) sätteid.
lõike 1 kohaselt üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid ning lõike 3 kohaselt, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed. Kuna korteriühistuseadus üldkoosoleku kokkukutsumise küsimusi ei reguleeri, siis tuleb juhinduda mittetulundusühingute seadusest, arvestades seejuures korteriühistu põhikirjas sätestatud erisusi.
Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet
lg 3).
tulenevalt, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut eelnimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Korteriühistu Kunda Mere 1 põhikirja punkti 40 kohaselt kutsub erakorralise üldkoosoleku kokku juhatus omal initsiatiivil või vähemalt 1/10 ühistu liikmete või vähemalt ½ juhatuse liikmete või revidendi nõudmisel. Kui juhatus ei ole ühe kuu jooksul avalduse esitamisest üldkoosolekut kokku kutsunud, on põhikirja punkti 41 tulenevalt ühistu liikmetel õigus pöörduda ühistu revidendi poole, kes kutsub kokku üldkoosoleku 15 päeva jooksul alates avalduse saamisest. Revisjonikomisjoni poolt selle nõude täitmata jätmise puhul on vähemalt 1/10 ühistu liikmetel õigus oma initsiatiivil üldkoosolek kokku kutsuda. J R ja S S omal initsiatiivil koosoleku kokkukutsumiseks 03.01.2008 ja 31.01.2008 seaduse ja põhikirja sätteid ei järginud. Ühistu juhatuse poole nad üldkoosoleku kokkukutsumiseks kirjaliku ja põhjendatud taotlusega ei pöördunud, samuti ei ole sellist taotlust ühistu revidendile esitanud. Seega puudus neil nii 03.01.2008 kui ka 31.01.2008 omal initsiatiivil üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja selle kahekesi läbiviimiseks õiguslik alus ja sellest tulenevalt ei olnud nimetatud üldkoosolekud õigustatud mistahes otsuseid vastu võtma. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 38 lg 1 tulenevalt on hagejal õigus nõuda seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamist reguleerib erisättena KÜS § 13 lg 3, mille järgi on ühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Sama sätestab ka korteriühistu Kunda Mere 1 põhikirja punkt
lg 3 ja 4 ning ka ühistu põhikirjas selleks sätestatud korda, mistõttu teiste ühistuliikmete mitteosalemisel kuulub ka koosolekul vastuvõetud otsus
J R ja S S jäid 27.01.2009 kohtuistungil oma vastuväidete juurde ning leidsid, et kuna kõik nende varasemad pöördumised juhatuse ja ka revidendi poole on jäänud tulemusteta, siis 31.01.2008 peetud erakorraline korduv üldkoosolek oli kokku kutsutud vastavat korda järgides ning nad olid ka õigustatud vastavat otsust vastu võtma ja uut juhatust valima. Kohtuotsuse põhjendused Kohus olles tutvunud esitatud hagiavalduse ja selle lisadega ning kostja esitatud dokumentidega, samuti olles kohtus ära kuulanud hageja esindaja ning kostja nimel 31.01.2008 erakorralise üldkoosoleku kokkukutsunud ja otsuse vastu võtnud isikute seisukohad, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 31.01.2008 toimunud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole järgitud seadusega ja korteriühistu põhikirjaga sätestatud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu üldkoosolek ei olnud õigusvõimeline ning koosolekul vastuvõetud otsus juhatuse koosseisus muudatuste tegemiseks kuulub ka kehtetuks tunnistamisele. Kohtus on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud, mille osas vaidlus puudub. 1) 18.02.2008 on J R ja S A K S poolt esitatud Viru Maakohtu registriosakonnale kandeavaldus (lk.17), milles palutakse vastavalt 31.01.2008 toimunud Korteriühistu Kunda Mere 1 üldkoosoleku otsusele teha kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris KÜ Kunda Mere 1 juhatuse koosseisus: kustutada registrist juhatuse liikmed K P , S P ja R P ning kanda registrisse juhatuse liikmetena S A K S , H -V P 2) Avalduse lisana on registripidajale esitatud 03.01.2008 ja 31.01.2008 toimunud üldkoosolekute protokollid (lk 18,19-20), koosolekul osalejate nimekiri ja allkirjanäidised. 3) 22.02.2008 on Viru Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi Kirsi Palo jätnud esitatud avalduse käiguta ja andnud avaldajale tähtaja kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks – 90 päeva (lk 23), nimetatud tähtaega on registripidaja poolt pikendatud, kannet esitatud dokumentide alusel tehtud ei ole. 4) Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi väljatrükist nähtuvalt (29.04.2008) kuuluvad KÜ Kunda Mere 1 (reg.-kood 80137664) juhatusse K P , S P ja R P . Korteriühistut esindavad juhatuse liikmed kahekaupa koos (lk 28). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi: TsÜS) § 38 lg 1 tulenevalt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Nimetatud sättele on hageja hagi esitamisel ka tuginenud. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hagi 31.01.2008 toimunud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks on kohtusse esitatud 11.04.2008, seega KÜS § 13 lg 3 sätestatud tähtaega järgides. Hageja ning kostja nimel 31.01.2008 üldkoosolekul otsuse vastu võtnud isikute (valitud uue juhatuse liikmed) vahel on vaidlus nimetatud üldkoosoleku kokkukutsumise korra järgmise ja seega ka vastuvõetud otsuse seaduslikkuse üle. Korteriühistuseaduse (edaspidi: KÜS) § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (edaspidi:
) sätteid.
lg 1 sätestab, et üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid.
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.
lg 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet; ning lõike 4 kohaselt, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. 03.01.2008 toimunud ühistu üldkoosoleku protokollist nähtub, et sellel osalesid J R ja S S , kelle poolt tunnistati üldkoosolek õigesti kokkukutsutuks, kuid ühistu põhikirja nõuetele vastava ühistu liikmete arvu mitteosalemise tõttu otsustati kokku kutsuda korduskoosolek 31.01.2008 kell 15.00 sama koosoleku päevakorraga (lk 18). 03.01.2008 üldkoosoleku päevakorda protokollist endast ei nähtu. Küll on aga 17.12.2007 teadetahvlile ülesriputatud koosoleku kokkukutsumise teates märgitud 03.01.2007 erakorralise üldkoosoleku päevakorra punktide 5 ja 6 kohaselt ”juhatuse tagasikutsumine” ja ”uue juhatuse valimine” (lk.121). Kutse koosoleku kokkukutsumiseks on allkirjastanud ühistu liikmed J R ja S A K S . Erakorralise koosoleku kokkukutsumise põhjusena on teates märgitud puudused ühistu praeguse juhatuse töös, ühistu liikmete taotluste ja arvamuste tähelepanuta jätmine jne. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhistamise õiguslike alustena on märgitud
vastavalt juhatuse liikmete määramine), 20.4 ja ühistu põhikirja p 37, 40 ja 41 sätted. Kutses erakorralise üldkoosoleku (korduskoosoleku) kokkukutsumiseks 31.01.2008 on päevakorra punktid 5 ja 6 samad, mis 03.01.2008 üldkoosoleku päevakorras (lk 122). 31.01.2008 üldkoosoleku protokollis (lk 19-20) on märgitud, et korduskoosolek on kokku kutsutud
lg 1 ja põhikirja p 59 korda järgides ning koosolek on otsustusvõimeline vastavalt ühistu põhikirja punktile 60. Kohus leiab, et 31.01.2008 läbi viidud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole selle kokkukutsujate J R ja S S poolt järgitud. Koosoleku protokollis märgitud põhikirja punktides 59 ja 60 on sätestatud küll ühistu liikmete üldkoosoleku ja korduskoosoleku otsustusvõimelisuse alused, kuid antud juhul (31.01.2008) oli tegemist ühistu liikmete initsiatiivil erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisega ning selles osas kehtib kindel kord, mis on
lg 4, 21 lg 1 nõuetele vastavalt sätestatud ka KÜ Kunda Mere põhikirja punktides 40 ja
lg 3 kohaselt, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. 03.01.2008 toimunud erakorralise üldkoosoleku ja 31.01.2008 toimunud korduvalt kokkukutsutud erakorralise üldkoosoleku protokollist nähtub, et nimetatud koosolekutel osales vaid kaks ühistu liiget – J R ja S S. Teised ühistuliikmed 31.01.2008 toimunud üldkoosolekul ei osalenud ning seega ei olnud ka erakorraliselt kokkukutsutud üldkoosolek
lg 3 tulenevalt õigustatud otsuseid vastu võtma, mistõttu hageja poolt vaidlustatud 31.01.2008 üldkoosolekul vastu võetud otsus kuulub ka kehtetuks tunnistamisele. J R ja S S poolt esitatud dokumendid - „KÜ Kunda Mere 1 kohtus käimise protsessid“ (lk 56-59), „Vastus hagiavaldusele“ (lk 82-95), 02.07.2007 koostatud teade juhatusele (lk 96), kiri revident V A `le (lk 97), 09.07.2007 J R ja S S „Kutse erakorralisele üldkoosolekule – 03.08.2007“ ning nimetatud kuupäeva kandev koosoleku protokoll (lk 98, 101-102), juhatuse esitatud vastus ja teade 28.07.2007 üldkoosoleku kokkukutsumisest 12.08.2007 (lk 99), J R ning S S kirjalikud vastused juhatusele 29.07.2007 ja 05.08.2007 (lk 100, 103-106) ja teade 08.08.2007 (lk 110-111) - ei tõenda konkreetse vaidlustatud 31.01.2008 toimunud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise korra järgimist ega otsuse vastuvõtmise seaduslikkust, vaid üksnes kirjeldavad menetlusosaliste vahelisi varasemaid suhteid ning eelnevate koosolekute kokkukutsumisega seonduvaid asjaolusid. Samas nähtub esitatud dokumentidest, et kuigi J R ja S S olid teadlikud juhatuse poolt kokkukutsutud üldkoosolekutest (kiri 05.08.2007, lk 103-106; koosoleku protokoll 12.08.2007; lk 107-108), ei võtnud nad nendest osa ega realiseerinud neile seadusega ja põhikirjaga antud õigusi vastavate taotluste vahetuks esitamiseks, vaid pidasid oma koosolekuid, seejuures nende kokkukutsumiseks ettenähtud korda rikkudes. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel jäävad ka asjas hagejal esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri (ka hagiavalduses märgitud, kuid täpsustamata ja tõendamata õigusabikulu) ning muud menetluskulusid tõendavad dokumendid. Tulenevalt TsMS 452 tehakse kohtuotsus teatavaks maakohtu kantselei kaudu. TsMS § 453 lg 2 kohaselt kohtuotsuse kohtukantselei kaudu teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Vastavalt TsMS § 632 lg 1 võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 19. märtsil 2009.a Nooremreferent /allkiri/ I.Külavee I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.