3-08-2107/45

3-08-2107 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-08-2107 Haldusasi AS Jõgeva Elamu kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 15.07.2008 korralduse nr 373 p-de 2, 3 ja 4 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 11.12.
2. Menetlusosalised Anne Tammer – kaebuse esitaja AS Jõgeva Elamu volitatud esindaja; Helvi Kork ja Taimar Ehrlich – vastustaja Jõelähtme Vallavalitsuse volitatud esindajad; Kadri Jõgi – kolmanda isiku AS Ragn Sells esindaja. RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
4. Vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda.
5. Mõista kaebuse esitajalt kolmas isik AS Ragn Sells kasuks välja menetluskuluna kantud õigusabikulud summas 8325 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 16.01.2009 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud Jõelähtme Vallavalitus korraldas avaliku konkursi “Ettevõtja leidmine ja ainuõiguse andmine korraldatud jäätmeveoks Jõelähtme valla jäätmeveo piirkonnas.” Konkursile esitasid pakkumise Radix Hoolduse OÜ, Ragn Sells AS, AS Jõgeva Elamu, VSA Eesti AS, Cleanaway AS ning Adelan Prügiveod OÜ. 1 Jõelähtme Vallavalitsuse 15.07.2008 korraldusega nr 373 tunnistati Radix Hoolduse OÜ, Ragn Sells AS, Jõgeva Elamu AS, VSA Eesti AS, Cleanaway AS ja Adelan Prügiveod OÜ Jõelähtme valla korraldatud jäätmeveoks ettevõtte leidmiseks korraldatud avaliku konkursi kvalifitseerimistingimustele vastavaks. Samuti tunnistati Radix Hoolduse OÜ, Ragn Sells AS, Cleanaway AS ja Adelan Prügiveod OÜ poolt esitatud pakkumised kõigile avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides (PKD) esitatud tingimustele vastavaks. Edukaks pakkumiseks tunnistati AS Ragn Sells pakkumine. AS-ile Ragn Sells otsustati anda korraldatud jäätmeveo ainuõigus Jõelähtme valla veopiirkonnas. 14.08.2008 esitas AS Jõgeva Elamu Jõelähtme Vallavalitsusele vaide 15.07.2008 korralduse nr 373 p-de 2-4 kehtetuks tunnistamiseks. Jõelähtme Vallavalitsuse 12.09.2008 korraldusega nr 451 jäeti vaie rahuldamata. AS Jõgeva Elamu esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 15.07.2008 korralduse nr 373 p-de 2, 3 ja 4 tühistamise nõudes. Kaebuse sisu Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kinnitatud “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra” (Kord) §-dest 38 ja 40 ning § 44 p-st 1 pidanuks Jõelähtme Vallavalitsus tunnistama AS Jõgeva Elamu pakkumise vastavaks PKD-s esitatud tingimustele või lükkama pakkumise tagasi. Jõelähtme Vallavalitsus ei ole kumbagi otsustust teinud, rikkudes sellega oluliselt pakkumismenetluse norme. Jõelähtme Vallavalitsuse 15.07.2008 korraldusest nr 373 ei nähtu, et vallavalitsus oleks parima pakkuja selgitamisel üldse diskretsiooni teostanud, pakkumisi hinnanud ja võrrelnud ning välja selgitanud soodsaimat pakkumist. Vaideotsuse kohaselt vallavalitsus ei hinnanud pakkumiste tulemust, vaid üksnes kinnitas hindamiskomisjonis otsustatu. Sellest saab teha järelduse, et vallavalitsus ei ole teinud Korra §-des 38, 40 ja 42 sätestatud pakkumismenetluse olulisi otsuseid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et üksnes Jõelähtme Vallavalitsus on pädev hindama ja võrdlema pakkumisi ning otsustama pakkumiste vastavuse üle PKD-s esitatud tingimustele ja tunnistama pakkumise edukaks. Jõelähtme Vallavalitsuse 15.07.2008 korralduses nr 373 ei ole märgitud selle faktilisi ja õiguslikke aluseid. Seetõttu ei ole vaidlustatud korraldus kontrollitav. Jõelähtme Vallavalitsuse korralduses puuduvad igasugused motiivid. Seega on täitmata nõue, mille kohaselt vähemalt otsuse põhimotiivid tuleb välja tuua haldusaktis endas. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et vaidlustatud korraldus on motiveerimata ning tuleb tühistada. PKD p 6.4 kohaselt pidi pakkumise maksumus olema esitatud pakkuja andmetele järgneval lehel pakendis nõuetekohaselt märgistatuna eesti kroonides ilma käibemaksuta ja käibemaksuga vastavalt lisas 1 toodud pakkumise maksumuse esildisele. Tuginedes rahaseaduse (RS) §-le 1, mille kohaselt on Eesti Vabariigi rahaühikuks eesti kroon, mis jaguneb sajaks sendiks, on vaideotsuses leitud, et väikseim võimalik pakkumise hind oleks saanud olla 1 sent ehk 0,01 krooni. Vallavalitsus on teinud järelduse, et ühest sendist väiksemad summad tuleb ümardada sajandikeni vastavalt matemaatikareeglitele ning leidnud, et AS Jõgeva Elamu hind 0,0000001 krooni on 0 krooni. Kaebuse esitaja ei nõustu sellise seisukohaga. Järeldus, et väikseim hind saab olla 0,01 krooni, on meelevaldne. See ei tulene ühestki seadusest ega PKD tingimustest. Eesti Pank on kehtestanud eesti krooni kursiks euro suhtes 1 EUR = 15,6466 EEK. Samuti fikseerib Eesti Pank krooni päevakursid 2 kuue tüvinumbri ulatuses. Hinnad, millega pangad ostavad ja müüvad valuutat, on kuni viie tüvinumbri täpsusega. PKD-st ei tulene, et pakutud hind peab olema sendi täpsusega. Pakkumise hinna piiramiseks sendi täpsusega oleks see tingimus tulnud PKD-s sõnaselgelt sätestada. Seega vastas kaebuse esitaja pakkumine kõikidele PKD-s esitatud tingimustele. Kaebuse esitaja pakkumise vastavaks tunnistamata jätmine on õigusvastane. Vastustaja Jõelähtme Vallavalitsuse vastulause ja taotlus Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, justkui puuduks antud juhul otsustus kaebuse esitaja pakkumise PKD tingimustele vastavaks tunnistamise või mittevastavaks tunnistamise kohta. Korralduses on tehtud viide avaliku konkursi hindamiskomisjoni 09.07.2008 protokollile (nimetatud dokument oli lisatud vastustaja 12.09.2008 vaideotsusele, kuid oli ka enne vaideotsuse tegemist kättesaadav Jõelähtme valla koduleheküljelt). Kõnealusest protokolli punktist II nähtuvalt on kaebuse esitaja pakkumine tagasi lükatud ning otsustatud konkursitingimustele vastavaks tunnistada Radix Hooldus OÜ, Ragn-Sells AS-i, Cleanaway AS-i ning Adelan Prügiveod OÜ pakkumised. Kaebuse esitaja pakkumise osas on seega otsustus tehtud. Samuti nähtub otsustus kaebuse esitaja pakkumise mittevastavaks tunnistamise kohta korralduse p-st 2 – kaebuse esitaja ja teise tagasilükatud pakkumise esitanud VSA Eesti AS pakkumist ei ole kõnealuse punkti kohaselt PKD-s esitatud tingimustele vastavaks tunnistatud. Seega on vastustaja teinud üheselt mõistetava otsustuse mitte tunnistada kaebuse esitaja pakkumist PKD tingimustele vastavaks ning on selle tagasi lükanud. Vastavasisulisena on korraldust mõistnud ka kaebuse esitaja. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja käsitlusega, et vastustaja polegi küsimust otsustanud, kuna otsustuse on teinud hindamiskomisjon. Kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et hindamiskomisjon on moodustatud vastustaja ametnikest, seega on ka hindamiskomisjoni otsustuse näol tegemist küsimuse lahendamisega vastustaja poolt. Lisaks sellele on vastustaja hindamiskomisjoni otsustused korraldusega kinnitanud ning seega esineb antud juhul lisaks hindamiskomisjoni otsustusele ka nõuetekohaselt koostatud vastustaja otsustust sisaldav haldusakt. Kuivõrd vastustaja on otsustanud hindamiskomisjoni otsustused haldusakti andmisega kinnitada, siis on vastustaja sellest nähtuvalt pidanud hindamiskomisjoni otsustusi õigeteks ja nendega nõustunud. Korralduses on viidatud hindamiskomisjoni 09.07.2008 protokollile, mis sisaldab nii avalikul konkursil esitatud pakkumiste analüüsi kui ka pakkumiste suhtes tehtud otsustusi koos asjakohaste põhjendustega. HMS § 56 lg-s 1 sätestatust tulenevalt on põhjenduste esitamine haldusaktis viidatud dokumendis õiguspärane tegevus ning seetõttu ei saa üksnes see asjaolu tuua kaasa korralduse tühistamist. Korraldusega vormistatud otsustuste motiivide esitamine viitena hindamiskomisjoni protokollile oli käesoleval juhul otstarbekas, kuna hindamiskomisjon hindas pakkumisi põhjalikult ning esitas protokollis ka sellekohased mahukad põhjendused ja selgitused. Vaatamata korralduses viite tegemisele hindamiskomisjoni protokollile on korraldus kontrollitav. Samuti pole korralduses hindamiskomisjoni protokollis esitatud põhjenduste kordamata jätmine takistanud kaebuse esitajal kaebeõigust teostada. Käesolevas haldusasjas menetletavast kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitajale selge, mis põhjustel ja õiguslikel alustel on tema suhtes tehtud negatiivne haldusotsustus ning ta on kaebuses avaldanud oma mittenõustumist sellega ning esitanud sellele oma vastuväited. Vastustaja jääb oma seisukoha juurde, et PKD p-s 6.
6. sätestatud tingimusest (pakkumise maksumus tuleb esitada Eesti kroonides) ja RS §-s 1 sätestatust tulenevalt sai pakkumise minimaalseks suuruseks olla 1 sent ehk 0,01 krooni. Vastustaja seisuskohta ei kummuta ka 3 kaebuses tehtud viide valuutakursside määratlemisele rohkem kui kaks kohta peale koma. Kuigi kaebuses osundatud valuutakursid on väljendatud ühest sendist suurema täpsusega, toimub valuuta ostmisel ja müümisel kokkuvõttes ikkagi tehingute matemaatikareeglitest lähtuv ümardamine kroonideks ning seega on kokkuvõttes valuuta hinna väikseimaks täpsusastmeks siiski 1 sent, väiksemat summat pole võimalik tasuda ka sularahata arvelduste korras. Kaebuse esitaja pakkumise 0,0000001 krooni (ehk 0,00001 senti) ümardamisel sai vastustaja seetõttu õigesti tulemuseks 0 krooni, mis ei olnud PKD tingimustega kooskõlas. Hoolimata sellest, et vastustaja jääb seisukohale, et õige on lugeda kaebuse esitaja esitatud pakkumise hinnaks paberi ja kartongi konteinerite osas 0 krooni, on vastustaja vaide lahendamisel teinud arvutuse lähtudes ka eeldusest, et kaebuse esitaja pakkumine tuleks lugeda tehtuks hinnaga 0,01 krooni (ehk 1 sent) konteineri kohta. Ka sellisel juhul ei muutuks avaliku konkursi tulemus ning edukaks pakkumiseks tuleks tunnistada AS Ragn Sells, nii nagu seda ongi korraldusega tehtud. Sama tulemuse annaks ka pakkumise puhul 0 krooni ja 0,0000001 krooni suurusest hinnast lähtumine (kuigi kumbki neist hindadest pole PKD-st ja käesolevas seletuses viidatud õigusaktidest tulenevalt aktsepteeritav ja tegemist on üksnes hüpoteetiliste arvutustega). Seega puuduks alus korralduse p-de 3 ja 4 tühistamiseks isegi siis, kui asuda seisukohale, et kaebuse esitaja osas pole otsustust pakkumise vastavaks või mittevastavaks tunnistamise osas tehtud või et tehtud otsustus on ebaõige. Eelnevast tulenevalt palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku AS Ragn Sells seisukoht HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub. Kaebaja on esitanud taotluse tühistada korralduse p-d 2, 3 ja 4, kuid ei ole esitanud ühtegi argumenti, mille põhjal oleks võimalik tühistada kolmanda isiku pakkumise vastavaks tunnistamine (korralduse p 2). Kuivõrd kaebaja oli esitanud hinna 0,000001 krooni paberi ja kartongi osas, ei vastanud tema pakkumine PKD p-le 6.
7. PKD p 6.4 nõudis, et pakkumise maksumus tuleb esitada eesti kroonides. RS kohaselt jaguneb Eesti kroon sajaks sendiks. Sellest tulenevalt oli võimalik esitada pakkumisi 0,01 kroonise hinnaga. Kuivõrd paberi ja kartongi konteinerite tühjendamisest saavad ettevõtjad rohkem tulu, kui on sellega kaasnevad kulud, esitatakse vastavate mahutite pakkumised üldjuhul PKD-s ette nähtud tingimuste madalaimal piiril. Juhul, kui PKD p 6.4 võimaldaks tõlgendamist, et lubatud on lõpmatuseni arv nulle pärast koma, saaks lõpuks määravaks asjaolu, milline pakkuja märkis rohkem nulle. Sellise olukorra lubamisel ei kajastaks punktide tabel enam tegelikult tingimustele vastavat soodsaimat pakkumist ning kaoks konkursi mõte. Nii pidigi vastustaja jätma kaebaja pakkumise vastavaks tunnistamata. Kuivõrd kaebaja pakkumise vastavaks tunnistamata jätmine on õiguspärane, ei saanud kaebaja osaleda edukaks tunnistatava pakkumise etapis. Seega ei riku korralduse p-d 3 ja 4 tema õigusi. Korraldus on kontrollitav, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Korralduses on viidatud pakkujate kvalifitseerimistingimustele vastavaks tunnistamise, pakkumiste konkursitingimustele vastavaks tunnistamise ja pakkumise edukaks tunnistamise 09.07.2008 protokollile, milles on vastustaja põhjendanud oma otsuseid. Protokolli p-s 2 on vastustaja otsustanud kaebaja pakkumise tagasi lükata, märkides alusena PKD p 6.
8. Kaebajale on kõik vajalikud dokumendid olnud kättesaadavad ning ta on saanud tutvuda protokolliga, mis on võimaldanud mõista korraldust ning selle sisu põhjendusi. Eelnevast tulenevalt leiab kolmas isik, et kaebus on täielikult põhjendamatu ning tuleks jätta rahuldamata. 4 Kohtuistung Kohtuistungil jäid menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
9. Väär on kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei ole Jõelähtme Vallavalitsus teinud otsust kaebuse esitaja pakkumise PKD tingimustele vastavaks tunnistamise või mittevastavaks tunnistamise kohta. Korralduses (tl 12) on tehtud viide pakkujate kvalifitseerimistingimustele vastavaks tunnistamise, pakkumiste konkursitingimustele vastavaks tunnistamise ja pakkumise edukaks tunnistamise 09.07.2008 protokollile (tl 2425). Nimetatud protokolli punktist II nähtuvalt otsustati Jõgeva Elamu AS pakkumine tagasi lükata PKD p 6.4 alusel, kuna Jõgeva Elamu AS pakkumises oli paberi ja kartongi kogumismahutite tühjendushindadeks 0,0000001 krooni, mis on võrdeline null hinnaga. Samas protokolli punktis otsustati tunnistada konkursitingimustele vastavaks Radix Hooldus OÜ, Ragn Sells AS-i, Cleanaway AS-i ning Adelan Prügiveod OÜ pakkumised. Kaebuse esitaja pakkumise osas oli seega selgelt otsustus tehtud. Samuti nähtub otsustus kaebuse esitaja pakkumise tagasilükkamise kohta kaevatud korralduse p-st 2 koosmõjus eelnevalt nimetatud protokolli punktiga – kaebuse esitaja ja teise tagasilükatud pakkumise esitanud VSA Eesti AS pakkumist ei ole kõnealuse punkti kohaselt PKD-s esitatud tingimustele vastavaks tunnistatud. Seega on vastustaja teinud üheselt mõistetava otsustuse mitte tunnistada kaebuse esitaja pakkumist PKD tingimustele vastavaks ning on selle tagasi lükanud.
10. Kohus ei nõustu ka kaebaja selle seisukohaga, justkui oleks haldusakt tervikuna korrektselt motiveerimata ja seega kohtu poolt kontrollimatu. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohtu hinnangul on kaevatud korraldus koos 09.07.2008 protokollis toodud argumentatsiooniga piisavalt põhjendatud ja kontrollitav. Haldusakti väidetav ebapiisav motivatsioon ei ole kaebajal takistanud aktist arusaamist ega oma argumentide esitamist kohtumenetluses. Ka kohtul ei ole tekkinud akti kontrollimisel raskusi akti mõistmisega. Järelikult ei saa kohus asuda seisukohale, nagu oleks kaevatud haldusakt piisavalt motiveerimata ja kuuluks seetõttu tühistamisele. Väär on ka kaebuse esitaja käsitlus, mille kohaselt ei ole Jõelähtme Vallavalitsus küsimust otsustanudki, kuna otsustuse on teinud hindamiskomisjon ja vallavalitsus on selle otsustuse vaid kinnitanud. Et hindamiskomisjon on moodustatud vastustaja ametnikest, on ka hindamiskomisjoni otsustuse näol tegemist küsimuse lahendamisega vastustaja poolt. Lisaks sellele on vastustaja hindamiskomisjoni otsustused korraldusega kinnitanud.
11. Kohtu hinnangul on kaebaja vääralt tõlgendanud PKD p-i 6.4 ja seetõttu teinud pakkumise, mida vastustaja ei saanud aktsepteerida. Seejuures nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isiku poolt antud tõlgendusega nimetatud punktile. PKD p 6.4 kohaselt peab pakkumise maksumus olema esitatud pakkuja andmetele järgneval lehel pakendis nõuetekohaselt märgistatuna eesti kroonides ilma käibemaksuta ja käibemaksuga vastavalt lisas 1 toodud pakkumise maksumuse esildisele. Vormi iga rida 5 peab olema täidetud, selles ei ole lubatud teha omapoolseid muudatusi ega lisada omapoolseid tingimusi. RS § 1 kohaselt on Eesti Vabariigi rahaühik Eesti kroon, mis jaguneb sajaks sendiks. PKD p-s 6.4 sätestatud tingimusest ja RS §-s 1 sätestatust nende koosmõjus tulenevalt sai pakkumise minimaalseks suuruseks olla 1 sent ehk 0,01 krooni. Kuivõrd pakkumise hind tuli esitada kroonides ning kroon jaguneb sajaks sendiks, siis kroonides esitatava pakkumise minimaalne võimalik suurus oli 1 sent. Kaebuses toodud viited valuutakursside määratlemisele rohkem kui kaks kohta peale koma on asjassepuutumatud, kuid isegi valuuta ostmisel ja müümisel toimub tehingute matemaatikareeglitest lähtuv ümardamine kroonideks ning ka valuuta hinna väikseimaks täpsusastmeks on 1 sent, väiksemat summat pole võimalik tasuda ka sularahata arvelduste korras. Kaebaja tõlgendus PKD p-le 6.4 võib viia absurdini. Põhimõtteliselt ei näe kaebaja pakkumistele nö alumist piiri ehk nullide arv pärast koma võib kaebaja arvates olla piiramatu. Sellise tõlgenduse korral ei ole võimalik pakkumiste hindajal tõsiseltvõetavat pakkumismenetlust läbi viia ega edukat pakkujat välja selgitada. Juba kaebaja pakkumise puhul on vastustaja teinud arvutused, millest nähtuvalt kuluks kaebaja pakkumise korral ja konteineri tühjendamisel üks kord nädalas ühe sendi suuruse tasu teenimiseks pisut üle 1923 aasta. Selline lahendus ei ole loogiline ega praktikas teostatav.
12. Eelnevast tulenevalt sai vastustaja kaebuse esitaja pakkumise 0,0000001 krooni (ehk 0,00001 senti) ümardamisel õigesti tulemuseks 0 krooni, mis ei olnud PKD tingimustega kooskõlas, ja lükkas kaebaja pakkumise õiguspäraselt tagasi. Veelgi enam – vastustaja on kohtule esitanud veenvad arvutused selle kohta, et isegi juhul, kui lugeda kaebaja pakkumise hinnaks 0 krooni, 0,01 krooni või 0,0000001 krooni, ei muutuks konkursi tulemus ja edukaks pakkumiseks tuleks ikkagi tunnistada AS Ragn Sells pakkumine. Arvestades, et 97% hindamise tulemusest moodustas pakkumise maksumus, on vastustajal tegemist nö ahenenud kaalutlusõiguse situatsiooniga, kus vaid üks kaalutlusnormi alusel tehtav valik (madalaim hind) oleks kooskõlas kaalutlusreeglitega ja seega õiguspärane. Isegi teoreetiliselt, kui kohus rahuldaks kaebuse, peaks vastustaja asja uuel läbivaatamisel tunnistama edukaks ikkagi AS Ragn Sells pakkumise (ükskõik, kas võtta kaebaja pakkumise hinnaks 0 krooni, 0,01 krooni või 0,0000001 krooni). Seetõttu ei saa kaevatud haldusakt kuidagi rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi – pakkumise tulem oleks ikka sama. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste ülejäänud argumentide suhtes ei pea kohus vajalikuks seisukohta võtta, kuivõrd need ei saa asjas omada olulist tähendust.
13. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. § 92 lg 7 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Vastavalt § 93 lg-le 1 esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastavalt eelpool toodud sätetele jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt summas 21 487,80 krooni. Riigikohus on asunud seisukohale, et haldusorgani menetluskulud välisele professionaalsele õigusabile on põhjendatud vaid siis, kui asi väljub haldusorgani igapäevase tegevuse raamidest. Kohtu hinnangul käesolev vaidlus seda ei tee. 6 Jõelähtme vald on oma ametnike tegevuse tulemusel suutnud läbi viia eduka pakkumismenetluse ja koostanud kõik menetluses vajaminevad dokumendid. Järelikult oleks needsamad ametnikud pidanud olema võimelised oma seisukohti ka kohtus selgitama ja kaitsma. Seetõttu jääb vastustaja taotlus rahuldamata ja vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik AS Ragn Sells on kohtule esitanud taotluse (tl 141-148) menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt summas 8325 krooni koos kohtukulude nimekirja ja kuludokumentidega. Menetluskulu kandmine on toimikusse esitatud tõenditega tõendatud. Kohus leiab, et kantud õigusabikulud on mõistlikud ja põhjendatud HKMS § 93 lg 5 tähenduses. Seega tuleb kaebuse esitajalt mõista kolmanda isiku kasuks välja menetluskuluna kantud õigusabikulud summas 8325 krooni. Maret Altnurme Kohtunik 7