005.aasta kevadel või suvel. Samuti on kostja seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Kostja ei nõustu hageja viitega 23.12.2002 sõlmitud järelmaksulepingule, kuna hageja ei ole esitanud oma nõuet tulenevalt järelmaksulepingust. Samuti ei nõustu kostja hageja viitega TsÜS § 146 lg-le 4, kuna kostja märkis juba 19.09.2008 vastuväites (t lk 14), et talle teadaolevalt tasus ta vaidlusaluse võlgnevuse juba 2005 aastal. Seega ei ole võimalik kõnelda kohustuse tahtlikust rikkumisest, mis pikendaks nõude aegumistähtaega. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. III Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud ning hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
2. Poolte vahel puudub vaidlus 23.12.2002 Tele2 liitumislepingu nr 15211866 (t lk 34) ja samal kuupäeval Tele2 järelmaksulepingu (t lk 36) sõlmimise asjaolude üle. Ka puudub vaidlus, et kostja lepingu alusel teenuseid/kaupa sai ning oli kohustatud nende eest tasuma.
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Liitumislepingu lahutamatuks osaks olnud Tele2 teenuste kasutamise tingimuste (t lk 49-52) p 4.1.2 kohaselt oli kostja kliendina kohustatud tasuma teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ning tingimustega kehtestatud arvelduskorra kohaselt. Arvelduste kord oli muuhulgas kokku lepitud tingimuste p-s 7.2, mille kohaselt oli lepitud kokku, et Tele2 esitab arve üldjuhul vähemalt üks kord kuus ja arve mittesaamine ei vabasta kohustusest arve tasuda. Tingimuste p 7.3 kohaselt oli klient kohustatud arve tasuma 15 kalendripäeva jooksul, arvates arve väljastamise päevast. Hageja nõue on esitatud perioodil juunist kuni oktoobrini 2003 (kaasa arvatud) tasumata arvete alusel. Kostja ei esitanud tõendeid nõude aluseks olevate arvete tasumise kohta, kuigi väidab, et olevat seda teinud suvel
4. Hageja on tõendanud teatega lepingu lõpetamisest 11.08.2003 (t lk 53), et nende poolt oli väljastatud kostjale tema lepingujärgsele aadressile teade, et seoses võlgnevusega lõpetas Tele2 pooltevahelise lepingu, kui võlgnevust ei ole tasutud 25 päeva jooksul, arvates teate koostamisele järgnevast päevast. Puudub vaidlus, et leping ühepoolselt ka ennetähtaega lõpetati ja seega tekkis kostjal tingimuste p-ga 9.3 kooskõlas kohustus tasuda kõik lepingu järgi tasumata maksed. Ka seda tasumist kostja 3 ei tõendanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses oma väiteid tõendama. Hagejal ei ole võimalik tõendada mittemaksmist (negatiivset asjaolu), kostjal aga maksmise (positiivse asjaolu) tõendamine on võimalik.

1. Vastavalt tingimuste p-le 7.3 oli kostja kohustatud lepingujärgsed maksed tasuma 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast. Kostja sellist enda lepingukohast käitumist ei tõendanud. Seega on hagejal õigus, tulenevalt samast tingimuste punktist, nõuda kostjalt viivise tasumist 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagetav viivise summa on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt ei loeta mõistlikuks nõuda viivist rohkem kui põhivõlgnevuse suurus.
2. Eeltoodu alusel on põhjendatud ja tõendatud hageja nõue kostja vastu nii põhivõla kui viivise osas.
3. Kostja aegumise vastuväide ei ole põhjendatud. Asjas ei saa olla vaidlust, et hageja nõuete näol kostja vastu on tegemist nõuetega, millised muutusid sissenõutavaks arvete esitamisega. Seega tuleb rakendada TsÜS-i § 147 lg-d 3, mille kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Et hageja nõuete aegumistähtajaks on kolm aastat, tuleneb TsÜS § 146 lg-st 1, sest tegemist on 23.12.2002 sõlmitud tehingutest tulenevate nõuetega. Eeltoodust tulenevalt oleksid seega hageja õiguseelneja poolt 2003.aastal esitatud arvetest tulenevad nõuded aegunud 31.12.2006 kell 24.00 (aegumine algas 01.01.2004 kell 00.00). 29.12.2006 oli aga hageja poolt esitatud maksekäsu kiirmenetluses avaldus sama võlgnevuse sisse nõudmiseks samalt kostjalt, millega aegumine peatus vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 ja lg 2 p-le
4. Asjakohased ei ole hageja viited tahtliku lepingu rikkumise kohta kostja poolt ja sel alusel 10-aastase aegumistähtaja rakendumise kohta. 6.

§ 162

lg-de 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg-de 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt eelpool kajastatud kohtu otsustustele kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses ja seetõttu tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud, kostja kulud jäävad tema enda kanda. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok