← Eesti

3-08-2110/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2110 Otsuse kuupäev 23.02.2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksandr Dorožko kaebus Tartu Vanglale meditsiinilisest kaardist koopia väljastamiseks ettekirjutuse tegemise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 03.02.2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Aleksandr Dorožko Vastustaja Tartu Vangla Vastustaja Justiitsministeerium Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 23.02.

  1. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  2. Kinnipeetav Aleksandr Dorožko esitas 13.08.2008 Tartu Vanglale teabenõude, milles palus väljastada talle koopia tema meditsiinilisest kaardist. Tartu Vangla vastas A.Dorožko teabenõudele 21.08.2008, et tervisekaardil olevad andmed ei ole avalik teave, seega ei ole tervisekaardist koopia nõudmine käsitletav teabenõudena avaliku teabe seaduse mõttes. Ka märgiti, et 30.04.2008 on A.Dorožkole teabenõude kohaselt väljastatud väljavõte tema meditsiinilisest kaardist. A.Dorožko esitas 21.08.2008 Tartu Vangla tervisekaardi väljastamisest keeldumise peale vaide. 20.10.2008 esitas A.Dorožko Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb kohustada Tartu Vanglat väljastama talle koopia tema tervisekaardist ning tunnistada Justiitsministeeriumi poolt vaide tähtaegselt lahendamata jätmine õigusvastaseks. 1 A.Dorožko vaide lahendamise kohta tegi Justiitsministeerium 21.11.2008 vaideotsuse nr 117/7701, millega jättis A.Dorožko vaide rahuldamata. 03.02.2009 toimunud kohtuistungil A.Dorožko loobus kaebusest Justiitsministeeriumi peale vaidele tähtaegselt mittevastamise õigusvastasuse tuvastamises, kuna selles osas ei ole tal enam põhjendatud huvi. Kohus võttis kaebusest osalise loobumise vastu ning lõpetas menetluse kaebuses Justiitsministeeriumi vastu HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel. Kaebuse põhjendused
  3. A.Dorožko peab Tartu Vangla tegevust - temale tervisekaardi koopia mitteväljastamist õigusvastaseks, kuna lähtudes Põhiseaduse (PS) § 44 lg-st 3, Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 19 lg-st 2 ja Euroopa Patsientide Õiguste Harta §-st 3 on tal õigus saada koopia enda tervisekaardist. Õiguste rikkumise korral, tulenevalt Avaliku teabe seaduse § 4 lg-st 5, PS §-st 13 ja 14, Haldusmenetluse seaduse § 71 lg-st 1 ja Vangistusseaduse § 11 lg-st 1 ja 5 on kaebajal õigus tõhusale õiguskaitsele riigi poolt. Tartu Halduskohtus 03.02.2009 toiminud kohtuistungil märkis kaebuse esitaja, et Euroopa Patsientide Õiguste Hartast tulenevalt on patsiendil õigus otsesele juurdepääsule oma haiguslugudele ning koopiate tegemiseks. Kaebaja selgitas, et talle esitati 30.04.2008 tema tervisekaardist väljatrükk, mis ei ole koopia ega ärakiri. Väljatrükk ei kajasta kõike tervisekaardil olevat. Kaebaja märkis, et tal on pool tervisekaardist olema, mis Murru Vanglas talle väljastati. Tartu Vanglalt soovis kaebaja samuti koopiat, aga seda ei antud. Kaebuse esitaja taotleb teha Tartu Vanglale ettekirjutus, et talle esitataks tervisekaardi koopia, kuna see puudutab tema tervise seisundit vaatamata sellele, kas kaebaja viibib vanglas või mitte. Vastustaja vastuväited
  4. Tartu Vangla leiab, et A.Dorožko kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. Tartu Vangla nõustub kaebajaga osas, et tal on õigus saada igakülgset teavet enda tervisliku seisundi kohta kogutud teabe kohta, küll aga ei nõustu kaebajaga osas, et seda tuleb väljastada koopiana. Meditsiinilisel kaardil olevad andmed ei ole avalik teave, seega ei ole tervisekaardist koopia nõudmine käsitletav ka teabenõudena avaliku teabe seaduse (AvTS) mõttes. Avaliku teabe mõiste määratleb AvTS, mille eesmärgiks on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täimise üle. Avalik teave on mistahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Kuigi vangla arstid on teenistussuhte järgi avalikud teenistujad, kelle ülesandeks on kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamine, on teenuse osutamise näol tegu eraõigusliku suhtega, mida reguleerib võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 758 kohaselt kohustub 2 tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse VÕS § 759 kohaselt sõlmituks tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsustusvõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Ka VÕS § -dest 766ja 769 ei tulene, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda oma vanglas koostatud meditsiinilisest kaardist koopiat. Kinnipeetav võib kogutud andmetega tutvuda, mida Tartu Vanglas kaebajale ka arsti vastusvõtul olles võimaldatakse või saada omal kulul sellest ärakirju. Käesoleval juhul on kaebaja saanud väljavõtted tasuta. Kohtu põhjendused ja otsus
  5. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. A.Dorožko esitas 13.08.2008 Tartu Vanglale teabenõude (korduv) sooviga saada enda õiguste kaitseks koopiat tema meditsiinilisest kaardist. Vangla vastas A.Dorožkole 21.08.2008 kirjaga, märkides, et tervisekaardil olevad andmed ei ole avalik teave, seega ei ole tervisekaardist koopia nõudmine käsitletav teabenõudena avaliku teabe seaduse mõttes. Kuna vangla ei täitnud kaebaja taotlust soovil kujul, esitas A.Dorožko kaebuse halduskohtule, taotledes: - tunnistada teabenõude täitmata jätmine Tartu Vangla poolt õigusvastaseks, - kohustada Tartu Vanglat väljastama talle koopia tema tervisekaardist. Vangistusseaduse § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja on21.08.2008 esitanud Justiitsministeeriumile vaide, mille palub HMS § 72 lg 1 p 3 alusel teha vanglale järjekordne ettekirjutus sooritada teabenõudes nõutud toiming. Seega on kaebuse esitaja vaide korras taotlenud ainult ettekirjutuse tegemist, mitte toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuet, mis on eelduseks antud nõudes halduskohtusse pöördumiseks, ei ole kaebaja vaides märkinud. Selle taotluse kohta ei saanud seega ministeerium ka seisukohta võtta. Kuna toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes on kaebajal kohustuslik vaidemenetlus läbimata, ei saa sellist nõuet ka halduskohus sisuliselt läbi vaadata. HKMS § 7 lg 1 alusel võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kohus on seisukohal, et tervisekaardist koopia mitteväljastamine ei riku kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi ning kaebajal puudub seaduslik alus nõuda tervisekaardist just koopia väljastamist. Kaebuse esitaja on järjekindlalt seisukohal, et oma väidetavaid õigusi on tal võimalik kaitsta ainult oma tervisekaardist koopia saamisega. Samas ei ole kaebuse esitaja välja toonud, millised õigused jäävad kaitsmata juhul kui meditsiinilisest kaardist koopia asemel on 3 väljastatud talle selle väljavõte. Kohtuistungil väitis kaebaja, et tegelikult tal endale ei olegi seda tervisekaarti vaja, vaid seda võib tal vaja minna arsti poole pöördumisel. Vastuses kaebaja teabenõudele on vastustaja märkinud, et A.Dorožkole väljastati 30.04.2008 tema teabenõude alusel väljavõte meditsiinilisest kaardist. Kohus on seisukohal, et kaebaja põhjendustest tulenevalt ei riku tervisekaardist koopia asemel väljavõtte edastamine millegagi kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Arsti poole pöördumisel on võimalik esitada ka vangla poolt väljastatud väljavõte tervisekaardist, samas on vajaduse korral arstil endal õigus taotleda vanglast tervisekaardi väljastamist. Patsiendi teavitamist tema tervislikust seisundist reguleerib VÕS § 766 lg 1, mille kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 769 järgi peab tervishoiuteenuse osutaja patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. Nendest sätetest ei tulene patsiendi õigust nõuda just koopiate tegemist. Seda, et Tartu Vangla oleks teinud takistusi tutvumiseks tervisekaardiga ja takistanud sellega kaebajale vajaliku informatsiooni saamist, ei ole asja lahendamisel tuvastatud. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata.
  6. Kaebuse esitaja on taotlenud vastustajalt riigilõivu 80 krooni väljamõistmist. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Tartu Vangla ei ole menetluskulude nõuet esitanud. Eda Muts Kohtunik /allkiri/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.