KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-84974 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2009.a, Jõhvi Kohtuasi T. K. hagi N. K. vastu abielu lahutuse, elatise ja ühisvara jagamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
- jaanuar 2009 Menetlusosalised Hageja: T. K. (IK xxx) Kostja: N. K. (IK xxx) RESOLUTSIOON
- T. K.hagi abielu lahutuse osas rahuldada.
- Lahutada T. K. ja N. K. abielu, mis on sõlmitud xxx.a xxx koostatud abieluakt nr xxx. ning mille kohta on
- Abielu lahutuse osas saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Tallinna Perekonnaseisuametile.
- Lõpetada menetlus elatise ja ühisvara jagamise nõudes, kuna hageja on nõuetest loobunud ja kohus võtab loobumise vastu.
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale abielu lahutuse osas on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Elatise ja ühisvara nõudes menetluse lõpetamise osas võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. ASJAOLUD 1
(3)T. K. esitas 11. detsembril 2008 Viru Maakohtule hagi N. K. vastu abielu lahutuse, elatise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 27.10.2007.a. Enne abielu on sündinud poeg A. Kl. (xxx). Poolte kooselu on lõppenud novembris 2008.a. Hageja palub abielu kostjaga lahutada ja välja mõista kostjalt elatis 2 600 krooni, kuna kostja perekonda materiaalselt ei toeta. Ühisvara jagamise avalduses palub hageja jätta kostjale sõiduauto väärtuses 15 000 krooni. 22.12.2008.a esitas hageja elatise ja ühisvara jagamise nõuetes avalduse hagist loobumiseks. 12.01.2009.a esitasid pooled kohtule avalduse, milles kostja on nõus abielu lahutusega ning hageja poolt elatise ja ühisvara jagamise nõuetest loobumisega. Abielusuhted hageja ja kostja vahel on lõppenud novembris 2008.a, kuna omavaheline teineteisest arusaamine muutus võimatuks. Poolte alaealine laps jääb elama hageja juurde ning kostja ei kohustu maksma lapsele elatist. KOHTUISTUNG Kohtuistungil 30.01.2009 jäi hageja abielu lahutuse nõude juurde. Poolte abielusuhted on lõppenud novembris 2008 ning abielu taastamine ei ole võimalik. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Poolte perekondlikud suhted lõppesid märtsis 2008, kuna hageja elas teise inimesega. Hiljem elasid pooled uuesti koos, kuid alates novembrist 2008 on abielusuhted täielikult lõppenud. Kostja on nõus, et laps jääb elama hageja juurde. Kostja on nõus maksma lapsele elatist vabatahtlikult. Kostja on nõus, et kohus lõpetab menetluse elatise ja ühisvara jagamise nõudes. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, leiab, et hagiavaldus abielu lahutamise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Abielulahutuse nõue Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielu on registreeritud xxx. Pooled ei soovi perekondlikke suhteid säilitada ning peavad abielu taastamist võimatuks. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel. Vastavalt PkS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustest nähtub, et nende abielulised suhted on lõppenud alates novembrist 2008, leppimine ei ole osutunud võimalikuks. Kohus leiab, et olukorras, kus poolte abielulised suhted on sisuliselt lõppenud ja mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada, ei ole võimalik jätta abielu lahutamata. Kuivõrd abielus olek eeldab nagu abielluminegi poolte ühist soovi (PkS § 2 lg 1), siis peab arvestama poolte sooviga viia formaalne olukord vastavusse tegeliku olukorraga ja seetõttu lahutab kohus poolte abielu. Elatise ja ühisvara jagamise nõuetest loobumine 2
(3)Hageja esitas kohtule avalduse, milles loobub elatise ja ühisvara jagamise nõudest (tl 12). Pooled esitasid ka ühise avalduse, milles kostja võtab loobumise vastu (tl 15). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 3, § 434, § 442, § 452 ning § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi ning lahutab T. K..ja N. K.abielu ja lõpetab menetluse elatise ja ühisvara jagamise nõudes. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik 3
(3)