) kohaselt olema antud suuliselt kohtuistungil ning kehtiva menetlusseaduse kohaselt saab tunnistajate kirjalikke ütlusi arvestada, kui need on antud kooskõlas
Eeltoodut arvesse võttes leidis kohus, et AS A hagi OÜ A vastu 1 193 080,0 krooni nõudes ning 15.01.1998 aasta saldoteatise tühisuse nõudes tuleb jätta rahuldamata ning nõudes tuvastada poolte 1996 aasta jaanuarist kuni 2000 aasta augustini allkirjastatud rendimehhanismide kasutamise aktide tühisus rahuldada osaliselt ning tuvastada 1996 aasta jaanuarist kuni 2000 aasta märtsikuuni allkirjastatud rendimehhanismide kasutamise aktide tühisus. OÜ A vastuhagi AS A vastu 1 289 553,00 krooni nõudes kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
p 1 ja 2 kohaselt olid kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud, § 52 p 4 kohaselt oli asja läbivaatamiskuluks poole õigusabikulu.
lg 3 kohaselt kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, võib kohus riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses välja mõista kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Vastavalt
lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti.
lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale.
lg 1 p 2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hagi esitamise ajal 17.01.2001 kehtinud riigilõivuseaduse RLS § 37 lg 1 kohaselt tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast seaduse lisa 2 järgi või kindla summana. Sama paragrahvi 3-nda lõike järgi tuli mittevaralise (või hindamisele mittekuuluva) hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 60 krooni ja seaduse lisa 2 järgi hagilt hinnaga kuni 1 200 000 krooni 52 000,00 krooni. Asjas esitatud riigilõivu tasumist tõendavatest dokumentidest ja hageja kohtukulude nimekirjadest nähtub, et hageja tasus hagi esitamisel 17.01.2001 riigilõivu üksnes rahaliselt nõudelt 1 193 080 krooni 52 000 krooni, kuid tasumata on jäänud riigilõiv 60 krooni mittevaraliselt nõudelt. Kehtiva
lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 15 000,00 krooni, millelt kehtiva RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi on riigilõiv 15 000,00 krooni. Hageja täiendas hagiavaldust 28.05.2007 nõudega tuvastada 15.01.1998 saldoteatise tühisust, milles tasumisele kuuluvat riigilõivu saab kohus
ja RLS lisa 1 riigilõivu täismäärasid ja tsiviilasja hinda arvestades pidada varemtasutud riigilõivuga tasutuks. Kohus võttes arvesse, et AS-i A hagiavalduses OÜ A vastu esitatud kolmest haginõudest rahuldas kohus ühe hinnata haginõude ja jättis rahuldamata ühe hinnata haginõude ja hinnaga haginõude ning rahuldatud haginõude keerukust, leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest, mis on 3000,00 krooni. Riigilõiv 60,00 krooni tuleb kostjal hagi rahuldamise tõttu tasuda, mitte hagejale, sest hageja ei ole seda kulu kandnud, vaid riigituludesse. Kostja kohtukulude nimekirjast nähtub, et kostja palus hagejalt välja mõista kohtukulu kokku 96 100 krooni, mis koosneb riigilõivust 43 000 krooni ja esindaja õigusabikulust 53 100 krooni. Kostja on tasunud vastuhagi esitamisel ja haginõude suurendamistel kokku hagihinnalt 2 217 202,14 krooni riigilõivu kokku 88 000 krooni. Võttes arvesse, et kostja OÜ A vähendas viimase hagiavalduse täpsustusega vastuhagi hinda 1 289 553 kroonile, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista taotletud riigilõiv 43 000 krooni ning asja keerukust arvestades vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 53 100 krooni, kokku 96 100,00 krooni. Kohtunik: /allkiri/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.