lg 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega ning menetluse lõpetamise korral ei saa isik pöörduda uuesti kohtusse samas asjas. Menetluskuludest. Vastavalt HKMS § 83 lg 1 sätetele on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, mille hulka kuulub nii riigilõivu tasumine kui ka õigusabikulud.
92 lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lg 1 p. 4 alusel .
lg 1 kohaselt tuleb esitada menetluskulude dokumendid ning nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Antud juhul on tasutud õigusabiteenuse eest kokku kr. 21682.- krooni kaebaja poolt. Kohtukulude nimekirjast nähtuvalt on kaebaja esindaja õigusabile kulutanud käesolevas asjas 12,250 töötundi, ühiku hinnaks koos käibemaksuga on arvestatud kr.1770.-. Kohus asub seisukohale, et taotletava summa väljamõistmine on põhjendamatult suur.
Kohus on seisukohal, et tegemist ei olnud eriti keeruka vaidlusega ega mahuka tööga, käsitletud on ehitusseaduse ja asjaõigusseaduse sätteid ning viidatud on üldtuntud haldusmenetluse põhimõtetele. Samas ei ole toimunud ühtki kohtuistungit ega kaasnenud muid kulutusi, mistõttu kaebaja esindaja poolt taotletud summat kaebuse koostamise ja nõupidamise eest kaebajaga peab kohus põhjendamatult suureks. Kohus peab mõistlikuks summaks, mida kohus kaebaja kasuks vastustajalt välja mõistab, 8850.- krooni. Nimetatud summa hõlmab vandeadvokaadil teostatud töötundide arvuks 5 töötundi , mis on mõistlik aeg õigusteadmistega isikul esitatud kaebuse koostamiseks ning materjalidega tutvumiseks. Antud asjas ei ole oluline see, et kaebaja ei ole enne kohtusse pöördumist läbinud vaidemenetlust , kuna kaebajal on õigus koheselt pöörduda kaebusega kohtu poole. Kaebaja poolt tasutud riigilõiv 250.- krooni kuulub tagastamisele riigituludest HKMS § 84 lg 4 p. 4 ja lg 7 sätestatud korras kohtumääruse alusel. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.