ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 05.veebruar 2007.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-06-1600 Haldusasi: R.L kaebus xx 03.05.2004 korralduse nr.xx ja 23.01.2006 korralduse nr.xx osaliseks tema esindaja tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 15.jaanuar 2007.a ,Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja R.L, vandeadvokaadi abi Anti Aasmaa, vastustaja xxx esindaja Riina Männiste, kolmandad isikud P.S, E.J, S.T, V.I, P.S-i esindaja vandeadvokaat Küllike Namm RESOLUTSIOON 1.jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja poolt kantud kohtukulud tema enda kanda 2.mõista välja R.L-lt kolmanda isiku P.S-i kasuks kohtukulud summas 10 384 krooni 3.mõista välja R.L-lt Eesti Vabariigi kasuks postikulu summas 335.70 krooni Edasikaebamise kord 3-06-1600 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD R.L lepinguline esindaja Anti Aasmaa esitas 25.04.2006 Rakvere Linnavalitsusele vaide xx 03.05.2004 korralduse nr.xx kehtetuks tunnistamiseks ja 23.01.2006 korralduse nr.xx osaliselt kehtetuks tunnistamiseks P.S-le kuuluvate eluruumide Pikk tn.36-1 ja Pikk tn.36-2 osas. Xx 26.06.2006 korralduse nr.565 punktiga 1 otsustati jätta R-L lepingulise esindaja Anti Aasmaa vaie rahuldamata. R.L esitas 03.08.2006 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu Tartu Halduskohtule kaebuse xx 03.05.2004 korralduse nr.xx tühistamiseks ja xx 23.01.2006 korralduse nr.xx osaliseks tühistamiseks. Kaebusest nähtuvalt väljastati xx 03.05.2004 korraldusega nr.xx x linnas Pikk tn.36-1 ja Pikk tn.36-2 asuvatele P.S-le kuuluvatele eluruumidele kasutusluba sihtotstarbega „korterid“. Kaebaja väitel rikub nimetatud haldusakt tema kui xx Pikk tn.36 elamu kaasomaniku omandiõigust. P.S on ehitustegevuse käigus väljunud oma reaalomandi piiridest ning on seda suurendanud xx Pikk tn.36 asuva elamu omanike kaasomandisse kuuluvate ruumide arvelt. Ehitades oma korterisse Pikk tn.36-2 tualettruumi (vannitoa), ehitas P.S tualettruumi (vannitoa) välisseina kaugemale selle endisest asukohast ja talle kuuluva reaalosa piirist. Sellest tulenevalt vähenes kaasomandisse kuuluva tänavapoolse trepikoja pindala ca 1/3 võrra. P.S-l puudus õigus ilma kõigi teiste kaasomanike nõusolekuta ehitada seina paksemaks kaasomandis olevate ruumide arvelt. Xx on vaidlustatud haldusakte välja andes oluliselt rikkunud menetlusnorme, mis kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-ga 58 toovad kaasa haldusaktide tühistamise. Vastavalt HMS § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Xx ei kaasanud haldusmenetlusse R.L-i kui xx Pikk tn.36 ehitise kaasomanikku, millega eiras HMS § 11 lg 1 punkti 3. Vastavalt HMS §-le 6 kehtib haldusmenetluses uurimispõhimõte, millest tulenevalt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Xx ei selgitanud välja 03.05.2004 korralduse nr.xx alusel ehitise kasutusluba välja andes asjas tähtsust omavaid asjaolusid, st Rahvusarhiivi Lääne-Viru Maa-arhiivis säilitatava Hooneregistri inventariseerimisplaani ja eksplikatsiooni andmeid ega võrrelnud neid haldusakti taotleja poolt esitatud andmetega. Kuivõrd kasutusloaga anti kasutusõigus P.S-i korteri reaalosale, mis on suurenenud elamu omanike kaasomandisse kuuluvate ruumide arvelt, siis on kasutusluba õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt on õigusvastane ka xx 23.01.2006 korraldus nr.xx. Kohtuistungil jäi kaebaja esindaja vandeadvokaadi abi Anti Aasmaa kaebuses toodu juurde ja palus tühistada xx 03.05.2004 korraldus nr.xx, kuna selle alusel antud ehitise kasutusluba rikub kaebaja omandiõigust. Samuti palub ta tühistada osaliselt (P.S-i puudutavas osas) xx 23.01.2006 korraldusega nr.xx kinnitatud elamu Pikk tn.36 xx, eluruumide ümberhindamise akti. Kaebaja arvates ei ole antud juhul rikutud ehitusseaduses (edaspidi EhS) sätestatud õigusnorme, kuid on rikutud haldusmenetluse seadust. R.L selgitas kohtuistungil, et P.S oleks pidanud ehitustegevuse läbiviimiseks küsima kaasomanike nõusolekut, kuid tema käest pole seda keegi küsinud. Kaebaja ei saa müüa talle kuuluvat korterit sobiva hinna eest, sest üldkoridor on allkorrusel väiksemaks ehitatud ja seal pole kohta, kus lapsevankrit või jalgratast hoida. Korteri kasutamine on tehtud ebamugavaks, kuna seal puudub panipaik. P.S-i korter on ühisomandi arvelt suuremaks ehitatud ja koridori pind on vähenenud. Kohtuistungil R.L selgitas, et P.S tuli 2003 aasta kevadel tema juurde muudetud ehitusprojektiga ja palus allkirja kooskõlastuse lehele, kus olid juba teiste majaomanike allkirjad, kuid ta keeldus 2
(6)3-06-1600 allkirja andmast. Kaebaja esindaja palus välja mõista vastustajalt kohtukulud summas 9 558 krooni. Vastustaja xx palus oma kirjalikus seletuses kaebuse kohta jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda. xx ei tunnista kaebust ja vaidleb sellele vastu alljärgnevatel põhjustel: kõik Pikk tn.36 kaasomanikud peale kaebaja on andnud nõusoleku ehitustöödeks ega ole vaidlustanud kasutusluba ega eluruumide ümberhindamise akti, mistõttu linnavalitsusel ei olnud alust keelduda P.S-le kasutusloa väljastamisest. Ehitustööde käigus on ehitatud paksemaks trepikoja ja korteri nr.2 vaheline sein, kuid seina puhul on tegemist elamu kaasomandis oleva osaga ning P.S omandis olev reaalosa ei ole suurenenud kaasomandi arvelt. Samas jätab kaebuse esitaja avaldamata seina paksemaks ehitamise asjaolud – 12.12.2003 ja 06.02.2004 rünnati nimetatud seina ning see sein lõhuti. On arusaadav korteri omaniku soov end taoliste rünnete vastu kindlustada. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses märkinud, kas või kuidas rikub korteri 2 renoveerimine tema kui kaasomaniku õigusi. Kaebusest ei selgu, et kaebajal oleks takistatud trepikoja või paksemaks ehitatud seina kasutamine. Kohtuistungil jäi xx esindaja Riina Männiste kaebuse kohta esitatud kirjalikus seletuses toodu juurde. Kolmanda isiku P.S kirjalikust seletusest kaebuse kohta ja tema ning tema esindaja vandeadvokaat Küllike Namm`i poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et P.S ei pea R.Li kaebust põhjendatuks. Kolmas isik leiab, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased, kuna nad on antud välja pädeva haldusorgani xx poolt. Kooskõlas EhS § 33 lg-ga 1 ehitise kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. EhS § 32 lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Sama seaduse § 33 lg 3 kohaselt kasutusluba väljastatakse kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. P.S väidab, et enne vaidlustatud haldusakti (kasutusluba) andmist esitas ta xx-le kõik ehitusseaduses ning xx Linnavolikogu 28.01.2004 määrusega nr.2 kinnitatud „xx linna ehitusmääruse kinnitamine“ §-s 13 nõutud dokumendid. Samuti teostasid enne ehitisele kasutusloa andmist xx vastav komisjon ning teiste asjaomaste järelevalveorganite esindajad ehitise ülevaatuse. Kuna Pikk tn.36 elamus tehtud ehitustööd teostati kõik vastavalt ehitusprojektile ja Muinsuskaitseameti ettekirjutustele ning ehitise ülevaatuse käigus mingeid puuduseid ei leitud, siis puudus xx-l alus kasutusloa väljastamisest keeldumiseks. Kehtiva seaduse kohaselt ei sõltu kasutusloa andmine korteriomandi eseme reaalosale teiste korteriomanike nõusolekust. P.S väidab, et ehitustegevuse käigus ta ei ole väljunud oma reaalomandi piiridest ega suurendanud seda kaasomandisse kuuluvate ruumide arvelt. P.S väidab, et kaasomandis oleva trepikoja pindala ei ole vähenenud mitte talle kuuluva reaalosa suurenemise tõttu kaasomandis olevate ehitiste arvelt, vaid trepikoja pindala on vähenenud selle tõttu, et R.L lõhkus korduvalt maha Pikk tn.36 elamu trepikoja ja korteri nr.2 vannitoa vahelise seina. Seina korduva taastamise tõttu on sein muutunud paksemaks. Kolmas isik P.S ja tema esindaja Küllike Namm paluvad jätta R.L-i kaebus rahuldamata. Kolmas isik leiab, et mistahes vaidlused, mis tulenevad kaasomandi eseme valitsemisest või mis käsitlevad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, kuuluvad läbivaatamisele tsiviilasju lahendavas kohtus. P.S esindaja Küllike Namm leidis kohtuistungil, et kuna kaebajat teavitati 08.07.2004 tähtkirjaga nr.RR012675064EE P.S-le väljastatud kasutusloast, siis on kaebus esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Kolmanda isiku P.S-i esindaja vandeadvokaat Küllike Namm palub välja mõista kohtukulud vastavalt kohtukulude nimekirjale ja kuludokumentidele summas 10 384 krooni. Kolmas isik E.J (KÜ xx Pikk 36 esimees) ei pea R.L kaebust põhjendatuks, kuna P.S pole rikkunud kaasomanike omandiõigust. Enne ehitustööde algust teavitas P.S teda oma soovist muuta talle kuuluvate mitteeluruumide otstarvet ning ehitada need ümber eluruumideks. P.S tutvustas talle remonttööde projekti 2003 aasta alguses ja teavitas teda linnavalitsusest saadud 3
(6)3-06-1600 ehitusloast 2003 aasta aprillikuu lõpus. Kõik Pikk tn.36 kaasomanikud on nõustunud P.S-le kuuluvate mitteeluruumide remonttööde eskiisprojektiga ning nende ruumide otstarbe muutmisega eluruumideks. Samuti anti nõusolek kasuliku pinna bilansi ümberarvestuseks. E.J väidab, et tänu P.S poolt teostatud remonttöödele on majja toodud vesi ja kanalisatsioon, lammutatud pehastunud vaheseinad ja asendatud need trepikoja ümbruses uutega, samuti on tugevdatud maja vundamenti ja remonditud välisfassaad. R.L on käinud korduvalt nimetatud vaheseina lõhkumas. Ta hoiab majarahvast pidevalt hirmu all ning eirab kaasomanike õigusi. E.J palub jätta R.L kaebus rahuldamata. Kolmas isik S.T (Pikk tn.36-5
- xx)ei pea R.L-i kaebust õigeks. S.T kirjaliku seletuse kohaselt andis ta nõusoleku remonttööde teostamiseks ja ruumide otstarbe muutmiseks enne ehitustööde algust. Ta on teadlik ka R.L-i rünnakutest P.S korteritele nr.1 ja nr.2, mille tulemusena on koridori sein ehitatud paksemaks. Tänu P.S-le on tema korteris vesi ja kanalisatsioon ja tehtud muid parendusi. S.T palub jätta R.L kaebus rahuldamata. Kolmas isik V.I (Pikk tn.36-4
- xx)ei pea R.L kaebust põhjendatuks. Tema on andnud omapoolse nõusoleku remonttööde teostamiseks ja ruumide otstarbe muutmiseks. Ehituse käigus R.L ründas P.S-i kortereid nr.1 ja nr.2, mille tulemusena on koridori sein selle taastamise käigus ehitatud paksemaks. V.I palub jätta R.L_i kaebus rahuldamata. Kolmas isik xx linn ei oma pretensioone Pikk tn.36 asuva elamu kaasomanikuna korteris nr.2 teostatud ehitustööde osas. Kaasomandis olevate elamu osade kasutamisõigust ei ole P.S-i poolt piiratud ega takistatud. KOHTU PÕHJENDUSED Kooskõlas HKMS § 9 lg-ga 3 kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Haldusasja materjalidest nähtub, et xx andis 26.06.2006 korralduse nr.xx „xx 03.05.2004 korralduse nr.xx ja 26.01.2006 korralduse nr.xx peale esitatud vaide lahendamine“, millega jättis rahuldamata R.L-i lepingulise esindaja Anti Aasmaa vaide xx Linnavalitsuse 03.05.2004 korralduse nr.xx kehtetuks tunnistamiseks ja 23.01.2006 korralduse nr.xx osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Vaideotsus postitati Anti Aasmaa`le 04.07.2006, kes edastas kaebuse halduskohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 03.08.2006. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg-s 3 ettenähtud tähtaja jooksul. Kooskõlas asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 72 lg-ga 1 kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. 2003 aasta aprillikuus andsid xx linnas Pikk tn.36 asuva elamu kaasomanikud (v.a R.L) P.S-le nõusoleku talle kuuluvate mitteeluruumide ümberehitamiseks eluruumideks ning sellega seoses eluruumide üldpinna ümberarvestuseks. Elamus Pikk tn.36 on 8 korterit ning kõik korterite omanikud, v.a R.L, kellele kuuluvad korterid nr.3 ja nr.5a, andsid nõusoleku P.S-le talle kuuluvate mitteeluruumide ümberehitamiseks eluruumideks (t.lk.40 I kd). Kohtuistungil R.L seletas, et 2003 aasta kevadel pöördus P.S tema poole nõusoleku saamiseks talle kuuluvate ruumide ümberehitamiseks, kuid ta ei andnud kooskõlastuslehele allkirja (t.lk.33 II kd). Kuna AÕS § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, siis vähemusse jäänud kaasomanikul või kaasomanikel on kohtuliku kaitse õigus, st neil on õigus vaidlustada enamuse poolt antud nõusolekut tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras. R.L ei ole esitanud xx-le ega halduskohtule kohtuotsust, millega oleks tema sellekohane hagi rahuldatud. Samuti ei nähtu kohtute elektroonilisest infosüsteemist (KOLA, 4
(6)3-06-1600 KIS), et R.L oleks pöördunud sellekohase hagiga tsiviilasju lahendavasse kohtusse. Seega on Pikk tn.36 kaasomanike enamuse nõusolek mitteeluruumide ümberehitamiseks eluruumideks jõus. Kuna enamus kaasomanikest olid nõusoleku ümberehituseks andnud, siis xx-l polnud vajadust ega kohustust pöörduda selles küsimuses haldusmenetluse käigus veelkordselt kõigi kaasomanike poole. HMS § 11 sätestab, kes on haldusmenetluses menetlusosalised. Kooskõlas HMS § 11 lg 1 p-ga 1 on haldusmenetluses menetlusosaliseks haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja). Seega oli eluruumide kasutusloa väljastamiseks läbiviidavas haldusmenetluses menetlusosaliseks P.S kui talle kuuluvatele ehitistele kasutusloa andmist taotlev isik. Samuti on haldusmenetluses menetlusosaliseks kooskõlas HMS § 11 lg 1 p-ga 3 isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik). Kolmandaks isikuks on antud juhul KÜ xx Pikk 36. Kooskõlas korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 2 lgga 1 korteriühistu on korteriomandiseaduses (edaspidi KOS) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KOS § 1 lg 1 kohaselt korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. AÕS § 70 lg 3 kohaselt kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Seega on KÜ xx Pikk 36 liikmed elamu Pikk tn.36 kaasomanikud, kes vastavalt AÕS § 72 lg-le 1 valdavad ja kasutavad elamut kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikud (v.a kaebaja) andsid 2003 aasta aprillikuus nõusoleku P.S-le kuuluvate mitteeluruumide ümberehitamiseks eluruumideks vastavalt esitatud eskiisprojektile. Samuti andsid kaasomanikud nõusoleku eluruumide üldpinna ümberarvestuseks. Xx 23.01.2006 korraldusega nr.xx kinnitati Pikk tn.36 eluruumide ümberhindamise akt. Ümberhindamise põhjusena on toodud alljärgnev: Pikk tn.36 korterite nr.1, nr.2, nr.4, nr.7 ja nr.8 omandiõigust tõendavates dokumentides ei ole märgitud kuuri omandiõigust; korterite nr.1, nr.6, nr.7 ja nr.8 omandiõigust tõendavates dokumentides ei ole ära toodud mõttelise osa suurust hariliku murruna; seoses mitteeluruumide M1 ja M2 sihtotstarbe muutmisega eluruumideks muutusid reaalosade nr.1 ja nr.2 suurused ning sellest tulenevalt ka mõtteliste osade suurused (muutus elamu eluruumide üldpinna suurus). Mitteeluruumid M1 ja M2 kuulusid P.S-le, kes ehitas nad ümber eluruumideks, mille käigus muutusid reaalosade nr.1 ja nr.2 suurused ja sellest tulenevalt muutus ka elamu eluruumide üldpinna suurus (t.lk.9 I kd). Xxx väitel ei ole P.S-le kuuluv reaalosa suurenenud kaasomandis olevate ehitiste osade arvelt. Vähenenud on kaasomandis oleva trepikoja pindala korteriomanike kaasomandis oleva seina paksemaks ehitamise tõttu ehk muudatused on toimunud kaasomandi piires (t.lk.9 I kd). Eeltoodust järeldub, et P.S-le Rakvere Linnavalitsuse poolt 03.05.2004 korraldusega nr.372 väljastatud Pikk tn.36-1 ja Pikk tn.36-2 asuvate eluruumide kasutusluba ega Pikk tn.36 elamu eluruumide üldpindala ümberarvestamine seoses eelpoolmärgitud uute eluruumide lisandumisega, ei saanud puutuda R.L õigustesse. Kuna xx 03.05.2004 korraldus nr.xx ja xx 23.01.2006 korraldus nr.xx osas, millega kinnitati P.S-le kuuluva pinna mõttelise osa suurus, ei saa rikkuda R-L-i õigusi, siis on kaebus esitatud avalikes huvides, mistõttu kohus ei anna hinnangut vaidlustatud haldusaktide õiguspärasusele. Kolmanda isiku P.S-i esindaja vandeadvokaat Küllike Namm esitas kohtuistungil taotluse kohtukulude 10 384 krooni väljamõistmiseks kaebajalt. Taotlusele oli lisatud kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastavalt taotlusele lisatud FIE Ingrid Allemann`i 20.09.2006 arvele nr.60 (3304 krooni) ja vandeadvokaat Küllike Namm`i 15.01.2007 arvele nr.KN1 (7080 krooni), on P.S kandnud menetluskulu kaebusele vastuse koostamise, haldusasja ettevalmistamise ja esindamise eest kohtus eest kokku summas 10 384 krooni. 15.01.2007 koostatud kohtukulude nimekirjas on märgitud ekslikult, et „3304 krooni maksis kaebuse 5
(6)3-06-1600 koostamine“, peab olema „vastuse koostamine kaebusele“ (t.k.39 II kd). Tegemist on näpuveaga, mis ei saa olla aluseks kohtukulu osaliselt välja maksmata jätmiseks. Vastavalt Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetluskulude arvestuslehele on seoses R.L (isikukood xx, elukoht xx 24B, 44307 xx) kaebuse menetlemisega kantud postikulu 335.70 (kolmsada kolmkümmend viis) krooni ja 70 senti, mis tuleb kaebajalt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks HKMS § 93 lg 3 alusel. R.L-l tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr.10220034800017 või Hansapangas nr.221023778606 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049861 ning selgitus „R.L, 3-06-1600, menetluskulud“. Nõuete tähtaegselt täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HMKS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 6
(6)