Obsah (4)
§ 2§ 12§ 32§ 33KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-
) kohaselt ei ole võimalik lubada avaliku ürituse (motokrossi võistlused) läbiviimist rajatisel, mis on ehitatud ilma ehitusloata ja millel puudub kasutusluba, mis kinnitaks, et rajatis vastab ettenähtud (ohutus)nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud otstarbele. Motokrossirajal motokrossi võistluste korraldamine on rajatise kasutamine. Vallavalitsus ei saa lubada rajatise, mille kasutamiseks ta kasutusluba pole väljastanud, kasutamist avaliku ürituse korraldamise näol. Korralduses viidati Tallinna Halduskohtu otsuses nr 3-07-599 väljendatud seisukohale, et Taari maaüksusele loodud motokrossiraja näol on tegemist ebaseadusliku rajatisega
§ 2
lg 3 mõistes, samuti tugineti haldusmenetluse seaduse (HMS) 4 lg 1, § 43 lg 2 ja § 56 lg 1, Saue Vallavolikogu 27.12.2007 määruse nr 20 „Saue valla avaliku korra eeskiri“ § 8 lg 2 ning
§ 12lg 1 ja lg 2, § 32 lg 1 ja 3 ning § 33 lg 3.
2. MTÜ Keila Moto kaebuses paluti tühistada Saue Vallavalitsuse 13.05.2008 korraldus ja kohustada vallavalitsust taotlust uuesti läbi vaatama järgmistel põhjustel: 1) motokrossivõistluste läbiviimise tingimused on kehtestatud Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni (EMF) poolt dokumendiga „Motokrossi võistlustingimused“ ja selle kohaselt ei ole nõuet rajatisele. Motokrossivõistlusi viiakse läbi mistahes maastikule märgistatud ringil. Juulis 2007 viis EMF kõnealusel territooriumil läbi vaatluse ja leidis, et Taari kinnistul on eeldused motovõistluse korraldamiseks. Haldusasjas nr 3-08-59 jättis halduskohus kaebaja sarnase kaebuse rahuldamata, kuna pooleli oli haldusasi nr 3-07-559 ja polnud teada, milliseks muutuvad maastikuolud piirkonnas. Kuna haldusasjas 3-07-559 rahuldati kaebaja taotlus Saue Vallavalitsuse korralduse tühistamiseks, puudus tal põhjus otsuse vaidlustamiseks, kuid ta leiab jätkuvalt, et antud piirkonnas ei ole rajatist, millele viitab Saue Vallavalitsus. Arusaamatuks jäi kohtu seisukoht, et hoolimata sellest, et ei ole teada, mida ja kuidas likvideerida, on seal siiski asi, mida saab teatud kontekstis nimetada rajatiseks; 2) taotletud üritus on analoogne linnatänavatel korraldatavate auto-moto üritustega nagu Kalevi suursõit Pirital, Tallinna ralli avalikel teedel, Lasnamäe ring linnatänavatel jms, kus mingi territoorium piiritletakse. Piiritlemise tulemusena ei muutu tänav või heinamaa rajatiseks. Eestis viiakse igal aastal läbi mitukümmend motovõistlust samadel tingimustel, nende seas ka maailma- ja Euroopa meistrivõistlusi. Kirjeldatud ürituste läbiviimisel on Saue Vallavalitsus väljastanud avalike ürituste lubasid või korraldanud ise üritusi. Seega läheb Saue Vallavalitsus oma tegemistes vastuollu võrdse kohtlemise printsiibiga. Taotletud üritus oli kooskõlastatud asjaomaste instantsidega ja vastas Saue valla avaliku korra eeskirjaga kehtestatud nõuetele; 3) kui vastustaja seisukoht oleks seaduslik, lõppeks Eestis mootorispordiga tegelemine, kuna Eestis ei ole ühtegi rajatist, mida saaks kvalifitseerida krossirajaks või motoringrajaks. Motovõistlusi viiakse läbi selleks kohandatud tingimustes, motokrossivõistlusi maastikul ja motoringrajavõistlusi asfaltkattega teedel. 2
(6)3-08-982
- Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) Tallinna Halduskohtu 03.04.2008 otsusega haldusasjas nr 3-07-559 rahuldati MTÜ Keila Moto kaebus, kuna ettekirjutusest ei selgunud piisavalt täpselt selle täitmise viis. Samas leidis kohus, et vallavalitsus on käsitlenud ettekirjutuses krossirada õigesti ebaseadusliku ehitisena. Avaliku ürituse loa andmisest keeldumine on igati õiguspärane ja põhjendatud ning vastab HMS §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse nõuetele; 2) Taari kinnistul paikneb ebaseaduslik ehitis motokrossiraja näol. Motokrossivõistluse läbiviimine Taari kinnistul tooks paratamatult kaasa selle ebaseadusliku rajatise kasutamise. Vallavalitsus ei saa lubada sellise rajatise kasutamist, millele ta pole väljastanud kasutusluba. Avaliku ürituse läbiviimise lubamisega lubaks vallavalitsus kaudselt kasutada ehitusloata ja kasutusloata rajatist. Sellise tegevusega läheks kohalik omavalitsus vastuollu ehitusseadusega; 3) seaduslikult rajatud teede ja tänavate ajutine kasutamine avalike ürituse korraldamiseks ei too kaasa ebaseadusliku rajatise kasutamist nagu antud juhul, mistõttu olukorrad ei ole sarnased ja ei saa rääkida võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisest.
- Tallinna Halduskohtu 03.07.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) Kaevatav korraldus tugineb Saue valla avaliku korra eeskirja § 8 lg 4 p-le 4 ja ehitusseaduse järgmistele sätetele.
§ 12
lg 1 alusel peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral samas seaduses ettenähtud juhtudel.
§ 12
lg 2 kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada.
§ 32
lg 1 järgi on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele; lg 3 järgi võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel.
§ 33
lg 3 kohaselt väljastatakse kasutusluba, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kasutusloa väljastajal on õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist. Tulenevalt eeltoodust on kasutusloa andmise eesmärgiks välistada inimeste elule ja tervisele ohtlike ehitiste kasutuselevõtmine ja kasutamine. 2)
§ 2
lg 1 järgi on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis (lg 2), rajatis on ehitis, mis ei ole hoone (lg 3). Haldusasjas nr 3-07-559 leidis kohus, et Taari maaüksusel on tegemist kavakindlalt väljaarendatud motokrossirajaga, see on tekitatud inimtegevuse, mis on käsitletav ehitamisena (rajatise ehitamine), tagajärjel ja on maapinnaga püsikindlalt ühendatud - tegemist on rajatisega
§ 2lg 3 mõistes.
Kohus tugines muuhulgas spetsialisti eriarvamusele - OÜ Ehitusekspert ehitusekspertiisile, samuti kohtu poolt läbiviidud paikvaatluse tulemustele. Ka 25.02.2008 otsuses haldusasjas nr 3-08-59 leidis kohus, et motokrossirada on rajatis. Motokrossirajast tehtud fotodelt nähtuvalt on maastikule kujundatud rajad, kuhjatud valle, tehtud sissepääs, paigaldatud stend, radade ääres on teisaldatavad piirded. Rada on rajatud sihipärase inimtegevuse tulemusena. Eelkõige sõidurada ise ja sellel olevad muldvallid näitavad, et pinnast on kujundatud, mis on ehitamine
§ 2lg 6 p 1 tähenduses.
Motokrossi korraldamise loast keeldumise põhjus - kasutusloa puudumine – on lubatav (analoogia oleks lagunemisohtlikus majas tantsuürituse korraldamine). Kaebaja väide kohtuasjas nr 3-08-59 kaebuse rahuldamata jätmise põhjuste kohta on ekslik. Samade poolte vahel on põhimõtteliselt samasisulistes asjades tuvastatud kahe jõustunud kohtuotsusega, et Tuula külas Taari kinnistul on rajatis, millel puudub kasutusluba, haldusasjas 3-07-559 tuvastati lisaks fakt, et tegemist on ebaseadusliku ehitisega. Saue Vallavalitsus keeldus õiguspäraselt kaebajale sellel ebaseaduslikul rajatisel avaliku ürituse läbiviimiseks loa andmisest, kuna see oleks vastuolus ehitusseadusega; 3
(6)3-08-982 3) põhimõtteliselt on õige, et EMF kehtestatud „Motokrossi võistlustingimused“ (eelkõige p-d 3 ja 14) ei nõua motokrossi läbiviimiseks spetsiaalse rajatise olemasolu ega võistlusraja kohta kasutusluba. Kasutusluba ei olegi selle dokumendi, vaid on ehitusseaduse küsimus. Kaebaja väited Taari kinnistul varasemates kohtulahendites käsitletud rajatise likvideerimisest 15.04.2007 ja koerte jalutusraja rajamisest on paljasõnalised. Kuna kaebaja eesmärk Saue Vallavalitsuse 28.02.2007 ettekirjutuse vaidlustamisel oli motokrossiraja likvideerimise vältimine ja nõude osas tehti kaebajale positiivne kohtulahend, on väheusutav ja ebaloogiline, et kaebaja rajatise ennatlikult likvideeris; 4) seaduslikult rajatud teede ja tänavate või staadionite ajutine kasutamine avalike ürituse korraldamiseks ega jooksukross loodulikel metsateedel või heinamaadel ei too kaasa ebaseadusliku rajatise kasutamist erinevalt käesolevast juhust. Seega ei ole olukorrad samased. Võrdselt tuleb kohelda võrdseid ja ebavõrdsete puhul on lubatav ka ebavõrdne kohtlemine. Neil asjaoludel ei saa rääkida võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisest kaebaja suhtes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. MTÜ Keila Moto apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus. Põhjendused: 1) Vastustaja tugines otsuses Saue valla avaliku korra eeskirja § 8 lg 4 p-le 4, kuid antud juhul ei ole taotletav avalik üritus vastuolus Eesti Vabariigi õigusaktidega. Vastustaja tugines ka ehitusseadusele, kuid see ei reguleeri avaliku ürituse läbiviimist. 2) Kaebaja teavitas Saue Vallavalitsust ettekirjutuse täitmisest 15.04.2007.
§ 2
lg 1 järgi on ehitis terviklik asi, kuid haldusasjades nr 3-07-559 ja nr 3-08-982 esitatud raja skeemid on erinevad, st 09.08.2008 planeeritud võistlusrada ei ole määratletud rajatiseks, selleks maastikule märgistatud sõidujoon on ühekordne. Vastustaja seisukoht, et krossirajal puudub projekt, ehitusluba ja kasutusluba, on õigustühine. Krossiraja näol on tegemist eramaa pinnase kuhjamise ja silumisega ning seda muudetakse pidevalt. Tegemist ei ole
§ 2
lg 6 kohase ehitamisega, vaid kaevetöödega, milleks maapõueseaduse § 59 ja § 60 ning Saue valla kaevetööde eeskirja järgi ei ole luba vaja. Samuti pole võimalik väljastada kasutusluba, kuna miski ei määra eramaa heinamaa või mullahunniku kasutuse otstarvet. Vallavalitsuse võrdlus lagunemisohtliku majaga on eksitav, kuna maja on selgelt määratletud hoone, kuid mullahunnik maastikul on lihtsalt maastik ja ei saa väita, et sellest mootorrattaga üle sõitmine on ohtlikum tegevus, kui mööda sõitmine; 3) Kohus tugines lahendile nr 3-07-559, mida ei vaidlustatud. Kaebaja palus kohtul tühistada krossiraja likvideerimise nõue, kuna leidis, et ei ole asja, mida saaks Eesti õigusaktide kohaselt likvideerida. Kuna kaebus rahuldati täies ulatuses, puudus alus otsuse vaidlustamiseks. Haldusasjas nr 3-07-559 tehtud otsus ei põhinenud vormiveal, vaid põhines kaebaja seisukohal, et ei ole asja, mida oleks võimalik Eesti seadusandluse kohaselt määratleda ja likvideerida.
- Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja väide krossiraja likvideerimisest 15.04.2007 on eksitav, kuna 31.10.2007 toimunud kohtu paikvaatlusel tuvastati, et Taari kinnistule on rajatud krossirada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Esmalt leiab ringkonnakohus, et Saue Vallavolikogu on kehtestanud 27.12.2007 määruse nr 20 „Saue valla avaliku korra eeskiri“ kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 363 alusel. Nimetatud sätte kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ei tulene kohalikule omavalitsusele õigust nõuda kaebaja taotletud avaliku ürituse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse kirjalikku luba. Sellist õigust ei tulene kohalikule 4
(6)3-08-982 omavalitsusele ka teistest seadustest. Seega ei saa kaebajalt nõuda luba taotletud ürituse korraldamiseks Saue valla avaliku korra eeskirja alusel. Järelikult võib kaebaja korraldada taotletud ürituse sõltumata kohaliku omavalitsuse loa olemasolust või selle puudumisest, mistõttu vaidlustatud korraldus ei riku tema õigusi ja kaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
- Ringkonnakohus leiab, et ka Saue valla avaliku korra eeskirja kohaldamisel oleks lahend samasugune – kaebus tuleks jätta rahuldamata. Kuna halduskohtule esitatud kaebus jääb rahuldamata sõltumata sellest, kas Saue valla avaliku korra eeskirja § 8 lg 4 punkti 4, mille alusel keelduti loa andmisest, kohaldada või mitte, siis ei ole nimetatud säte asjassepuutuv norm Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 esimese lause tähenduses, mille põhiseaduspärasust peaks Riigikohus kontrollima või mille peaks ringkonnakohus otsuse resolutsioonis põhiseadusevastaseks tunnistama.
- Ringkonnakohus märgib, et halduskohtus vaidlustatud korralduse näol tegemist kohaliku omavalitsuse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsusega, mille õiguspärasust saab halduskohus kontrollida vaid piiratud ulatuses. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2003 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-54-03 p-s 34 leiti, et kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.
- Ringkonnakohus leiab, et Saue Vallavalitsus ei ole kaebaja taotluse läbivaatamisel ja kaevatava korralduse andmisel teinud menetlus- ega vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist. Saue Vallavalitsus on asja otsustamisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ning ei ole diskretsiooni teostamisel eksinud. Kaebajale on saadetud korralduse eelnõu ning antud võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Korralduses on piisavalt põhjendatud taotluse rahuldamata jätmist tuginedes asjakohastele õigusnormidele, samuti seda, miks ei nõustuta kaebaja vastuväidetega. Korralduses ei ole lähtutud sobimatutest ega ebaõigetest kaalutlustest. Halduskohus märkis otsuses õigesti, et kaebajale motokrossi korraldamise loast keeldumise põhjus – motokrossi rajal kui rajatisel kasutusloa puudumine – on eeskirjaga lubatav. Samuti rõhutas halduskohus otsuses õigesti, et käesoleval juhul ei ole kasutusluba EMF kehtestatud „Motokrossi võistlustingimuste“, vaid on ehitusseaduse küsimus.
- Käesoleval juhul ei taotlenud kaebaja luba avaliku ürituse (motokrossi võistluste) läbiviimiseks suvalisel eramaa heinamaal, vaid Tuula külas Taari kinnistul, kuhu kaebaja on eelnevalt Saue Vallavalitsusele esitatud taotluse kohaselt soovinud rajada motokrossikompleksi ja Saue Vallavalitsus on tuvastanud kaebaja poolt krossiraja rajamisega alustamise ilma vastava loata. Kuigi pooltele on siduv üksnes nende suhtes tehtud kohtuotsuse resolutsioon, ei saa pidada asjakohatuks kaevatava korralduse viiteid poolte vahel toimunud kahes kohtuvaidluses tehtud otsustele haldusasjades nr 3-07-559 ja 3-08-59, milles Tallinna Halduskohus käsitles kaebaja poolt Taari kinnistule rajatavat motokrossirada samuti rajatisena
§ 2lg 3 mõistes.
Tulenevalt eeltoodust ei ole siinjuures oluline asjaolu, et kaebaja poolt Saue Vallavalitsusele esitatud taotluses Tuula külas Taari kinnistule rajada soovitud motokrossikompleksi piirid ei ühti täpselt 09.08.2008 kavandatud motokrossi võistlusraja piiridega. 12. Kaebaja märgib õigesti, et tal puudus alus Tallinna Halduskohtu 03.04.2008 otsuse haldusasjas nr 3-07-559 vaidlustamiseks, sest tema kaebus rahuldati. 5
(6)3-08-982 Samas on ekslik kaebaja väide, et kohus ei tühistanud Saue Vallavalitsuse 28.02.2007 ettekirjutust olulise vormivea tõttu. Eelnimetatud kohtuotsuse põhjenduste p-s 17 märgiti muuhulgas järgmist: „Kohus peab kaebaja taotlusi ettekirjutuse resolutiivosa selgitamiseks põhjendatuks. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusakti resolutiivosa ei ole arvestades vaidluse asjaolusid selge ja üheselt mõistetav HMS § 55 lg 1 mõttes, mistõttu on tegemist olulise vormiveaga haldusaktiga, sest sellest ei selgu üheselt kaebaja kohustused, tunnistab selle õigusvastaseks ning tühistab Saue Vallavalitsuse 28.02.2007 ettekirjutuse tuginedes lisaks eeltoodule ka HKMS § 26 lg 1 p 1“.
- Ringkonnakohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja väide krossiraja likvideerimisest 15.04.2007 on ilmselt eksitav, sest halduskohus tuvastas 30.10.2007 haldusasjas nr 3-07-559 toimunud paikvaatluse tulemusena (haldusasja nr 3-07-559 toimiku lk 79) Taari maaüksusel inimtegevuse tagajärjel kindlaks otstarbeks (motokrossi harrastamiseks) loodud tervikliku ja loodusest selgelt eristuva rajatise olemasolu.
- Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaevatav halduskohtu otsus muutmata. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 6
(6)