lg 1 järgi on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest; lg 2 järgi seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu.
järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
17. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid elamu E. haldaja AS E(OÜ V õiguseellane) ja V N 12.12.1994.a. hoolduslepingu (tl 11-12). Korteriomandi Xxx, Tallinn kommunaalteenuseid osutas ja vahendas kuni 31.07.2000.a. AS E(OÜ V õiguseellane), mille eest oli V N kohustatud maksma hagejale tasu esitatud arvete alusel. V N osutatud teenuste eest regulaarselt arveid ei tasunud alates 1999.a., mistõttu tekkis hooldustasu ja kommunaalteenuste võlgnevus summas 18 112,30 krooni. Võlgnevus oli tekkinud enne 01.07.2002.a. Maakohtule esitati hagi 06.12.2006.a. Juhinduvalt
Hageja poolt viidatud
lg 4, mille järgi aegub tehing alles 10 aasta jooksul, kui kohustuse mittetäitmine oli tahtliku loomuga, on asjakohatu. Kohus ei näe kostja poolt kohustuse tahtlikku rikkumist, mis annaks aluse 10-aastase aegumistähtaja kohaldamiseks. Lepingu rikkuja tahtlust ei eeldata, st seda peab tõendama hageja. Kohus leiab, et on ka asjakohatu hageja viide
lg 1, mille kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat, kuna hageja ei ole kohtule esitanud nõuet jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude kostjalt välja mõistmiseks. Hageja on kohtule esitanud hagi hooldustasu ja kommunaalteenuste eest esitatud arvete maksmata jätmisest tekkinud võlgnevuse 18 112,30 krooni saamiseks TsK § 176 lg 1, § 174, EES § 15 lg 1, § 151 alusel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.