) § 7 lg 1 kohaselt on isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
kohaselt saab isik mittevaralise kahju hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebuse esitaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist Tartu Vangla poolt selle eest, et teda hoiti 11.06.2008 3,5 tundi ooteboksis ilma hädavajalike hügieeni esemeteta ning lõunasöögita jätmise eest. Summa, mida kaebaja taotleb on kaebaja poolt seatud sõltuvusse tasutud riigilõivust. Kuna kaebaja tasus riigilõivu 100 krooni, siis saab tuletada, et taotletud hüvitise summa, mida vastustajalt kahju tekitamise eest kaebaja taotleb, on 3333 krooni. Vaidlust ei ole selles, et A.Dorožkole ei antud 11.06.2008, päeval kui ta etapeeriti Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse, lõunasöögiks ettenähtud ajavahemikul Tartu Vangla poolt lõunasööki. Poolte kinnitusel jõudis A.Dorožko Tartu vanglasse kell 12 paiku. Enne läbiotsimist paigutati A.Dorožko vastuvõtuosakonna ootekambrisse, kus ta viibis kella 15.50ni. Ootekambris viibimise ajal, kaebuse järgi 3,5 tunni jooksul, talle lõunasööki ei antud, seda ei sooja toidu ega kuivtoidupaki näol. Kaebaja väitel anti talle kuivtoidupakk umbes kella 17 paiku. VangS § 47 lg 1 ja Tartu vangla kodukorra punktist 5.1 tuleneb, et kinnipeetavaid tuleb toitlustada vähemalt kolm korda päevas, seega peab olema neile tagatud nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusöök. Tartu Vangla kodukorra kohaselt on vanglas lõunasöögi aeg 12.0014.
lg 2 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
lg 3 kohaselt võib avaliku võimu kandja, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Antud juhul Tartu Vangla andis kaebuse esitajale lõunasöögiks ettenähtud toidupaki, seda küll mitu tundi hiljem. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kaebaja oleks jäetud lõunasöögist üldse ilma. See, et kaebaja ei saanud ettenähtud kellaajal süüa, ei saanud ega toonud kaebajale kaasa mingeid tervisekahjustusi või muid olulisi kannatusi. Lihtsalt ebamugavuse tundmine ja teadmine, et sel kellaajal on lõunaaeg, ei anna alust tunda end alandatuna. Närvipinge võib kaasneda haldusorgani poolse igasuguse mittemeelepärase tegevuse tagajärjel, mis aga ei tähenda, et sellega kaasneks automaatselt mittevaralise kahju hüvitamise nõudeõigus. Ei ole leidnud tõendamist ka, et õigeaegselt lõunasöögita jätmine oleks toimunud tahtlikult, eesmärgiga alandada kaebuse esitajat. Nagu märgitud, kaebuse esitajat ei jäetud täielikult lõunasöögist ilma, samuti on vastustaja vabandanud kaebaja ees õigeaegselt lõunasöögi andmata jätmise eest. Teise mittevaralise kahju hüvitamise alusena on kaebuse esitaja välja toonud asjaolu, et ootekambrisse pannes võeti temalt ära kõik isiklikud esemed, mis jäeti koridori. Kambris oleva sidevahendi abil soovis ta saada kambrisse vajalikke esemeid – kruusi, WC paberit, seepi, kuid keegi ei reageerinud. Seetõttu pidi ta kasutama tualetti ilma paberita, mis oli äärmiselt väärikust alandav. Puudus ka seep käte pesemiseks. Kaebaja leiab, et vangla ametnikud panid tema tahtlikult sellisesse olukorda, alandades sellega tema inimväärikust. Vastustaja seletuse ja tunnistajate A.Ool ja A.Lauk ütlustega on tõendatud, et kaebajale ei keelatud ootekambrisse paigutamisel kaasa võtta hädavajalikke asju, sealhulgas WC paberit. Tunnistajate väitel soovis kaebuse esitaja kaasa võtta kambrisse kõiki temal kaasas olevaid asju, mis tal oli kaasas mitme kotiga. Kuna kõiki asju ei lubatud kambrisse võtta, ei olevat kaebaja soovinud ühtegi asja kaasa võtta. A.Ool ütluste kohaselt ei esitanud A.Dorožko ka hiljem järelevalve teostamise ajal tema poole mingeid taotlusi. 4 Seega on tõendatud, et kaebuse esitajal oli võimalus kaasa võtta ootekambrisse vajalikke esmaseid hügieenivahendeid, kui ta oleks neid soovinud. Seega pole tegemist vastustaja õigusvastase teoga, mis välistab ka kahju hüvitamise taotluse rahuldamise. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. A. Dorožko on palunud välja mõista vastustajalt kohtukulud 400 krooni, sellest riigilõiv 100 krooni ja tarnspordikulud 400 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Eda Muts Kohtunik /allkiri/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.