Obsah (6)
§ 30§ 396§ 127§ 128§ 132§ 136KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-72374 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2009, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi TÜ TREUR Transport hagi V
) § 30 lg 1, leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24. aprilli 2006 lahendis ts asjas nr 3-2-1-21-06 leidnud, et „
§-s 30 reguleeritakse iseseisva kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset (abstraktset) võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, s.t kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima. /---/.
§ 30ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme.
Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega.“ Riigikohtu tsiviilkolleegium on 06. septembri 2006 lahendis ts asjas nr 3-2-1-69-06 asunud seisukohale, et „Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Muu hulgas märkis kolleegium, et sellise võlatunnistuse andmise võimalus sisaldub esmajoones
§ 396lg-s 2 sätestatud võlgnevuse tunnustamises laenuna.
/---/. Poolte tahe luua just konstitutiivne kohustus või senine kohustus asendada uuega peab kokkuleppest selgelt nähtuma ning seda peab tõendama võlausaldaja. Vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. /---/. Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tuleb lisaks võlatunnistuses sätestatule kontrollida ka vastutuse aluste olemasolu.“ Võlatunnistuse (t.l.-5) kohaselt kohustus kostja hüvitama tema poolt tekitatud kahju seoses auto DAF-95.430, reg märk 578 ANH, remondiga summas 10 660 krooni. Kostja kohustus nimetatud summa tasuma 01. juuliks 2008. Seega on kostja võlatunnistusega kinnitanud, et võlgneb hagejale auto DAF-95.430, reg märk 578 ANH, kahjustamise eest 10 660 krooni. Vastutuse aluste osas leiab kohus, et kostja poolt hageja autole DAF-95.430, reg märk 578 ANH, kahju tekitamine summas 10 660 krooni on tõendatud. Kostja kahju tekitamise osas vastuväiteid ei esitanud.
§ 127
lg 1 ja lg 4 kohaselt, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt
§ 128
lg 1, lg 2 ja lg 3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või 3
(5)vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja poolt
- novembril 2007 koostatud aktist (t.l.-10-11) selgub, et kostja sooritas reisi autoga DAF-95.430, reg märk 578 ANH, ning kui auto saabus
- novembril 2007 hageja territooriumile, tehti sõiduki ülevaatusel kindlaks, et kabiini parem pool on kahjustatud, katki olid parempoolne suunatuli, esituld ümbritsev raam, esistange nurk, parempoolne astmelaud, parempoolne tagatuli ning kütusepaak oli muljutud. Kostja on aktiga nõustunud ja sellega alla kirjutanud. Tööleping kostjaga on sõlmitud
- septembril 2007 (t.l.-12) ja lõpetatud
- detsembril 2007 (t.l.-15). Kohus leiab, et on tõendatud kostja poolt hageja sõiduki DAF-95.430, reg märk 578 ANH, kahjustamine ning sellest tulenevalt hagejale varalise kahju tekkimine. Vaidlust ei ole, et hageja sõidukile DAF-95.430, reg märk 578 ANH, tekkis kahju kostja tegevuse tagajärjel ning kahju tekitamine toimus kostja poolt tööülesannete täitmisel. Lähtuvalt
§ 132
lg 3, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. /---/. Sõiduki DAF-95.430, reg märk 578 ANH, taastamise ja remondi kalkulatsioonist (t.l.-8-9), koostatud
- detsembril 2007, selgub, et sõiduki taastamise ja remondi kulu moodustas kokku 10 660 krooni. Kostja sõiduki taastamise ja remondi kulude osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb tõendatuks, et hageja sõidukile DAF-95.430, reg märk 578 ANH, kostja tegevuse tagajärjel tekitatud kahju suuruseks on rahalises vääringus 10 660 krooni, s.o sõiduki taastamisega seotud mõistlikud kulud. Kohus leiab, et kostja on tööülesannete täitmisel tekitanud hagejale kahju summas 10 660 krooni. Eesti NSV Töökoodeksi (TK) § 125 lg 1 kohaselt, töölised ja teenistujad, kes on süüdi kahju tekitamises ettevõttele, asutusele või organisatsioonile, kannavad materiaalset vastutust ainult otsese tegeliku kahju olemasolu korral. /--/. Vastavalt TK § 128 lg 1 p 1, töölised ja teenistujad kannavad materiaalset vastutust nende süü läbi ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud kahju täies ulatuses juhtudel kui töötaja ning ettevõtte, asutuse või organisatsiooni vahel on sõlmitud kirjalik leping selles, et töötaja võtab enesele täieliku materiaalse vastutuse temale hoiule või muuks otstarbeks antud vara ja muude väärtuste mittesäilimise eest. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel oli
- septembril 2007 sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse leping. Lepingu osas poolte vahel vaidlus puudub. Samuti tuvastas kohus, et kostja on tekitanud hagejale otsest ja tegelikku varalist kahju. Seega on kostjal kohustus hüvitada tööandjale tekitatud kahju täies ulatuses.
§ 136
lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Võlatunnistuse (t.l.-5) kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale võlgnevuse summas 10 660 krooni 01. juuliks 2008. Seega on kostja kohustus muutunud sissenõutavaks.
§ 396
lg 2 kohaselt, isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Vastavalt
§ 396
lg 1, laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 4
(5)Kohus jõuab järeldusele, et kostja võlgneb hagejale hageja sõidukile DAF-95.430, reg märk 578 ANH, tekitatud kahju eest 10 660 krooni ning võlgnevus on sissenõutav. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 10 660 krooni. Kostja väide, et ta ei ole saanud hagejalt kätte kogu töötasu ning hageja võlgneb seetõttu talle ligikaudu 10 000 krooni, ei ole asjassepuutuv, kuna väljub hagi raamidest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 10. oktoobri 2007 lahendis ts asjas nr 3-2-1-53-07 asunud seisukohale, et „…Hagi ese on kolleegiumi arvates hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muu hulgas selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud.“ Kohus on seisukohal, et kostja vastuväite puhul on tegemist töölepingust tuleneva saamatajäänud palga nõudega hageja vastu, mis väljub käesoleva hagi raamidest. Kostja vastuväite kontrollimiseks tuleks kohtul tuvastada võimalik kostjale väljamaksmata palk ning selle tuvastamise korral teostada otsuse resolutsioonis poolte vahel tasaarveldus. Sisuliselt on kostja vastuväide protsessuaalne taotlus hagejalt ligikaudu 10 000 krooni väljamõistmiseks saamata jäänud palga hüvitiseks. Kostja vastuhagi ei esitanud ning seega ei saa kohus lahendada kostja nõuet, mida ta ei ole kohtule hagina esitanud. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 5
(5)