Obsah (5)

§ 436§ 449§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Vaheotsus lõppotsusena Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2008.a., Tallinn Tsiviilasja n

§ 436

lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kostja palus teha kohtul vaheotsus kooskõlas

§ 449lg-ga 3 ning jätta hagi rahuldamata.

Nimetatud kaalutlustel annab kohus hinnangu vaid nendele väidetele, asjaoludele ja tõenditele, mis seostuvad aegumise kohaldamise küsimusega. Nõuete aegumise korral teeb kohus vaheotsuse lõppotsusena. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja pidi oma väidetavast alusetust rikastumisest tulenevast nõudest olema teadlik juba väidetavate kulutuste tegemise ajal, s.o

1. detsembrist 1997.a., mil hageja ehitas kostja poolt omandatud kinnistutele drenaažitrassi. Enne 01.07.2002.a. kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Hetkel kehtiva TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
2. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
3. juulist
4. Sellest tulenevalt nõustub kohus kostja seisukohaga, et hageja nõue aegus
5. juuli 2005.a. Kuivõrd hagi on esitatud kohtule 04.04.2006.a, siis leiab kohus, et hageja on esitanud nõude pärast seaduses sätestatud 3-aastast tähtaega ning selle tõttu tuleb kohaldada kostja nõudel hagi aegumist. 2 Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kui kohus kohaldab aegumist, siis teeb kohus lõppotsuse ja jätab hagi rahuldamata kooskõlas

§ 449

lg 3, mis tähendab, et kohus ei pea andma enam hinnangut nõude suurusele ja arvestuslikule õigsusele ning selle kohta esitatud tõenditele. Ka Riigikohus on oma 3-2-1-92-02 otsuses jõudnud sellisele seisukohale, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas

§-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. Menetluskulude jaotus Seoses sellega, et kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lukiina Vismann Kohtunik 3