) § 234 tähenduses. Aseri Vallavolikogu poolt vastuvõetud haldusakt ei võimalda tal erastada vabu metsamaatükke nr.2, 46 ja 65, mis takistab tema kui FIE tegevuse laiendamist tulevikus. Kohtuistungil jäi M.A esindaja Kalle Kekki kaebuses toodu juurde ja leidis, et M.A vastab põllumajandustootja kriteeriumitele, millised on sätestatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus §-s 6. Kalle Kekki märkis ära, et kaebaja tellis Maksu- ja Tolliametist revisjoni 2002 kuni 2006 aasta kohta ning Maksu- ja Tolliamet on leidnud, et ta on põllumajandusliku tootmisega tegeleja. Kohtuistungil avaldas Kalle Kekki arvamust, et „Kallaku“ maaüksuse riigi omandisse taotlemine toimub sellepärast, et Kalvi mõis tahab seda maad endale. Kalvi mõisa nõustab Rutt Albi, kes on Maa-ameti töötaja. Riigil pole alati õigust endale maad taotleda. Vabade maade nimekiri oli kinnitatud Ida-Viru maavanema poolt, kuid selleks ajaks ei olnud Maa-amet veel taotlust esitanud ja seega pole riigil enam õigust „Kallaku“ maaüksust endale taotleda. Riik võib küll taotluse esitada, kuid sellises olukorras peaks vastustaja otsustama kaebaja kasuks. Vastustaja Aseri Vallavolikogu 12.01.2007 seletusest M.A kaebuse kohta nähtub alljärgnev: Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsusega nr.112 „Metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine“ punkti 1.4 kohaselt on FIE M.A kinnitatud vabade metsamaatükkide nr.2, 46 ja 65 erastajaks. Põllumajandustootja tingimustele vastavuse tõendamiseks esitas FIE M.A Aseri Vallavalitsusele koopiad 2002 ja 2003 aasta tuludeklaratsioonidest ja seletuskirja, milles ta väidab, et on kasutanud põllumajandussaaduste kasvatamiseks ajavahemikul 2000-2002 Aseri vallas Kestla külas asuvat Avo Vanatalu`le kuuluvat põllumaad. 19.06.2006 tutvus Aseri Vallavolikogu ja Aseri Vallavalitsuse ajutine komisjon kohapeal M.A omandis olevate Paju, 2
Taotlusest nähtuvalt jäetakse maa riigi omandisse seoses vajadusega arvata see riigi maareservi. Taotluses oli märgitud, et „teadaolevatel andmetel puudub käesoleval ajal riigi omandisse taotletavale maale vormistatud kasutusõigus.“ Samas kaaskirjas paluti Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määrusega nr.226 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra“ p 9 alusel esitada kohaliku omavalitsuse poolt langetatud otsus ja arvamus. Samuti paluti lähtuvalt eelpoolnimetatud korra p 7 alapunktist 4 esitada õiendid teiste isikute taotluste puudumise kohta riigi omandisse jäetava maa omandamiseks tagastamise või ostueesõigusega erastamise korras. Aseri Vallavalitsuse 20.04.2005 vastusest nr.5.4-3.1/159 „Maa riigi omandisse jätmine“ teatati, et „Kallaku“ maaüksuse suhtes on algatatud Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsusega nr.112 vaba metsamaa erastamise menetlus. Maa-ameti kirjalikust arvamusest kaebuse kohta nähtub, et Maa-ametil puudusid andmed selle kohta, et Aseri Vallavalistus oleks vabade maade väljaselgitamisel pöördunud Keskkonnaministeeriumi või Maa-ameti poole nimetatud maatüki osas riigi võimaliku huvi väljaselgitamiseks. Asjaolude kontrollimiseks algatas Maaameti peadirektor järelevalvemenetluse ning selle käigus kogutud materjalide põhjal tegi ta 09.06.2005 kirjaga nr.6.3-2/4936 Aseri Vallavolikogule kohustusliku ettekirjutuse. Järelevalvemenetluse käigus leidis kinnitust, et Keskkonnaministeeriumi poolt 15.04.2005 esitatud maa riigi omandisse jätmise taotluses nr.6.3.-5/169 piiritletud maaüksus nimetusega „Kallaku“ oli kantud Aseri valla vabade metsamaade nimekirja ja koostatud plaanil piiritletud vaba metsamaatükina nr.2. Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr.112 punkti 1.4 kohaselt oli FIE M.A kinnitatud vaba metsamaatüki nr.2 erastajaks. Aseri Vallavolikogu 28.12.2005 otsusega nr.15 „Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr.112 „Metsamaa erastajate 4
Maa-ameti esindaja selgitas vaba metsa- ja põllumaa erastamise põhimõtet, mille kohaselt isikud, kes tegelevad metsamajanduse ja põllumajandusega ning neil on tekkinud maast puudus, saavad erastada maad juhul, kui nad vastavad seadusega sätestatud tingimustele. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on kaebaja omandis 88 ha põllu- ja metsamaad. Kui kaebaja esitab avalduse uue, vaba maa erastamiseks, siis peaks eeldama, et kogu tema omandis olev maa on juba üles haritud. Samas on vald tõendanud, et kaebaja omandis olevad maad on kõik harimata ja kaebaja rentis koos teistega ühte ja sedasama 0,5 ha suurust maatükki. 0,5 ha suurusel maatükil ei saa toimuda põllumajanduslikku tootmist ning 0,5 ha suurusel maatükil kartuli kasvatamine tähendab põllumajandusega tegelemist kaebaja enda tarbeks. Kaebaja pole esitanud dokumente maa harimisel tekkinud kulude kohta. KOHTU PÕHJENDUSED M.A esitas 23.12.2003 Aseri Vallavalitsusele vaba metsamaa erastamise avalduse, milles taotles vaba maana erastamiseks 56 vaba metsamaatükki (kogu avalikustatud nimekiri). 23.03.2004 esitatud avalduses Aseri Vallavalitsusele loobus kaebaja 53 vaba metsamaatüki erastamise taotlemisest. Taotlus jäi kehtima kolme metsamaatüki (nr.2, 46 ja 65) osas. Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsusega nr.112 „Metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine“ kinnitati Aseri valla vabade metsamaade erastajate nimekirja punktiga 1.4 FIE M.A metsamaatükkide nr.2, 46 ja 65 erastajaks.
Vaba metsamaa erastamiseks võib kohalikule omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega
lg 2 tähenduses või metsamajandusega.
lg 2 sätestab, et põllumajandusliku tootmisega tegeleja maareformi seaduse tähenduses on isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Kooskõlas
lg-ga 2 on metsamajandusega tegeleja isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning on teostanud selles metsas metsaseaduse tähenduses hooldustöid või asunud täitma metsaseaduses sätestatud metsa uuendamise kohustust. Seega saab äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjast põllumajandusliku tootmisega tegeleja taotleda erastamiseks vaba metsamaad juhul, kui ta saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ja omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust, kusjuures ta ka ise kasutab tegelikult ja sihtotstarbeliselt talle õiguslikul alusel kas omandisse või kasutusse antud põllumaad. Seadus ei sätesta põllumajandusliku tootmise legaaldefinitsiooni. Alates 01.05.2004 kehtiva maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 6 lg 1 kohaselt on põllumajandustootja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põllumajandusettevõte asub Eestis ja kelle püsiv tegevus on põllumajandussaaduste tootmine. Riigikohtu halduskolleegium on 5
lg 2 mõttes põllumajandustootmisega tegelemise obligatoorseks tunnuseks tulu saamine põllumajandustoodete või nendest valmistatud saaduste müügist. Kohus nõustub käesolevas haldusasjas Maa-ameti poolt antud selgitusega, et vaba metsamaad erastatakse vaid isikutele, kes vastavad täies ulatuses seaduses sätestatud tingimustele ning kes ka reaalselt ja õiguslikul alusel tegelevad kas põllumajandusliku tootmisega või metsamajandusega kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, sest vabade maade erastamise eesmärgiks on maa-elu ja metsamajandusega tegelemise toetamine ja edasiarendamine just nende isikute kaudu ja osas, kelle omandis olev põllu- ja metsamaa on täies ulatuses kasutusse võetud ja maa puudumine on saanud oluliseks takistavaks asjaoluks ettevõtluse edasiarendamisel või laiendamisel, andes neile täiendava võimaluse maa omandamiseks soodustingimustele kohaseks majandustegevuseks (t.lk.176 I kd). M.A kanti füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse 17.01.2000 (reg.kood xxx) (t.lk.59 II kd). Kinnistusraamatu veebiversiooni andmetest nähtub, et M.A omandis on xx xx alevikus asuv 2 014 m2 suurune kinnistu xx ja 6 maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut kogupindalaga 88,11 ha, millest 70,84 ha on haritav maa, 4,62 ha looduslik rohumaa ja 7,24 ha metsamaa (t.lk.50-59 II kd). Haldusasja materjalidest nähtub, et 19.06.2006 tutvus Aseri Vallavolikogu ja Aseri Vallavalitsuse ajutine komisjon M.A omandis olevate Paju, Serva ja Lagendiku kinnistute maakasutusega ja leidis, et põllumaa on harimata ja sellel ei toimu põllumajanduslikku tootmist. 24.08.2006 toimus Aseri Vallavalitsuses koosolek, kuhu oli kutsutud ka FIE M.A. Koosolekul teavitati M.A esindajat Kalle Kekki sellest, et Aseri Vallavolikogu ja Aseri Vallavalitsuse ajutine komisjon käis tutvumas M.A kasutuses olevate maadega, mille tulemusena tuvastati, et nendel maadel ei toimu põllumajanduslikku tootmist. Seega oli Kalle Kekki teadlik paikvaatluse tulemustest, kuid omapoolseid vastuväiteid ta ei esitanud. Vaidlustatud Aseri Vallavolikogu 25.10.2006 otsusest nr.50 nähtub, et M.A esitas Aseri Vallavalitsusele koopiad maa rendilepingutest, millega ta tõendab 2002 ja 2003 aastal Vanatalu kinnistul 0,5 ha suuruse põllumajandusmaa kasutamist ning 2005 ja 2006 aastal 0,3 ha suuruse põllumaa kasutamist. Paju, Serva ja Lagendiku kinnistute maad andis M.A vastavalt 15.02.2006 sõlmitud maakasutuse rendilepingutele rendile Sergei Arefjev`ile ja Viktor Lonski`le (t.lk.10,11 II kd). 15.02.2003 sõlmis Avo Vanatalu rendilepingu M.A-ga 0,5 ha suuruse Vanatalu kinnistu maa kasutamiseks ja Sergei Arefjev`iga 0,5 ha suuruse Vanatalu kinnistu maa kasutamiseks. 18.02.2005 sõlmis Avo Vanatalu rendilepingu 0,3 ha suuruse Vanatalu kinnistu maa kasutamiseks Viktor Lonski`ga. 10.03.2005 sõlmis Avo Vanatalu rendilepingu M.A-ga sama kinnistu 0,3 ha maa kasutamiseks ja Sergei Arefjev´iga 0,3 ha maa kasutamiseks. 15.02.2006 sõlmis Avo Vanatalu rendilepingud M.A-ga Vanatalu kinnistu 0,3 ha suuruse maa kasutamiseks, Sergei Arefjev`iga Vanatalu kinnistu 0,3 ha suuruse maa kasutamiseks ja Viktor Lonski`ga rendilepingu Vanatalu kinnistu 0,3 ha suuruse maa kasutamiseks (t.lk.3-9 II kd). Avo Vanatalu väitis 19.06.2006 Aseri Vallavolikogu ja Aseri Vallavalitsus ajutisele komisjonile, et Vanatalu kinnistul ei toimu käeoleval aastal põllumajanduslikku tootmist. Eelmisel aastal kasutasid ühte ja sedasama 0,5 ha suurust põllumaad Arefjev`id ja teised Aseri valla elanikud (t.lk.67 I kd). Eeltoodut aluseks võttes on õige vastustaja seisukoht, mille kohaselt pole võimalik teha kindlaks, kes, kus ja millist osa põllumaast kasutas, mistõttu pole kontrollitav ka maa tegelik kasutamine M.A poolt. Vastustaja on põhjalikult analüüsinud M.A poolt esitatud tuludeklaratsioone ja leidnud, et põllumajandussaaduste tootmist on püütud tõendada kviitungitega, mis ei ole usaldusväärsed. Nimelt nähtub põllumajandussaaduste tootmist tõendatavatest kuludokumentidest, et kulutusi on tehtud ainult bensiinile ja internetile (tk.lk.84-92, 124-126 I kd). Tegelikkusele ei vasta on M.A väide, et ta tegeles 2006 aastal 6
lg-s 2 sätestatud põllumajandusliku tootmisega tegeleja tingimustele, mis annaks talle õiguse erastada vaba metsamaad
FIE M.A poolt taotletava metsamaatüki nr.2 „Kallaku“ maaüksuse osas on Keskkonnaministeerium Maa-ameti kaudu esitanud 15.04.2005 maa riigi omandisse jätmise taotluse nr.6.3-5/169. Maa riigi omandisse jätmise taotluses on riigi omandisse jätmise õigusliku alusena märgitud
Maa riigi omandisse jätmise põhjenduseks on maa jätmine riigi omandisse seoses vajadusega arvata see maa riigi maareservi. Taotluses oli ära märgitud, et teadaolevatel andmetel puudub käesoleval ajal riigi omandisse taotletavale maale vormistatud kasutusõigus. Kolmanda isiku Maa-ameti kirjalikust seletusest kaebuse kohta nähtub, et Maa-ametil puuduvad andmed selle kohta, et Aseri Vallavalitsus oleks pöördunud vabade maade väljaselgitamisel Keskkonnaministeeriumi või Maa-ameti poole nimetatud maatükkide osas riigi võimaliku huvi väljaselgitamiseks (t.lk.164 I kd). See asjaolu on aga vabade maade väljaselgitamisel olulise tähendusega, sest kui riigi võimalik huvi on jäetud väljaselgitamata, siis ei saa vallavalitsus väita, et vaidlusalune maatükk on käsitletav vaba maana.
lg 2 kohaselt maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse
lg 1 alusel ehk teisisõnu jätkuvalt riigi omandis olev maa on riigi omand, mis kuulub maareformi käigus ümbervormistamisele, st reeglina riigi omandisse jätmisele riigi maareservina
Seega maa, mille kohta ei ole esitatud tagastamise, ostueesõigusega erastamise ja munitsipaliseerimise taotlusi või mida pole jäetud maareformi seaduse alusel riigi omandisse, on vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20.12.1990 otsusele „Maareformist“ ja
lg-le 2 jätkuvalt riigi omandis ning selle maa osas on riigil
lg-st 1 tulenevalt eelisõigus otsustada selle maa ümbervormistamine kas
lg 4 kohaselt loetakse isik vaba metsamaa erastamise õigust omavaks arvates vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest, kuid
lg 1 kohaselt korraldab maa erastamist maavanem ning kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel üksnes seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides ettenähtud erastamise eeltoiminguid. Kuna maa erastamise otsustab maavanem, siis enne erastamisotsuse tegemist ei saa isik lugeda end erastajaks. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis nr.3-3-1-46-06 on leitud, et kohaliku omavalitsuse volikogu otsus isiku vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamise kohta ei anna sellele isikule õiguspärast ootust vaba metsamaa erastamiseks. Volikogu poolt erastajate nimekirja kinnitamine on eeltoiming vaba metsamaa erastamise menetluses ehk eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses, millega otsustatakse, et nimekirja kantud isik vastab tingimustele, mis on
järgi vaba metsamaa erastamise õiguse olemasolu eelduseks. Nimekirja kandmisest ei teki isikul veel subjektiivset õigust nõuda, et erastamist korraldav maavanem sõlmiks isikuga vaba metsamaa erastamise ostu-müügilepingu. Samas võib nimekirja kantud isikul tekkida õiguspärane ootus, et ta on loetud seaduse nõuetele vastavaks ning kaaluka põhjuseta seda küsimust uuesti ei otsustata. Vastavalt
lg-le 1 erastamisele kuulub maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Seega oli antud juhul kaalukas põhjus selle küsimuse uuesti läbivaatamiseks olemas, sest vastustaja ei pöördunud vabade maade väljaselgitamise käigus Keskkonnaministeeriumi või Maa-ameti poole „Kallaku“ maaüksuse osas riigi võimaliku huvi väljaselgitamiseks. Menetlusosalised ei esitanud kohtuistungil taotlust kohtukulude väljamõistmiseks. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik Kohtotsus jõustus 14.11.2007 Riigikohtu määrusega nr.3-7-1-3-473 Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2007 kohtuotsuse nr.3-06-2298 alusel, millega otsustati jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.04.2007 otsus nr.3-06-2298 muutmata 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.