KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-63015 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2009, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi I K hagi A D vastu alaeali

) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vaidlust ei ole, et hageja pojad A D ja S D põlvnevad kostjast. Vastavalt

§ 61

lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Arvestades lapse kasvamist ja üldist elukalliduse tõusu, on hagejal õigus esitada nõue väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hageja soovib suurendada igakuist elatusraha kuni

§ 61

lg 4 sätestatud alaealisele lapsele välja mõistetava elatise miinimummäärani, mis alates

1. jaanuarist 2007 kuni
2. detsembrini 2007 oli 1800 krooni (Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni) ning alates
3. jaanuarist 2008 on 2175 krooni (Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni). Elatise suuruse määramisel arvestab kohus, et hageja nõudes on igakuise elatusraha suuruseks märgitud

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär, mis põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning seega ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja ei ole tõendanud laste vajaduste suurenemist. Samuti ei ole põhjendatud kostja väide, et elatusraha seaduses sätestatud minimaalne igakuine summa 2145 krooni tuleks jagada kahe vanema vahel.

§ 61

, mis sätestab elatise väljamõistmist vanemalt, grammatilisest tõlgendamisest tuleneb, et seadusandja on nimetatud §-s sätestanud ühe vanema vastutuse. Sellele viitab ainsuse käände kasutamine

§ 61

lõigetes.

§ 61lg 1; lg 2 ja lg 4 (lg 1 - kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus 4

§ 61lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.

lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks poegadele A ja S on kostjal veel üks laps - poeg A. Sünnitunnistusega on tõendatud (t.l.78), et kostjal on alaealine poeg A D, sündinud

1. novembril
2. Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et kostja
3. oktoobri 2008 palgatõendi (t.l.-79) kohaselt on kostja
4. aasta brutopalk 9200 krooni kuus. Maksu- ja Tolliameti poolt kohtule esitatud teatisest selgub, et kostjale 2008-l aastal tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustuse maksete mahaarvamist väljamakseid summas 125 665 krooni (t.l.-52). Seega tuleb kostja kuu sissetulekuks 2008-l aastal lugeda 125 665 / 12 = 10 472,08 krooni. Kostja vastuväide, et käesoleval ajal moodustab tema sissetulek 9200 krooni kuus, on tõendamata. Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses ei osutu kostja teine laps ega kostja ise vähem kindlustatuks. Kostja sissetuleku 10 472,08 krooni jagamisel nelja isiku vahel, s.o 3 lapse ja kostja vahel, jääks igaühele 10 472,08 / 4 = 2618,02 krooni kuus, mis on piisav lastele elatise maksmiseks hageja poolt nõutud summas 2175 krooni. Sama summa jääks ka kostja kolmandale lapsele. Seega ei osutu kostja alaealine poeg A D vähem kindlustatuks kui teised kaks last A ja S. Kostja väide, et ta peab ülal pidama ka oma töötut abikaasat, ei ole tõendatud.

§ 21

kohaselt, abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et temalt oleks abikaasa kasuks elatis välja mõistetud või et abikaasa vajaks ülalpidamist, sealhulgas, et tal puudub sissetulek. Kohus selgitab, et abikaasa ülalpidamiskohustuse täitmine on reguleeritud seadusega eelkõige juhtumiteks, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist abikaasale ka võimaldab. Laste ülalpidamiskohustuse täitmine on aga iga vanema kohustus, millise määramisel kohus võtab arvesse lapsevanemate varalist seisundit. Kohtuistungil väitis kostja, et reaalne igakuise elatusraha suurus, mida ta jõuaks maksta, oleks 1700 krooni. Kohus peab vajalikuks märkida, et

§ 60

lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. 5

§ 62

lg 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla

§ 62lg 4 sätestatud miinimummäära.

Kostja väidet, et tal on tasuda Ego järelmaksu lepingust (t.l.-74-75) tulenev kohustus, ei saa kohus lugeda mõjuvaks põhjuseks, et välja mõista elatis alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud kohustus oleks võetud laste huvidest lähtuvalt ning seega tuleb järeldada, et kohustus on võetud kostja enda majandusliku, olmelise või muu olukorra parandamiseks. Kohus ei ole tuvastanud asjaolu, mis ei võimaldaks kostjal leida tasuvamat tööd, juhul kui ta leiab, et peale elatise tasumise ei jätku tema sissetulekutest vahendeid igapäevase elu tarbeks. Seega leiab kohus, et elatise vähendamine alla

§ 62lg 4 sätestatud miinimummäära ei ole põhjendatud.

Hageja väitel ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud ning seega tuleb kostjalt väljamõistetud elatist suurendada tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatise suurendamise hagi esitamist. Kostja poolt Viru Maakohtu

1. jaanuari 2007 kohtumääruste alusel makstud elatis summas 1000 krooni kummalegi lapsele oli väiksem, kui seaduses sätestatud miinimummäär. Mingeid muid väljaminekuid kostja laste ülalpidamiseks teinud ei ole. Kostja esitas vastuväite, et ta on tasunud hagejale Viru Maakohtu
2. jaanuari 2007 kohtumääruste alusel igakuiselt 1000 krooni kummalegi lapsele, kokku 2000 krooni. Nimetatud summa osas oli poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille kohus ka kinnitas. Kostja on poolte vahel kokku lepitud summad tasunud igakuiselt ja tähtaegselt ning seega ei saa lugeda, et kostja ei oleks ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja väitel puudub hagejal õigus nõuda elatise suurendamist tagasiulatuvalt ühe aasta jooksul enne hagiavalduse esitamist. Kostja väitel on ta toetanud lapsi materiaalselt lisaks kompromissis kokku lepitud summadele, kostja on andnud lastele taskuraha ja ostnud vajalikke tarbeesemeid. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Üldjuhul täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, määrab elatise suuruse kindlaks kohus lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Riigikohus on tsiviilkolleegiumi
3. aprilli 2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Siinkohal ei ole määrav, kas vanem maksab elatist vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel. Kui kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem, arvestades kas tema muutunud varalist seisundit või lapse vajaduste suurenemist, mida väljendab ka elatise seadusega sätestatud miinimummäära muutumine, oleks pidanud maksma suuremat elatist, kui oli välja mõistetud kohtuotsusega ning ta seda ei teinud, on ta ülalpidamiskohustust rikkunud. Riigikohus on tsiviilkolleegiumi
4. aprilli 2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07 asunud seisukohale, et „…seaduse sõnastust "kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust" ei saa aga tõlgendada nii, et aasta enne elatisenõude esitamist saab elatist saama õigustatud vanem kohustatud vanemalt lapsele elatist nõuda ainult sellisel juhul, kui kohustatud vanem ei täida üldse ülalpidamiskohustust (vt Riigikohtu
5. novembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07). Kohus võib hageja nõudel

§ 70

lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt (vt Riigikohtu 23. aprilli 2004. a otsus 6

§ 61

lg 4 sätestatud alaealisele lapsele välja mõistetava elatise miinimummäär kohtuliku kompromissi sõlmimise ajal

1. jaanuaril 2007 oli 1800 krooni. Alates
2. jaanuarist 2008 moodustab elatise miinimummäär 2175 krooni. Kostja esitas kohtule Eival-Athletics kviitungid (t.l.-77), millest nähtub, et kostja on tasunud S D treeningu eest
3. septembril 2008 summa 150 krooni ja
4. oktoobril 2008 summa 450 krooni. Kohus leiab, et kostja on täitnud elatise maksmise kohustust oluliselt vähemal määral kui seda näeb ette seadus. Asjaolu, et pooled on kompromissiga kokku leppinud väiksemas elatise määras kui seda näeb ette seadus, ei vabasta vanemat täitmast elatise maksmise kohustust seadusega sätestatud miinimummääras. Lähtuvalt

§ 50

lg 1, lg 2 ja lg 4, vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. /---/. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LKS) § 3 kohaselt, lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Kohus on seisukohal, et lapse vanemad saavad seaduses sätestatud elatise miinimummäärast väiksema elatusraha osas kokku leppida vaid sellisel juhul, kui see kokkulepe ei kahjusta lapse huve ning vaatamata väiksemale elatusrahale on tagatud lapse eelduslike minimaalsete vajaduste rahuldamine, mis on vajalikud lapse täisväärtuslikuks arenguks ja kasvamiseks. See omakorda tähendab, et elatist maksma kohustatud vanem kompenseerib puuduva summa muu materiaalse abiga lapse ülalpidamise heaks. Vaidlust ei ole, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud 1000 krooni ulatuses kummagi lapse osas kuus. Kogu elatusraha maksmise perioodi jooksul alates

1. jaanuari 2007 kohtumääruste jõustumisest on kostja kahel korral tasunud ühe lapse treeningu tasu kokku 600 krooni. Lastele osutatud muu materiaalse abi kohta kostja tõendeid kohtule ei esitanud. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et kostja on andnud lastele taskuraha ja ostnud vajalikke tarbeesemeid. Kostja on maksnud hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummäärast vähem - perioodil kuni
2. detsember 2007 igakuiselt 800 krooni võrra vähem ja alates
3. jaanuarist 2008 igakuiselt 1175 krooni võrra vähem. Lapse treeningu eest makstud 600 krooni ei kata isegi ühe kuu vähemmakstud osa. Kostja vastuväide, et ta on vormistanud hagejale
4. augustil 2007 püsimaksega krediitkaardi lepingu, määrates krediitkaardi valdajaks hageja eesmärgiga, et hageja kasutaks krediitkaarti laste vajaduste katmiseks, ei ole tõendatud. Kohtule esitatud tõenditest, krediitkaardi leping (t.l.-73) konto väljavõte (t.l.-76), ei selgu, et poolte vahel oleks kokku lepitud krediidi kasutamine laste huvides. Kostja ei ole ka teatanud, et ta oleks nõudnud hagejalt krediitkaardi ebasihipärasest kasutamisest tulenevate summade tagastamist või krediitkaardi lepingu lõpetanud. Kohus jõuab järeldusele, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Lähtuvalt

§ 70

lg 1 ja lg 2, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. 7

§ 61lg 6 sätestatud asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega tuleb elatusraha suurendamist arvestada tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates elatisehagi esitamisest, s.o alates

1. septembrist
2. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning suurendada Viru Maakohtu
3. jaanuari 2007 kohtumäärustega kostjalt hageja kasuks alaealiste laste A D ja S D ülalpidamiseks välja mõistetud elatist. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks alaealise lapse A D ülalpidamiseks alates
4. septembrist 2007 kuni
5. detsembrini 2007 igakuine elatusraha summas 1800 krooni ja alates
6. jaanuarist 2008 kuni lapse A D täisealiseks saamiseni, s.o. kuni
7. augustini 2018 igakuine elatusraha 2175 krooni. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks alaealise lapse S D ülalpidamiseks alates
8. septembrist 2007 kuni
9. detsembrini 2007 igakuine elatusraha summas 1800 krooni ja alates
10. jaanuarist 2008 kuni lapse S D täisealiseks saamiseni, s.o. kuni
11. augustini 2018 igakuine elatusraha 2175 krooni. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsuse viivitamatu täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt, elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli suurendada alaealistele lastele välja mõistetud elatist, kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud miinimummääras ning selle tagajärjel ei olnud vajalikul määral tagatud laste vajaduste rahuldamine. Kohus rahuldas hagi ja suurendas elatusraha seaduses sätestatud miinimummäärani. Kuna elatise miinimummäär tagab lapse eelduslike minimaalsete vajaduste rahuldamise, mis on vajalikud lapse täisväärtuslikuks arenguks ja kasvamiseks, on laste huvidest lähtuvalt hagejale laste igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et lapsed hakkaks saama elatist kohtuotsusega suurendatud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise suurendamise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 8