Mittevaralise kahju hindamisel tuleb arvesse võtta seda, et hagejale tehti haiglasse jõudes üldnarkoosis mitmeid tunde väldanud operatsioon, hiljem viibis ta intensiivravi palatis. Toibumise järel oli ta päevi šokis, kannatas valu operatsioonide, haavade sidumise ja hooldamise tõttu, kartis meditsiinipersonali, kelle puudutused tekitasid valu. Kuumade ilmade tõttu tekkisid haavades põletikunähud, mis tingis uue narkoosis tehtava operatsiooni ja veelgi valu ning läbielamisi. Hageja pidi veetma peaaegu terve kuu voodis. Tänavale minnes kartis ta igat koera, samuti kartis ta haiglariietes inimesi. Hageja peab pöörduma psühholoogi vastuvõtule. Kehavigastustest jäid armid, mida hageja häbeneb – ta ei soovi kanda riideid, mis arme paljastavad. Hagejal esinevad probleemid koolis kehalise kasvatuse tundides riietumisel, ta ei soovi käia rannas ja ujumas, tunneb end ebameeldivalt, kuna inimesed vahivad teda armide pärast ja esitavad küsimusi, mis tuletab juhtunut meelde. Hageja ei saa kanda ilusaid moekaid riideid, nautida oma keha ujudes ja päevitades. Ta peab küsimuste ja tähelepanu vältimiseks kandma pikki pükse ja pikkade varrukatega riideid. Kuna arstid soovitavad teha operatsioone alles hageja täiskasvanuks saamisel, peab ta taluma sellist olukorda veel vähemalt 6–7 aastat. Operatsioonide tegemine tekitab uusi kannatusi ja valu, viibimist haigevoodis ja sidemetes. Kuna ravi võib kesta 4–6 kuud, on takistatud gümnaasiumi lõpetamine või siis edasiõppimine (olenevalt sellest, millal operatsioonid täpselt tehakse). Operatsioonide tegemise ajal on piiratud hagejale kui noorele tütarlapsele nii oluline suhtlemine sõpradega ja muude igapäevaste asjadega tegelemine. Hagejal on armide tõttu tekkinud rühihäired. Kuigi kõike läbielatut ei ole võimalik mõõta ning samuti ei ole võimalik mõõta tulevikus tekkivat mittevaralist kahju (armistunud kehaga operatsioonide ootamine, operatsioonidega tekitatud valu jne), hindas hageja mittevaraliseks kahjuks ligikaudu 300 000 krooni ja palus kohtul määrata täpse hüvitissumma. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile osaliselt vastu. Nad küll olid abikaasadena hagejale kehavigastusi tekitanud koera suhtes loomapidajateks
tähenduses, kuid tegemist oli olukorraga, kus nad ei võinud mõistlikult ette näha ja ära hoida kahju tekkimist. Kostjad nõustusid hüvitama tekitatud kahju osas, milles kindlustusandja keeldub hagejale kahju hüvitamast. Kohtumenetluse ajal hüvitasid kostjad hagejale juba tehtud kulud ujumisele, ravimitele ja elektriravile (kokku 5 270 krooni) ning maksid mittevaralise kahju eest hüvitise 15 000 krooni. Hageja nõuet tulevikus raviks tehtavate kulutuste osas ei ole võimalik rahuldada, kuna kahju suurus 3
Koer sai hagejat rünnata vaid seetõttu, et hageja oli jäetud vanemliku järelevalveta ja käis peale kostjate alaealisele lapsele, et viimane näitaks talle koera. Koera peeti kinnises korteris, kust ta pääses välja hageja otsese tahtluse tulemusel. Kostjad palusid hüvitist vähendada ka selle tõttu, et nad on halvas majanduslikus olukorras. Hagejale tasutud 15 000 krooni on piisavaks hüvitiseks tekitatud mittevaralise kahju eest. Hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju tekkimist suuremas summas. Operatsioonide ja haiglas viibimisega tekitati hagejale mittevaraline kahju kannatuste, valu ja psühhoemotsionaalse šoki näol. Kostjad ei saa aga vastutada lisavalu ja kannatuste eest, mis tekkisid mädaniku tõttu haavades, samuti täiendava operatsiooni tõttu. Muus osas ei ole hageja mittevaraline kahju tõendatud. Hageja vaimne ja füüsiline olukord ei ole nii halb, kui ta püüab seda näidata. Ekspert H. P. leidis ekspertiisiaktis nr 1181, et kõikidest esinevatest tervisekahjustustest paranemise orienteeruv aeg on 2 kuud ilma püsivaid funktsioonihäireid jätmata. Hageja ei ole tõendanud, et tema rühihäired on koerahammustuse tagajärg. Interneti-keskkonnas rate.ee näitab hageja ennast noorena, kes armastab koeri ja hobuseid, soovib saada ratsutajaks või tantsijaks, on nimetanud oma huvideks tegevusi, mis eeldavad head füüsilist vormi, nagu ujumine, rattasõit, uisutamine. Nimetatud Interneti-keskkonda on hageja pannud üles pilte, kus on näha teda lühikeste varrukatega pluusis või lühikestes pükstes. Arme silma ei hakka. Armid ei saa praegu olla valulikud. Psühholoog ei ole tuvastanud hagejal unehäireid. Hagejal esinevad vaid mõningad keskendumisraskused, kuid need ei pruugi olla seotud koera ründega. Seega on liialdatud väited hageja emotsionaalsetest üleelamistest, koertekartusest jms. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas 2.11.2007 otsusega hagi, mõistes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 166 500 krooni. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostjate koer ründas hagejat hagis esitatud asjaoludel. Kostjad pidid koera pidama sellistes tingimustes, et koer ei pääseks kostjate territooriumilt välja. Kostjad väitsid kogu menetluse kestel, et koer pääses lahti tänu hageja enda tahtlikule tegevusele. Samas ei tõendanud kostjad, et hageja ise oleks avanud koerale ukse. Pooled olid ühel meelel selles, et ukse avas siiski kostjate enda tütar, kes ilmselt ei suutnud suurt koera kinni pidada ning koer pääses tänavale. Kuna hagejale tekitati ründega kehavigastus, on tegemist õigusvastase teoga.
lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Tuvastatud ei ole õigusvastasust välistavaid asjaolusid (
lg 2).
Hageja on esitanud nõude nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et ründe tagajärjel sai hageja kehavigastusi. Kehavigastused on tõendatud dr H. P. 24.07.2003 koostatud ekspertiisiaktiga nr 1181, Tallinna Lastehaigla 18.02.2004 teatisega, Ars Media OÜ arsti 4
lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
Hageja põhistas, milline mittevaraline kahju on tal tekkinud: eelkõige üleelamised, kannatused ja valu pärast koera rünnet haiglas viibides ja operatsioone taludes ning samad üleelamised tulevikus tehtavate operatsioonide tõttu; ärevus ja kartus haiglariietes inimeste ja võõraste koerte suhtes; kehalise terviklikkuse rikkumine, mis väljendub armides jalal ja käel ning tekkinud rühihäiretes, mida hageja on talunud pikema aja jooksul ja mis takistavad tema vaba eneseväljendust, kuna ei võimalda tal soovi kohaselt riietuda; kannatused kaasinimeste tähelepanust armidele; haiglaravist tingitud takistused eneseteostuses 5
Hageja tahtluse või raske hooletusena saaks käsitada olukorda, kus ta ise oleks avanud koerale ukse või teinud mingil muul viisil võimalikuks selle, et koer ja tema puutusid kokku nii, et koer sai teda rünnata. Kostjad on omaks võtnud, et ukse avas nende tütar. Kostjate selgitused selle kohta, et hageja veenis nende tütart seda tegema, on jäänud paljasõnalisteks. Tahtluse hindamisel tuleb arvestada ka nii hageja kui ka kostjate tütre vanust – mõlemad olid eelkooliealised lapsed, st nad ei olnud võimelised aru saama, millised on nende tegude tagajärjed, ning seda ka vaatamata mõlemale teatavaks tehtud infole, et koer on kuri. Hageja poolt Internetis enda kohta esitatu ei pruugi olla täielik tõde, vaid osaliselt segunenud soovunelmatega, sest on üldteada asjaolu, et Internetis on võimalik enda kohta kirjutada ka seda, mis ei vasta tegelikkusele. Arvestada tuleb ka hageja vanusega. Seetõttu ei saa arvestada hageja poolt enda kohta Internetis avaldatuga. Esitatud fotodelt ei ole märgatavad armid, kuid pigem on see tingitud fotode halvast kvaliteedist ja osaliselt ka asjaolust, et hageja on püüdnud varjata kehaosi, millel on suuremad armid (poseerides näiteks alati, parem külg ees). Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale kehavigastuste tekitamine on põhjuslikus seoses koera ründega. Seega on täidetud
See asjaolu on tõendatud väärteomenetluse dokumentide ja arstlike läbivaatuste otsustega.
See, et nimetatud säte asub võlaõigusseaduse 53. peatüki teises jaos, mis käsitleb vastutust suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest, viitab, et ka looma peetakse suurema ohu allikaks.
lg 1 sätestab, et kahju põhjustamise korral suurema ohu allikaga vastutab allikat valitsenud isik sõltumata oma süüst. Seega ei hinda kohus kostjate süüd, kuna kahju – kehavigastused – tekitas hagejale kostjatele kuuluv koer. Kostjad esitasid menetluse kestel vastuväiteid, et hüvitise suurust tuleks vähendada
lg-st 1 tulenevatel alustel.
lg 1 järgi juhul, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Hageja on esitanud nõude kostjate vastu solidaarselt. Kostjad kinnitasid, et koer oli perekonna oma, seega oli koer, lähtudes perekonnaseaduse sätetest, kostjate kui abikaasade ühisomand. Seega vastutavad kostjad koera tekitatud kahju eest solidaarselt. Apellatsioonkaebuse põhjendused Apellatsioonkaebuses paluvad kostjad maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kaebuse kohaselt on maakohtu otsus vastuolus nii seaduse, senise kohtupraktika kui ka kohtu käsutuses olevate tõenditega. Kohus leidis, et hageja ei pea esitama tõendeid moraalse kahju suuruse kohta. Kostjate poolt viidatud kohtulahendis 3-2-1-34-05 leidis Riigikohus, et iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Mõiste „kahjulik tagajärg“ on oluline ka
-i rakendamisel moraalse kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel konkreetsete tõendite alusel. Kostjad ei vaidlustanud kannatanul moraalse kahju tekkimise võimalikkust ning olid tasunud hagi esitamisele eelnevalt hageja esindajale 15 000 krooni kannatustega kaasnenud moraalse kahju katteks. Nimetatud rahasumma oli senist kohtupraktikat, hageja võimalikke kannatusi ja kostjate rahalisi võimalusi arvestades igati kohane ja mõistlik. Kohus ei ole põhjendanud, miks selline rahasumma ei korva kannatusi ja miks selline hüvitis ei ole kooskõlas kannatanul esinevate vigastuste, senise kohtupraktika ning ühiskonna heaolu tasemega. Kohus ei arvestanud, et moraalse kahju suuruse hindamisel oleneb väljamõistetava hüvitise suurus otseselt kehavigastuste või tervisekahjustuse raskusest, mida aga hageja ei ole piisavalt tõendanud. Kannatanu seadusliku ja lepingulise esindaja ütlused hagejal esinevate vigastuste, moraalsete kannatuste jms. kohta ei ole iseenesest selliseks tõendiks, mille pinnalt võiks eeldada suuremat moraalset kahju kui 15.000 krooni. Üksnes kannatanu ise võib anda ütlusi selle kohta, millised üleelamised ja probleemid tal juhtunuga seoses olid. TsMS § 229 lg 2 järgi ei ole esindaja ütlused tõendiks. Kostjad väitsid, et nad ei vastuta ravi kvaliteedi ja arsti raviettekirjutuste võimaliku rikkumisega kaasneva kahju eest, mida ei ole otsest alust siduda koera ründega. Kohus ei ole seda vastuväidet analüüsinud. Kohtu hinnang, et mittevaralise kahju osas on õiglaseks hüvitiseks 85 000 krooni, on meelevaldne ja ebaobjektiivne. Maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Kohus on otsuses muuhulgas täiesti põhjendamatult väitnud, et hagejal esineb koera ründe tagajärjel pikaajaline kehalise terviklikkuse puudumine. Kehale jäävaid arme ei ole õige käsitleda kehalise terviklikkuse puudusena, pigem tähendab kehalise terviklikkuse kaotus mõne kehaosa, vmt 7
Kohus on lahtiseks jätnud põhilise vaidlusasja küsimuse ja loonud võimaluse tulevikus püstitada uusi vaidlusi. Isegi juhul, kui kostja protsessi kaotab, ei pea ta jääma ebakindlaks oma tuleviku suhtes, sest kõikvõimalikud kahjunõuded peavad olema ette ennustatavad. Kui kohus ei saa täpset kahju kindlaks määrata kohe, tuleb selles osas otsustamine lükata tulevikku. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Hageja esindaja on selgitanud, milles seisnevad kehavigastused ja moraalne kahju, igat väidet on põhistatud ja esitatud vastav tõend. Eeskätt on kahju tõendamise aluseks olnud esialgne kohtumeditsiiniline ekspertiisiakt, asjaolu, et laps viibis pikalt haiglas ja temale tehti korduvaid operatsioone. Lisaks püsivatele armidele on lisandunud ka rühihäired ja osaliselt on takistatud liikuvus, mille kohta on esitatud kohtuarstliku ekspertiisi akt, Tallinna Lastehaigla teatis, Ars Media OÜ arsti dr K. arvamus, fotod, Tallinna Lastepolikliiniku 8
lg 1 esimese lause järgi vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik.
lg 1 teise lause järgi vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 esimesest lausest järeldub, et
alusel järgneb loomapidaja riskivastutus üksnes juhul, kui
lg 1 teises lauses nimetatud kahjustused tekkisid loomapidamisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski tagajärjel (realiseerumise tõttu). Kuna koera saab pidada suurema ohu allikaks selle tõttu, et ta võib rünnata inimest ja teda hammustada, siis praegusel juhul on hageja saanud kehavigastusi kostjate 9
lg 1 järgi kuulub hüvitamisele mittevaraline kahju, milleks lõige 5 kohaselt on eelkõige kahjustatud isiku füüsiline ja hingeline valu ning kannatused.
lg 2 järgi isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.
lg 2 alusel hüvitise saamiseks ei pea hageja iseenesest tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab talle kehavigastuse tekitamise eest. Küll aga oleneb hüvitise suurus kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele või tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada
lg 2 järgi suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Mittevaralise kahjuna tuleb
lg 2 kohaldamisel võtta arvesse kõiki negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis on põhjuslikus seoses loomapidaja riskivastutuse alusega, praegusel juhul kostjate koera poolt hagejale kehavigastuse tekitamisega. Hageja on põhistanud, milline mittevaraline kahju on talle tekkinud. Hageja on esile toonud, et ta kannatas pikka aega valu ja pidi taluma operatsioone ning operatsioonid on vajalikud ka tulevikus, koera puremine põhjustas talle šoki, tekkisid psüühikahäired, mis väljendusid kartuses koerte ja meditsiinipersonali suhtes, hageja kehaline terviklikkus on rikutud, mis väljendub armides ja nende tõttu tekkinud rühihäiretes. Armid ja rühihäired takistavad hageja vaba eneseväljendust, kuna ei võimalda soovikohaselt riietuda ja tekitavad kaasinimestes tähelepanu. Maakohus on õigesti leidnud, et eeltoodud asjaolud tuleb arvesse võtta mittevaralise kahjuna. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti jätnud arvestamata mittevaralise kahjuna tulevikus tekkida võivaid asjaolud nagu näiteks võimalikud takistused gümnaasiumi lõpetamisel ja kõrgkooli õppima asumisel. Kostjad ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses hagejal mittevaralise kahju tekkimist, vaid ainult väljamõistetava kahju suurust ja selgitasid, et nende poolt tasutud 15 000 krooni on piisav kahju hüvitamiseks. Kostjad ei vaidlustanud, et hagejal tekkis lühiajaline šokk ja ta pidi kannatama valu ning ta kehale on jäänud armid. Kostjad on apellatsioonkaebuses rõhutanud, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada seda, et hageja teistkordse opereerimise põhjus ei olnud koera hammustus, vaid selle põhjustas ravikvaliteet. Kolleegium leiab, et asjaolu, et teise operatsiooni tegemise põhjuseks võis olla kuumadest ilmadest tingitud põletik ning et hagejat võidi ravida mittenõuetekohaselt, ei välista kostjate vastutust nende asjaoludega põhjustatud täiendava mittevaralise kahju eest, sest ilma kostjate koera ründeta ei oleks hageja pidanud üldse hankima raviteenust ega oleks sattunud haiglasse. Apellandid on kaebuses väitnud, et ainuüksi puremisest jäänud armid ei anna alust järelduseks, et hageja kehaline terviklikkus on oluliselt rikutud. Kolleegium leiab, et hageja kehalise terviklikkuse rikkumisena ei ole käsitatavad ainuüksi armid, vaid armkoe tõttu on tekkinud hagejal rühihäire, mistõttu keha ei funktsioneeri enam nii nagu enne koera puremist. Hageja on väitnud rühihäire olemasolu, kuid kostjad on sellele vastu vaielnud. Kohtuarst-ekspert H. P. 24.07.2003 arvamuse kohaselt on hageja seljal aluskoega liitunud armid, kuid tervisekahjustus ei põhjusta eksperdi arvates funktsioonihäireid. Seega hageja esialgsel ülevaatusel, mis toimus vahetult pärast puremist, rühihäiret ei tuvastatud. Kuna armistumine ja väidetav rühihäire ei pruukinud esimestel nädalatel pärast traumat ilmneda, tuleb lähtuda hilisematest arvamustest. Tallinna Lastehaigla arsti R. K. 18.02.2004 teatise kohaselt vajab hageja ravi seoses koerahammustuse armide tüsistusena tekkinud rühihäirega lülisamba rinnaosas (I köide lk 26). Ars Medica plastikakirurgi K. K.. 11.06.2004 10
lg 2 rakendamisel tuleb kolleegiumi arvates järgida enne võlaõigusseaduse jõustumist kohtupraktikas kehtinud põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja teisi asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kolleegiumi arvates on põhjendatud hüvitis mittevaralise kahju eest 50 000 krooni. Kolleegium arvestas hüvitise suuruse määramisel sellega, et koera puremise tagajärjel saadud vigastused ei ole püsivad ja tulevikus on need kõrvaldatavad. Samuti ei ole hageja kehaline terviklikkust rikutud olulises määras. Hageja psüühikale ei ole õnnetus jätnud olulisi jälgi. 50 000 krooni väljamõistmine on mõistlik ka arvestades poolte majanduslikku olukorda.
lg 2 kohaldamisel mõjutab mittevaralise kahju eest mõistetava rahalise hüvitise suurust see, kui kannatanu mittevaraline kahju on suurenenud tema tahtluse tõttu, näiteks on kannatanu keeldunud ravist. Praegusel juhul ei ole maakohus tuvastanud hageja sellist tahtlust, mis oleks kahju vähendamise aluseks. Apellandid väitsid, et hageja käitus raskelt hooletult, kui ta palus apellantide tütrel lasta koer korterist välja.
lg 2 järgi rahalise hüvitise määramisel tuleb muu hulgas arvestada sellist kannatanu käitumist, mis oli kahju põhjustanud sündmuse kaaspõhjuseks. Kolleegium leiab, et koolieelses eas lapse, kes ei ole teovõimeline, väidetavaid palveid koera lahti laskmiseks ei saa pidada hooletuseks, mis annaks aluse mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks väiksemas määras. Ebaõige on maakohtu poolt
Need sätted reguleerivad üksnes varalise kahju eest mõistetava hüvitise vähendamist ja mittevaralise kahju hüvitamisel ei ole need kohaldatavad. Kannatanu süüd ja kahju tekitanu varalist olukorda tuleb arvestada mittevaralise kahju eest hüvitise suuruse määramisel. Kuna kostjad on maksnud kohtumenetluse ajal hagejale 15 000 krooni mittevaralise kahju hüvitusena, siis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks veel välja mõista 35 000 krooni. Riigikohus on tühistanud ringkonnakohtu eelneva otsuse ka menetluskulude jagamise osas. Arvestades, et apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis leiab kolleegium, et apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 kohaselt jätta poolte endi kanda. Kuna ringkonnakohus on eelnevalt tühistanud otsuse varalise kahju väljamõistmise osas ja käesoleva otsusega muudetakse mittevaralise kahju hüvitamiseks väljamõistetava hüvitise suurust, siis TsMS § 654 lg 21 järgi tuleb ringkonnakohtu otsuses kirjutada kohtuotsuse resolutsiooni 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.