← Eesti

3-08-829/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 02. september 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-829 Haldusasi Seafood International

§ 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

  2. oktoobril
  3. a. edastas Maksu- ja Tolliamet kirjaga nr 10.1-3/6480-2 siduva tariifiinformatsiooni EE 6480/21/06 kehtivusajaga alates
  4. oktoobrist
  5. a. kaubale tollinomenklatuuriga 030502000 ning kauba kirjelduseks oli märgitud „Imporditav kalamari: kollane, soolatud min 2%, organiosadega, jahutatud või külmutatud, inimtoiduks. Puhastatakse, nõrutatakse ja pakendatakse Eestis“.
  7. jaanuaril
  8. a. esitas NT Logistika AS deklareeris Seafood International OÜ eest aktsepteerimisnumbrit 08EE1110EE90108630 kandva tollideklaratsiooniga vabasse ringlusse lubamiseks Ameerika Ühendriikidest eksporditud kauba kirjeldusega „Kalamari (soolatud, puhastamata)“ kokku 9 317,96 tonni, märkides seejuures kaubakoodiks
  11. jaanuaril 2008 teostas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi: PMTK) ametnik eelnimetatud kauba läbivaatuse, märkides läbivaatuse akti nr 08-12.1-5/11/285 rubriiki „Kontrolli käik“ muu hulgas järgmise „…Visuaalsel vaatlusel ei olnud võimalik kindlaks teha, kas tegemist on puhastatud või puhastamata kalamarjaga /---/ Kahtlus kalamarja kodeerimise õigsuses“ ning rubriiki „Kontrolli tulemus“ märkuse: „Kaup vastas deklareeritule. Rikkumise kahtlus“.
  13. jaanuaril 2008 võeti Kaubast proovid ning proovivõtu protokolli nr EE1110EE/01 24.01.2008 lahtri nr 11 kohaselt määrati kaupa enne uurimistulemuste saamist mitte vabastada.
  15. veebruaril 2008 koostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüsiakti, mille kohaselt on keedusoola sisalduse massiprotsendi määramise põhjal antud järgmised vastused: „
  16. Kalamari on pestud ja ümbritsevast kelmest täielikult vabastatud;
  17. Kalamari on koheselt peale sulatamist valmis tarbimiseks nagu kaaviar;
  18. Soovituslik KN kood 16043090“.
  20. veebruaril
  21. a. muutis PMTK tollideklaratsioonil kaubakoodi.
  23. veebruaril
  24. a. esitas Seafood International OÜ kaubast võetud lisaproovid Tervisekaitseinspektsiooni Kesklaborile analüüsi teostamiseks. Viiest analüüsist kahes leiti veretükke ja ühes nii veretükke kui ka soomusetükke.
  26. veebruaril 2008 koostati Seafood International OÜ-le teade maksusumma määramise kohta, mille kohaselt kohustati tasuma tollideklaratsiooni muutmise tagajärjel tekkinud tollivõlga summas 762 975 krooni.
  28. veebruaril
  29. a. esitas Seafood International OÜ PMTK-le vaide.
  30. märtsil
  31. a. tegi Maksu- ja Tolliamet (edaspidi : MTA) vaideotsuse nr 6-1/50-2, millega rahuldas vaide osaliselt, tehes PMTK-le ülesandeks taastada tollideklaratsiooni 08EE1110EE90108630 muutmisele eelnenud olukord ning tehes samas PMTK-le ettekirjutuse selgitada välja, kas tollideklaratsioonil deklareeritud kaupade 1 ja 3 kaubakoodid on õiged või mitte. Vaie jäeti rahuldamata osas, milles taotleti vaidlusaluse kauba kinnipidamise õigusvastaseks tunnistamist. 2 KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  33. aprillil 2008 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusega taotleb Seafood International OÜ Maksu- ja Tolliameti
  34. märtsi 2008 vaideotsuse nr 6-1/50-2 tühistamist kõigis osades peale selle, millega tehti PMTK-le ettekirjutus taastada tollideklaratsiooni muutmisele eelnenud olukord. Samuti taotleb kaebuse esitaja, et kohus tunnistaks õigusvastaseks kauba kinni pidamise ajavahemikul
  35. veebruarist 2008 kuni
  36. aprillini 2008, tuues põhjendatud huvina välja soovi esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue.
  37. Esmalt leiab kaebuse esitaja, et MTA on vaideotsusega rikkunud kaebuse esitaja õigusi sõltumata vaidemenetluse esemest, jättes vaideotsuse resolutiivosas ilma igasuguse tähelepanuta vaides esitatud taotluse teha PMTK-le ettekirjutus vabastada viivitamatult kaebus esitaja kaup pärast tollideklaratsiooni muutmisele eelnenud olukorra taastamist. Samuti leiab kaebuse esitaja, et vaideotsus rikub tema õigusi ka selle tõttu, et sellega pandi PMTK-le kohustus selgitada õige kaubakood lähtudes vaideotsuses toodud seisukohtadest, millega kaebuse esitaja aga ei nõustu.
  38. Teiseks leiab kaebuse esitaja, et PMTK on õigusvastaselt kinni pidanud kaebuse esitaja kaupa, kuivõrd vaideotsusega on kinnitatud, et tollideklaratsiooni muutmine ei olnud õiguspärane, ent just deklaratsiooni muutmisele tuginedes kaupa kinni peeti. Viidates ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art. 6 lõigetele 2 ja 3, leiab kaebuse esitaja, et otsus kauba kinnipidamise kohta tulnuks kirjalikult teatavaks teha ning esitada selle põhjendused, kuna selline otsus on kaebuse esitaja jaoks negatiivse tagajärjega. Kaebuse esitaja märgib, et kuivõrd talle ei ole kätte toimetatud ühtegi ÜTS mõistes otsust ehk haldusmenetluse seaduse (HMS) mõttes haldusakti, siis puuduvad tal igasugused andmed kauba kinnipidamise põhjuste kohta ning juba ainuüksi seetõttu on kauba kinnipidamine õigusvastane. Kaebuse esitaja leiab seejuures, et kuna ÜTS ei sätesta negatiivse otsuse teatavakstegemise vorminõudeid, siis tuleb kohaldada HMS-i sätteid ning HMS § 62 lg 2 p 1 kohaselt oleks tulnud otsus kauba kinnipidamise kohta kaebuse esitajale kätte toimetada.
  39. Viidates HMS § 3 lõikele 2, §-le 54 ning § 107 lõikele 1, samuti Riigikohtu otsusele haldusasjas 3-3-1-62-07, märgib kaebuse esitaja, et otsus kauba kinnipidamise kohta ei ole mõistetav ega kontrollitav ning põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti.
  40. Samal ajal leiab kaebuse esitaja, et kauba kinnipidamine oli ka sisuliselt põhjendamatu, kuna kaebuse esitajat esindas tollideklaratsiooni esitamisel kaudse esindajana tolliagentuur, kes peab tolliseaduse (TS) § 4 lõike 2 kohaselt andma tollile tagatise. Kaebuse esitaja leiab, et ainuüksi fakt, et NT Logistika AS on kantud tolliagentuuride nimekirja, kinnitab, et tollile on antud rahuldav tagatis, mis tähendab, et tollil oli ka antud juhul sobiv tagatis tollimaksudest tekkida võiva võla tagamiseks. Kaebuse esitaja märgib samuti, et PMTK ei ole ei kaebuse esitajalt ega deklarandilt täiendavat tagatist enne
  41. aasta aprilli nõudnud ning seega puudus kaebuse esitajal alus vajaliku tagatise tasumiseks. Samuti juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et kogu haldusmenetluse käigus on väljendatud nõusolekut deklarandi üldtagatise rakendamiseks.
  42. Kaebuse esitaja ei nõustu väitega, et potentsiaalse tollivõla puhul ei ole tollil diskretsiooniõigust kauba vabastamise või kinnipidamise osas ning leiab, et tollil on igal juhul diskretsiooniõigus hinnata seda, kas tagatise nõudmise aluseks olevad asjaolud on saabunud või milline on piisav tagatis.
  43. Kaebuse esitaja rõhutab, et on ise teinud kõik endast sõltuva, et vältida kauba kinnipidamist. Viidates kaebuse esitaja ning MTA vahelisele kirjavahetusele, märgib kaebuse esitaja, et tolliametnike enda selge soovituse ning arvamuse kohaselt tuleks kaup liigitada tollinomenklatuuris koodi 0305* alla, mitte koodi 1604* alla, kusjuures kaebuse esitaja pakkus koodi määratlemise käigus ka kauba näidistest proovi võtmist, kuid tolliametnikud ei pidanud 3 seda vajalikuks ja väljastasid siduva tariifiinformatsiooni ilma vastavate proovide võtmiseta. Kaebuse esitaja selgitab ka, et tolliametnikud selgitasid kaebuse esitajale, et kaubale määratav tollikood ei sõltu kalamarja liigist ja et STI laieneb sarnastele toodetele.
  44. Kaebuse esitaja leiab, et PMTK-l puudusid objektiivsed alused kahelda kauba deklareerimise õigsuses, millest annab kinnitust ka kauba läbivaatuse akt, mille lõpus on ametnik kontrolli tulemusena sõnaselgelt märkinud järgmise vastuolulise kokkuvõtte „Kaup vastas deklareeritule. Rikkumise kahtlus“. Kaebuse esitaja leiab, et kui kaup vastas deklareeritule, siis ei saanud olla rikkumist, kusjuures millel põhineb rikkumise kahtlus, ei ole aktis märgitud.
  45. Kaebuse esitaja rõhutab, et PMTK-l puudus objektiivne alus kahelda Kauba vastavuses siduvas tariifiinformatsioonis kirjeldatud kaubale, kuivõrd kaebuse esitaja lasi Tervisekaitseinspektsiooni Kesklaboril teostada analüüsid, kusjuures kõik viis analüüsi andsid tulemuseks kauba vastavuse keedusoola sisalduse osas ning viiest analüüsist kolm kinnitavad selgelt analüüsi käigus veretükkide leidmist. Asjaolu, et kahes proovis organiosi ei leidunud, on kaebuse esitaja väitel seletatav sellega, et proovideks võetud kogused olid väga väikesed ning erinevate asutuste ja ekspertide vahel jagati need veelgi ära. OÜ Keskkonnauuringute Keskus tollilabori
  46. aprilli 2008 analüüsile heidab kaebuse esitaja ette seda, et analüüsiaktist ei nähtu, et eksperdilt oleks küsitud või et ekspert oleks analüüsinud, kas proovid sisaldasid organiosi. Muuhulgas märgib kaebuse esitaja sedagi, et ekspert Mart Kangur sai proovid plommimata kottides, mistõttu ei ole antud juhul võimalik jälgida ei proovide ametiasutuste vahelist liikumist ega vastavate käitlemisnõuete täitmist ning seetõttu ei saa olla kindel tolli poolt tellitud ekspertiisi usaldusväärsuses. Samuti toob kaebuse esitaja välja, et vaidlusaluse perioodi alguses ei saanud vastustajad kahtluse tekkimisel tugineda Mart Kanguri ekspertarvamusele tugineda, vaid üksnes
  47. veebruari
  48. a analüüsiaktile, mis aga ei sisaldanud eksperdi arvamust ning et Mart Kangur teostas oma analüüsi alles
  49. aprillil
  50. a.
  51. Kaebuse esitaja selgitab ka, et talle väljastatud siduv tariifiinformatsioon ei eelda, et kaubas sisalduvad osad peaksid olema kelme, ovriaalmembraan või koti osad, vaid märgitud on lihtsalt organiosade sisalduvus kalamarjas. Seega on kaebuse esitaja seisukohal, et kui kalamarjas siiski on muud organiosad, tuleb kaup siiski klassifitseerida koodi 0305* all. Sellega seoses viitab kaebuse esitaja ekspert Ph. D S. Kolehmainen’i kirjale, mille kohaselt loetakse nii vere kui soomusetükid organiosadeks ning leiab, et organiosasid sisaldav kalamari vajab töötlemist, sest tegemist ei ole puhastatud kalamarjaga ning kaup on õigesti deklareeritud. Ka märgib kaebuse esitaja, et on PMTK-le esitanud ka Ameerika Ühendriikide Euroopa Liidu esinduse liikme Stephane Vrignaud tunnistuse kohaldamisele kuuluva kaubakoodi kohta ning samuti tugineb ta oma väidetes Ph. D Seppo E. Kolehmaineni selgitusele kalamarja eraldamise ja töötlemise protsessi kohta ning kaebuse esitaja äripartneri Pandalus AB selgitavale kirjale, samuti Wisconsini osariigi Põllumajanduse, Kaubanduse ja Tarbijakaitse Osakonna töötaja Lisa Stout’i kirja, mis samuti selgitab kauba olemust. VASTUSTAJATE SEISUKOHT
  52. Maksu- ja Tolliamet ning selle Põhja maksu- ja tollikeskus peavad kaebust põhjendamatuks ning paluvad see rahuldamata jätta. Esiteks leiavad vastustajad, et kaebuses puuduvad igasugused selgitused selle kohta, miks või kuidas rikub kaebuse esitaja õigusi vaideotsuses PMTK-le tehtud ettekirjutus selgitada välja, kas tollideklaratsioonil kasutatud kauba koodid on õiged või mitte. Samuti leiavad vastustajad, et vaideotsuses ei ole jäetud käsitlemata taotlust teha ettekirjutus kauba vabastamiseks, kuivõrd sellele on vastatud vaideotsuse punktis 6 ja punktis 11, kusjuures MTA vastavasisulist käsitlust toetavad ka tollialased õigusaktid, eelkõige Euroopa Komisjoni määrus nr 2454/93, millega kehtestatakse tolliseadustiku rakendussätted (ÜTSRS) art. 244 ning art. 248 lõiked 1 ja
  53. 4
  54. Ka ei nõustu vastustajad kaebuse esitaja seisukohaga, et PMTK on õigusvastaselt kinni pidanud kaebuse esitaja kaupa. MTA ja Põhja MTK rõhutavad, et kauba kinnipidamise aluseks ei olnud üksnes muudetud tollideklaratsioon, vaid kahtlus selles, et imporditud kauba puhul on kasutatud vale kaubakoodi ning kaebuse esitajale võib selle tõttu tekkida täiendav maksukohustus. Vastustajad selgitavad, et isegi kui langeb ära muudetud tollideklaratsiooni alusel kinnipidamise võimalus, eksisteerib tollil õigus siiski kaupa kinni pidada ühenduse tolliseadustiku rakendussätete (ÜTSRS) art. 244 alusel. Järgnevalt viitavad vastustajad ÜTS RS artikli 248 lõigetele 1 ja 3 ning Tallinna Ringkonnakohtu
  55. juuni 2007 otsus haldusasjas nr 3-06-608 punktile 9, leides, et olukorras, kus võib tekkida tollivõlg, ei ole tagatise nõudmine mitte tolli kaalutlusotsus, mis peab olema õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud, vaid ühenduse õigusest tulenev imperatiivne kohustus.
  56. Ka väidavad vastustajad, et ÜTSRS artiklist 244 ei tulene, et isiku teavitamine peaks toimuma kirjalikult motiveeritud otsusega ning leiavad, et ÜTS art 5 p 5 ei saa mõista selliselt, et toll peaks kõik isiku õigusi mõjutavaid toimingud kirjalikult vormistama, mida kinnitavad nende väitel ka ÜTS art 6 lg 3 ning TS §
  58. Kauba kinnipidamist õigustavad vastustajad ka sellega, et tollideklaratsiooni lahtris 48 oli märgitud „saaja maksab" ning seetõttu oleks kaebuse esitaja pidanud deklaratsiooni alusel arvestatud maksusumma kandma tolli ettemaksukontole ning kuivõrd antud juhul tõusetus küsimus võimalikust täiendavast tollimaksu tasumise kohustusest, siis oleks pidanud deklarant või kaebuse esitaja ÜTS RS 248 lg 1 teise lause kohaselt esitama tagatise. Vastustajad märgivad, et kaebuse esitajat esindanud deklarant aga ei nõustunud kaubast proovide võtmise hetkel tagatise maksmisega võimaliku täiendava tollimaksu kohustuse katteks ning avalduse tagatise andmiseks esitas deklarant NT Logistika AS alles 10.04.2008.a.
  59. Vastustajad ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et kaebuse esitaja on teinud kõik endast sõltuva, et tõestada kauba õigesti deklareerimist. Vastustajad viitavad OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsiaktile, milles asuti seisukohale, et kalamari on pestud ja ümbritsevast kelmest täielikult vabastatud ning kalamari on koheselt peale sulatamist valmis tarbimiseks nagu kaaviar ning Tervisekaitseinspektsiooni protokollile nr KL2008/T301K, millest nähtub, et ka proovist ET 0011474 ei leitud organiosi, mis samuti põhjendab tolli kahtlust kaubakoodi õigsuse osas. Seejuures juhivad vastustajad tähelepanu sellele, et Tervisekaitseinspektsiooni poolt koostatud protokollide kohaselt on organoleptika teostamisel lähtutud meetodist GOST 7631-85, mis ei kuulu Tervisekaitseinspektsiooni akrediteerimisalasse, mistõttu ei ole ka vastav analüüsitulemus mõõteseaduse § 6 mõttes järgitav ning ei kõrvalda seega tolli põhjendatud kahtlust vaidlusaluse kauba siduvale tariifiinformatsioonile vastavuses ja kaebuse esitaja poolt deklareeritud kaubakoodi õigsuses.
  60. Kaebuse esitaja poolt viidatud välisasjatundjate ja tehingupartneri selgituste osas peavad vastustajad oluliseks märkida, et viidatud isikud ei ole nimetatud vaidlusega faktiliselt kokku puutunud, mistõttu ei saa nad olla võimelised esitama nii tõsikindlaid ja vankumatult üheseid väiteid nagu seda on tehtud kaebuse esitaja poolt kaebuse lisades esitatud dokumentides. Vastustajad märgivad ka, et deklarant ei ole taotlenud enne tollideklaratsiooni esitamist luba võtta ise kaubast proovid, et seeläbi tagada kauba õige kirjelduse ja koodiga deklareerimine ning et kauba kontrollimise ja proovide võtmisele järgnenud perioodil ei ole deklarant avaldanud valmisolekut tagatise esitamiseks ja kaebuse esitaja ei ole püüdnud vältida kauba kinnipidamist. Vastustajad leiavad, et deklarandi esindaja pidi oma ala spetsialistina olema teadlik faktist, et tollil on kahtlus kaubakoodi osas ning seega on tegemist olukorraga, kus võib tekkida tollivõlg, mis iseenesest välistab kauba vabastamise ilma tagatise nõudmiseta.
  61. Vastustajad selgitavad, et ÜTS art 12 lõike 2 kohaselt on siduv tariifiinformatsioon tollile suhetes informatsiooni pidajaga siduv, ent sellise informatsiooni pidaja on kohustatud tõestama, et tariifi osas vastavad deklareeritud kaubad igakülgselt informatsioonis kirjeldatud kaupadele. 5 Vastustajad märgivad, et käesoleval juhul ongi tekkinud kahtlus kauba vastavuses sellele kirjeldusele ning kahtluse aluseks on just OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsiakt ning Tervisekaitseinspektsiooni protokoll nr KL2008/T301K, millest nähtub, et ka proovist ET 0011474 ei leitud organiosi. Mis puudutab viidet kauba läbivaatuse aktile ning selles sisalduvale märkele - "Kaup vastas deklareeritule. Rikkumise kahtlus. " – siis leiavad vastustajad, et see ei viita kuidagi sellele, et tollil puudub põhjendatud kahtlus selles, et kaup ei pruugi olla see sama, mille osas isikule on väljastatud siduv tariifiinformatsioon, samas kui märge - rikkumise kahtlus - viitab otseselt sellele, et tollil on tekkinud kauba osas kahtlusi ning märge - kaup vastas deklareeritule tähendab siinkohal seda, et toll ei teinud kauba läbivaatuse osas kindlaks seda, et kaup ei oleks deklareeritule vastanud. Vastustajad leiavad, et deklareeritud kaubad ei vasta igakülgselt siduvas tariifiinformatsioonis EE6480/21/06 23.10.2006 esitatud informatsioonile, kuivõrd kaupadeks ei ole rääbise mari, mida on nimetatud viidatud siduvas tariifiinformatsioonis.
  62. Oma seisukoha kaebuse esitaja nimel deklareeritud kauba tariifse klassifitseerimise kohta on vastustajad esitanud järgnevalt: Kombineeritud nomenklatuuri (KN) üldreeglile 1 ja harmoniseeritud süsteemi (HS) selgitavate märkuste kohaselt saab grupis 03 klassifitseerida elus ja inimtoiduks kõlbulikke kalu, kaasa arvatud nende maks, mari ja nahk värskelt, jahutatult, külmutatud, kuivatatud, soolatud, külm- või kuumsuitsutatud kujul. Grupi 03 märkuse 1 kohaselt ei saa grupis 03 klassifitseerida muuhulgas kaaviari ja kalamarjast valmistatud kaaviari asendajaid. Grupi 16 HS selgitavates märkuste lõigetes 5 ja 6 on kirjeldatud mõisteid kaaviar ja kaaviari asendajad järgmiselt: o Kaaviar: seda valmistatakse mitmete piirkondade jõgedes elavate tuurakalade marjast. o Kaaviari asendajad: need on tooted, mida tarvitatakse nagu kaaviari, kuid on valmistatud muude kui tuurakalade (näiteks lõhe, karp, haug, tuunikala, meriärn e kefaal, tursk, merivarblane) marjast, mis on pestud, ümbritsevast kelmest vabastatud, soolatud ja mõnikord pressitud või kuivatatud. • HS rubriiki 1604 ei kuulu järgmised tooted: kalamari, mis on ümbritsetud ovariaalmembraaniga ning töödeldud või konserveeritud ainult sellisel viisil nagu kirjeldatud grupis
  63. See tähendab, et söödav kalamari klassifitseeritakse gruppi 03, kui see on puhastamata s.t kas kalamari on suletud nn kalamarjakotti või ovariaalmembraaniga kaetud või sisaldab selle osi ja on värske, jahutatud, külmutatud, soolatud või suitsutatud kujul. • Vastavalt OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tollilabori analüüsiaktile nr 1-3/13 09.04.2008 on kõik kalamarjatooted soolatud ja ekspertarvamus vastab, et kõikides kaubaproovides on kalamari pestud ja ümbritsevast kelmest täielikult puhastatud. See tähendab, et tooted klassifitseeritakse HS rubriiki
  64. • KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  65. Hinnanud menetlusosaliste väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab kohus, et Seafood International OÜ kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tolli toiming, mis seisnes kaebuse esitaja kauba kinnipidamises, tuleb tunnistada õigusvastaseks ning õigusselguse põhimõttest juhindudes tuleb seetõttu tühistada ka vaideotsus osas, millega keelduti kauba kinnipidamise õigusvastasuse tuvastamisest. Muus osas tuleb kaebus aga selle põhjendamatuse tõttu rahuldamata jätta.
  66. Kohus leiab, et kaebuse esitajale kuulunud kauba kinnipidamine ajavahemikul
  67. veebruarist 2008 kuni
  68. aprillini 2008 on õigusvastane, kuivõrd kauba vabastamisest keeldumise kohta ei ole koostatud nõuetekohast kirjalikus vormis esitatud põhjendatud otsust. Esiteks tuleb märkida, et kuivõrd Maksu- ja Tolliameti
  69. märtsi 2008 vaideotsusega nr 6-1/50-2 on Põhja maksu- ja tollikeskust kohustatud taastama tollideklaratsiooni 08EE1110EE90108630 muutmisele eelnenud olukord ehk teisisõnu tunnistatud
  70. veebruaril 2008 toimunud tollideklaratsiooni muutmise õigusvastaseks, siis ei saa kauba edaspidist kinnipidamist õigustada tollideklaratsiooni muutmisega. 6 Seetõttu puudub iseenesest vajadus analüüsida seda, kas tollideklaratsiooni muutmine ja selle tulemusena tekkiva tollivõla olemasolu kauba kinnipidamiseks aluse annab või mitte. Kohtu hinnangul ei oma seejuures mingisugust tähtsust see, mis täpselt tollideklaratsiooni muutmise õigusvastasuse tingis. Seega ei saa asjakohaseks lugeda vastustajate kirjalikus seletuses väljendatud seisukohta, et asjaolu, et toll tegutses (tollideklaratsiooni muutmisel) vastavalt õigusaktidele, on leidnud vaidemenetluses kinnitust ning probleem oli pelgalt analüüsiakti vormistamises. Eeltoodu tõttu tuleb asuda seisukohale, et faktiline olustik ning õiguslikud asjaolud olid nii enne
  71. veebruari 2008 kui ka pärast seda täpselt ühesugused – tõsi,
  72. veebruaril 2008 muutis PMTK küll tollideklaratsiooni, ent selle toimingu õigusvastasus tuvastati vaideotsusega ning sellise õigusvastase toiminguga ei saa õigustada mistahes muude toimingute või otsustuste tegemist.
  73. Kauba kinnipidamise kuni
  74. veebruarini 2008 on kaebuse esitaja samuti vaidlustanud ning selles osas on Tallinna Halduskohus langetanud
  75. mail 2008 otsuse haldusasjas 3-08-353, tunnistades kauba kinnipidamise ajavahemikul
  76. jaanaurist kuni
  77. veebruarini 2008 õigusvastaseks. Nimetatud kohtuotsus on apelleeritud ega ole jõustunud, vaatamata sellele nõustub kohus käesoleva kaebuse lahendamisel eelviidatud haldusasjas tehtud kohtuotsuses esitatud õiguslike seisukohtadega.
  78. Esiteks ei nõustu kohus kaebuse esitaja seisukohaga, et ükskõik milline tolli otsus, millel on isiku jaoks negatiivsed tagajärjed, tuleks tingimata vormistada kirjalikult koos asjakohaste põhjendustega. Sellist nõuet kaebuse esitaja poolt viidatud ÜTS artikli 6 lõigetest 2 ja 3 ei tulene. Viimati viidatud sätetest tuleneb küll isikut koormata kirjalikult vormistatud otsuse põhjendamise kohustus, samuti kohustus teha otsus kirjalikus vormis, kui isik on selleks esitatud kirjaliku taotluse, ent sellise kirjaliku taotluse puudumise korral ei ole suulise otsuse tegemine välistatud ning mistahes otsust ei saa pidada õigusvastaseks üksnes seetõttu, et pole kirjalikult vormistatud. Küll aga leiab kohus, et mõnd konkreetset liiki tolli otsuse vormistamiseks võib õigusaktides olla ette nähtud konkreetsed vorminõuded.
  79. Käesoleval juhul näib, et toll on otsustanud kaupa kinni pidada sisuliselt selleks, et teha kindlaks, kas kaup vastab tollideklaratsioonis märgitud kaubakoodile. Selle asjaolu selgitamiseks on kaubast võetud proovid, kusjuures proovide võtmise õiguspärasust ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud. Kauba saatust proovide võtmise korral reguleerib ennekõike komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (edaspidi ÜTSRS) art. 244, milles sätestataks, et kui toll võtab analüüsideks või üksikasjalikumaks kontrolliks proove ja näidiseid, peab ta analüüside või üksikasjalikuma kontrolli tulemusi ära ootamata nimetatud kauba vabastama, kui ei ole teisi põhjusi kaupa kinni pidada ja tingimusel, et kui tollivõlg on tekkinud või võib tekkida, on kõnesolevate tollimaksude kohta juba arvestuskanne tehtud ja need on makstud või nende maksmine tagatud. Tolliseaduse (TS) § 1 kohaselt kohaldatakse TS-i Euroopa Ühenduse õigusaktidega reguleerimata osas. Kohtu hinnangul ei reguleeri ÜTSRS art 244 kauba mittevabastamise vormistamise küsimusi, vaid pelgalt kauba mittevabastamise sisulisi aluseid ning seejuures ei saa nõustuda vastustajate seisukohaga, et kuna eelviidatud sättes otsuse kirjalikku vormistamist ja põhjendamist ei nõuta, siis on võimalik teha vastav otsus vabas vormis põhjendusi esitamata. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus ühenduse tollieeskirjad ei sea konkreetset liiki otsusele kindlaid vorminõudeid, ent samas ei tulene ka ühestki ühenduse õiguse normist tollile vääramatut õigust teha seda liiki otsuseid vabas vormis või liikmesriigile kehtestatud keeldu sätestada siseriiklikus õiguses tollile sarnaste otsuste tegemisel teatud vorminõudeid, tuleb lugeda, et tegemist on ühenduse õiguses reguleerimata küsimusega ning siseriikliku õigusega saab selliste otsuste tegemisele vorminõudeid kehtestada.
  80. Kaubast proovide ja näidiste võtmist reguleeritakse ka TS § 39 alusel antud rahandusministri
  81. aprilli
  82. a määruses nr 83 „Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise kord“ (edaspidi määrus nr 83). Nimetatud määruse §-st 10 tuleneb sõnaselgelt, et ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artikli 244 rakendamisel võib toll kaupa mitte 7 vabastada, kui see raskendab oluliselt või muudab võimatuks tolli järelevalve kauba üle või kui tollil on alust arvata, et uurimistulemuste alusel võib toll algatada tollieeskirjade rikkumise menetluse. Samuti tuleneb eelviidatud sättest, et kauba vabastamisest keeldub toll kirjaliku motiveeritud otsusega, mis toimetatakse deklarandile või tema esindajale kätte viivitamatult. Eeltoodust tuleneb tollile sõnaselge kohustus vormistada otsus kauba mittevabastamise kohta pärast proovide võtmist kirjalikult ja esitada selles asjakohased põhjendused. Eeltoodu tõttu ei saa asjakohaseks pidada vastustajate väidet, et ÜTSRS art 244 ei kohusta kauba kinnipidamist vormistama kirjalikult juhul, kui on tekkinud või võib tekkida tollivõlg.
  83. Mis puutub vastustaja viitesse ÜTSRS art 248 ning sealt tulenevasse tagatise nõudmise kohustusse, siis see ei muuda mingil moel kohustust vormistada kirjalikult ja põhjendada kauba mittevabastamist. Vastupidi, tagatise nõudmine on ühelt poolt tolli kohustus ning teisalt kauba mittevabastamise (kinnipidamise) alternatiiv. See tähendab, et isegi juhul kui toll on seisukohal, et tollikontrolli tulemusena võib tollivõlg tekkida või isegi juhul, kui tollivõlg on tekkinud, on kauba kinnipidamine põhjendatud vaid siis, kui tollivõla tasumine ei ole muul moel tagatud, mis muuhulgas tähendab ka seda, et toll on kasutanud muid võimalusi vajaliku tagatise saamiseks, ent sellist tagatist ei esitata. Tolliseaduse § 1 lg 4 kohaselt tuleb ka tollimenetluses juhinduda haldusmenetluse sätetest ja üldpõhimõtetest. HMS § 5 lg 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus viia läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. See tähendab muuhulgas, et eesmärgi saavutamiseks peab avalik võim mitme lahendusvariandi puhul valima sellise, mis isikut kõige vähem koormaks. Reeglina on kauba kinnipidamine isiku jaoks kõige koormavam lahendus, oluliselt koormavam näiteks tagatise maksmisest. ÜTS art. 193 kohaselt on tagatisteks sularahasissemakse või käendaja võetud kohustus. ÜTS art. 248 kohaselt peab toll selles sättes nimetatud asjaolude esinemisel tagatist nõudma. Käesoleval juhul ei nähtu, et toll oleks tagatist nõudnud. Kohus ei nõustu vastustajate seisukohaga, et tagatise andmise algatus oleks pidanud tulema kaebuse esitajalt või deklarandilt. ÜTSRS-si tuleneb üheselt, et tagatise nõudmise kohustus on tollil, seega oleks toll pidanud vajaduse korral tagatist nõudma, mitte jääma ootama, kas kaebuse esitaja või deklarant seda ise pakkuma hakkab ning seda vaatamata sellele, et kaebuse esitajal pidi ilmselgelt olema huvi kauba vabastamise vastu. Olukorras, kus kauba vabastamisest keeldumise aluseks on asjaolu, et tekkida võiva tollivõla tasumine pole piisavalt tagatud ning samas kus tollil on kohustus tagatist nõuda, ei saa eeldada tagatise määramise puhul üksnes kauba saaja või deklarandi aktiivsust, vaid eelkõige tuleb eeldada tolli aktiivsust tagatise nõudmisel. Seejuures maksab tähele panna, et kaebuse esitaja väitele, et tavapäraselt on tagatise nõudmise otsused koostatud kirjalikus vormis, ei ole vastustajad vastu vaielnud ega ka selgitanud, milles seisneb käesoleva juhtumi eripära, mis õigustaks tavapärasest teistsugust lähenemist. Seejuures vastustajate väide, et proovivõtu protokolli vormistamisel keeldus deklarant tagatise andmisest, ei ole millegagi tõendatud. PMTK ei ole iseenesest põhjendanud ka seda, miks ei peetud tekkida võiva tollivõla tagamiseks piisavaks kaebuse esitaja eest deklaratsiooni esitanud tollimaakleri üldtagatist, iseäranis olukorras, kus
  84. aprilli 2008 otsuse kohaselt on seda igati piisavaks ja nõuetekohaseks tagatiseks peetud. See, kas deklarant oli tolli kahtlustega põhimõtteliselt kursis või mitte, ei oma iseenesest tähtsust. Kahtlus deklaratsiooni kantud kaubakoodi õigsuse osas õigustab iseenesest ÜTSRS art 248 kohaselt tagatise nõudmist, ent see ei tähenda, et tagatist nõudmata võiks kaupa ilma põhjendusi esitamata ning tagatist nõudmata kinni pidada.
  85. Kohus leiab, et kauba kinnipidamine peaks olema viimane võimalus juba tekkinud või tekkida võiva tollivõla tasumise tagamiseks, võimalus, mille kohaldamine on õigustatud juhul, kui tollivõla tasumise eest vastutav isik vaatamata tolli nõudmisele piisavat tagatist ei anna. Samuti on kauba kinnipidamine õigustatud juhul, kui tollil on põhjendatud kahtlus, et tegemist on kaubaga, mille suhtes kehtivad õigusaktides sätestatud keelud või piirangud (käibes keelatud kaubad, intellektuaalomandi õigusi rikkuvad kaubad jne). Käesoleval juhul selliseid asjaolusid aga esinevat ei näi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et deklareeritud kaubaks on kalamari ning vaidlus käibki 8 sisuliselt selle üle, kas seda peaks deklareerima ühe või teise kaubakoodi all, millest sõltub arusaadavalt ka tasumisele kuuluvate tollimaksude suurus, ent asja materjalidest ei nähtu, et tegemist võiks olla kaubaga, mille tolliterritooriumile lubamine võiks sootuks keelatuks osutuda või mille suhtes võidaks kohaldada mingisuguseid piiranguid. Seega ei saa asjakohaseks pidada ka vastustajate viidet ÜTSRS art 248 lõikele 3, kuivõrd ei nähtu, et toll oleks pidanud võimalikuks mingisuguste keeldude või piirangute kohaldamist kõnealuse kauba suhtes. Kauba kinnipidamine iseenesest ei ole piiranguks või keeluks ÜTSRS art 248 lg 3 mõistes.
  86. Vastustajate viide Riigikohtu seisukohale haldusasjas 3-3-1-26-03 ei ole asjakohane, kuivõrd käesoleval juhul tuleb otsuse kirjaliku vormistamise nõue vahetult seaduse alusel antud ministri määrusest. Kauba vabastamata jätmise näol on tegemist tolli kaalutlusotsusega, mille tegemisel tuleb esmalt tuvastada, kas üldse esineb kauba vabastamata jätmise alus ning kui esineb, siis kas kauba mittevabastamine on proportsionaalne. Tolliseaduse alusel kehtestatud rahandusministri määruses on seejuures sõnaselgelt pandud tollile kohustus vormistada otsus kauba mittevabastamise kohta kirjalikult koos põhjendustega.
  87. Kuna PMTK ei ole vormistanud ega esitanud kaebuse esitajale ega tema eest kaupa deklareerinud isikule mistahes põhjendatud otsust pärast proovide võtmist kauba mittevabastamise faktiliste ja õiguslike aluste ning kaalutluste kohta, siis on vaidlustatud toiming igal juhul õigusvastane. Kohus möönab, et kohtumenetluse käigus on reeglina võimalik haldusakti või toimingu põhjendusi korrigeerida ja täiendada, kui on ilmne, et hiljem esitatud põhjendustest asja otsustamise ajal ka tegelikult lähtuti. Põhjenduste täieliku puudumise korral ei saa aga nende hilisemat esitamist võimalikuks pidada. Sama seisukohta on korduvalt kinnitanud oma praktikas ka Riigikohus (nt. haldusasjas 3-3-1-62-07). Lisaks märgib kohus, et käesoleva otsuse eelmistes punktides toodust nähtuvalt ei ole vastustajad ka kohtumenetluses esitanud adekvaatseid põhjendusi selle kohta, miks oli vajalik kauba kinnipidamine ja miks ei peetud võimalikuks tagada tekkida võiva tollivõla tasumist muul moel.
  88. Kuivõrd kohus tunnistab kauba kinnipidamise õigusvastaseks, tuleb õigusselguse põhimõttest juhindudes tühistada ka MTA vaideotsus osas, milles vastav taotlus rahuldamata jäeti.
  89. Kaebuse esitaja on taotlenud Maksu- ja Tolliameti
  90. märtsi 2008 vaideotsuse tühistamist kõigis osades, peale selle, millega pandi Põhja maksu- ja tollikeskusele kohustus taastada tollideklaratsiooni muutmisele eelnenud olukord. Seega on kaebuse eistaja vaidlustanud vaideotsuse osas, millega tehti Põhja maksu- ja tollikeskusele ettekirjutus selgitada välja, kas tollideklaratsioonil 08EE1110EE90108630 deklareeritud kaupade 1 ja 3 kaubakoodid on õiged või mitte, lähtudes vaideotsuses toodud seisukohtadest ning osas, millega jäeti vaie rahuldamata kauba kinnipidamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Viimases osas tühistab kohus vaideotsuse juba eeltoodud põhjustel, lähtudes õigusselguse põhimõttest. Küll aga ei pea kohus võimalikuks ülejäänud vaideotsuse tühistamist motiivil, et vaideotsusega ei ole lahendatud kaebuse esitaja taotlust kaup pärast deklaratsiooni muutmisele eelnenud olukorra taastamist vabastada. Tuleb möönda, et vastava taotluse kaebuse esitaja oma vaides sõnaselgelt esitas ning vaideotsuse resolutiivosas on see tõepoolest lahendamata, vaatamata sellele, et HMS § 86 lõike 1 kohaselt peaks seegi taotlus vaideotsuse resolutsioonis lahendatud olema. See aga ei anna alust vaideotsuse tühistamiseks. Põhimõtteliselt saaks halduskohus tunnistada vaideotsuse selles osas õigusvastaseks ning panna vaideorganile kohustuse vastav taotlus siiski läbi vaadata ja nõuetekohase vaideotsusega lahendada. Käesoleva asja asjaolusid arvestades ei ole see aga enam vajalik, kuivõrd vaidlusalune kaup on praeguseks vabastatud ning seega on kauba vabastamise taotlus muutunud sisutuks. Kauba kinnipidamise kui toimingu õiguspärasusele andis kohus hinnangu juba eespool. Samuti tuleb märkida, et sisuliselt on vaideorgan kauba vabastamise taotlust vaideotsuses siiski käsitlenud ning jättes rahuldamata vaide kauba kinnipidamise õigusvastasuse tuvastamise osas (ehk tunnistades kauba kinnipidamise õiguspäraseks), on kaudselt lahendatud kaebuse esitaja jaoks negatiivselt ka taotlus kauba vabastamiseks. Vastavas osas kohus aga eeltoodud põhjustel vaideotsuse tühistas. 9
  91. Mingil juhul ei saa vaideotsuse resolutsioonis kauba vabastamiseks kohustamise taotluse lahendamata jätmine tingida aga vaideotsuse tühistamist osas, millega kohustati PMTK-d õige kaubakoodi välja selgitamiseks. Selle vaideotsuse osa tühistamise vajadust ei ole kaebuse esitaja ka märkimisväärselt põhjendanud. Kohus leiab, et õigusaktidest ei tulene, et vaideorgan, tuvastades, et haldusorgan on toimingu sooritamisel või haldusakti andes vääralt ja õigusvastaselt tuvastanud asjas tähtsust omavad asjaolud, ei võiks vaideotsusega kohustada haldusorganit asja uuesti läbi vaatama. Otsesõnu nähakse selline võimalus ette HMS § 85 lg 1 punktis 2 ning maksukorralduse seaduse § 148 lg 1 p
  92. Kohtumenetluses põhjendas Maksu- ja Tolliamet igati asjakohaselt, et vaidemenetluse käigus ei olnud võimalik kaubakoodi õigsust kontrollida ning sel põhjusel saadeti asi uueks otsustamiseks Põhja maksu- ja tollikeskusele. Asja PMTK-le uueks otsustamiseks saatmine iseenesest kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei riku. Küll võib aga kaebuse esitaja õigusi rikkuda PTMK põhjendamatu viivitus asja uuel läbivaatamisel või uus tehtav otsus, ent neist kumbki ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kohus märgib üksnes, et haldusmenetlus, sealhulgas tollikontroll, peab toimuma, juhul kui seaduses pole sätestatud kindlat tähtaega, mõistliku aja jooksul. Käesolevas asjas toimunud kohtuistungi ajaks ei olnud PMTK arusaadavalt otsust kaubakoodi õigsuse osas teinud ning menetlus oli alles käimas. Käesoleva vaidluse raames ei asu kohus selle menetluse kestuse põhjendatust analüüsima, märkides üksnes seda, et ka juhul kui kaebuse esitaja leiab, et menetlus on kestnud põhjendamatult kaua, on tal õigus seda seaduses sätestatud viisidel vaidlustada.
  93. PTMK-le õige kaubakoodi väljaselgitamise kohustuse panemist saaks MTA-le ette heita juhul, kui oleks ilmne, et MTA saanuks õige kaubakoodi ise vaidemenetluse raames välja selgitada ning sellega vaidlusküsimuse lõplikult ja tervikuna lahendada. Kohtu hinnangul see käesoleval juhul nõnda ei olnud. Samuti ei saa väita, et tolli ja vaideorgani kahtlused kaubakoodi õigsuse osas oleksid olnud ilmselgelt põhjendamatud. Tuleb siiski möönda, et seda kahtlust vähendab esiteks asjaolu, et kaebuse esitaja tellimusel Tervisekaitseinspektsiooni laborites leiti (tõsi küll, arusaadavalt mõõteseaduse kohaselt mittejälgitavat uurimismeetodit kasutades) kaubast võetud proovidest vere- ja soomusetükke ning kaebuse esitaja poolt viidatud ning kohtule esitatud asjatundjate seisukohad, millest nähtuvalt ei sobi kaebuse esitaja kaubaga väidetavalt sarnanevate omadustega kaup tarbimiseks kaaviarina. Samuti vähendab seda kahtlust asjaolu, et Keskkonnauuringute Keskuse OÜ labori analüüsist ei selgu iseenesest see, kas üleüldse on uuritud muude organiosakeste sisaldumist kalamarjas ning kui on, siis kas vaatamata nende esinemisele peetakse võimalikuks, et selline kalamari on kõlblik tarbimiseks nagu kaaviar ning millele tuginedes seda väidetakse. Eelnev ei ole siiski piisav, et olla kindel kaebuse esitaja kasutatud kaubakoodi õigsuses ning just seetõttu peabki PMTK asja põhjalikult läbi vaatama ning õige kaubakoodi välja selgitama. Kohus märgib siinkohal, et kindlasti ei saa seda, kas teatud organiosakesi (näiteks vere- ja soomusetükke) sisaldav kalamari, mis on kelmest puhastatud, on kaaviarina tarbitav või mitte, pidada mingisuguseks üldteadaolevaks asjaoluks ning seetõttu peab vastav seisukohavõtt tuginema jälgitaval ekspertanalüüsil ega saa olla paljasõnaline.
  94. Mis puudutab kaebuse esitajale väljastatud siduvat tariifiinformatsiooni, siis tuleb tähele panna, et väljastatud siduva tariifiinformatsiooni EE 6480/21/06 kohaselt on see antud järgmise kirjeldusega kaubale: „Imporditav kalamari: kollane, soolatud min 2%, organiosadega, jahutatud või külmutatud, inimtoiduks. Puhastatakse, nõrutatakse ja pakendatakse Eestis“. Kauba kaubandusliku nime lahtrisse on kantud märge „Rääbise mari (coregonus hoyi). Vaidlust ei ole iseenesest selles, et käesoleval juhul kaebuse esitaja poolt deklareeritud kaubaks ei olnud rääbise mari, ent kohtu hinnangul tuleb siduvas tariifiinformatsioonis märgitud kauba kaubanduslikku nimetust vaadelda siduva tariifiinformatsiooni seisukohast teisejärgulisena ja eelkõige saab ja tuleb lähtuda kauba kirjeldusest. Sellele viitab ka kõnealuse siduva tariifiinformatsiooni lahter 10, kuhu on märgitud, et selle väljastamise aluseks on „kirjeldus“. Eeltoodu tõttu tuleb käesoleval juhul tähele panna seda, et KN 0305* ning KN 1604* kirjelduste ning vastavaid kaubagruppe käsitlevate harmoniseeritud süsteemi (HS) selgitavate märkuste kohaselt ei saa konkreetse kauba ühte või teise klassi 10 paigutamise aluseks olla kala liik. See tähendab, et vaidluses, kas konkreetne, tuvastatud hulgal vere- ja organiosakesi sisaldav kalamari tuleks deklareerida koodiga 0305* või 1604*, ei oma tähtsust see, millise kalaliigi marjaga tegemist on, kuniks ei ole vaidlust selles, kas lõpp-produktina saaks sellest kalamarjast toota kaaviarit või kaaviariasendajat.
  95. Kaebuse esitaja väidab kaebuse täpsustuses, et vaideotus rikub tema subjektiivseid õigusi seeläbi, et sellega pannakse PMTK-le kohustus vaadata taotlus läbi vaideotsuses toodud seisukohtadest lähtudes, ent nende seisukohtadega kaebuse esitaja ei nõustu. Kohus selle väitega nõus ei ole. Vaideotsusest nähtuvalt on seisukohad, millega PMTK kaubakoodi õigusse kindlakstegemisel juhinduma peab järgmised: a) PMTK peab nõuetekohaselt tõendama, et kaup ei vasta deklareeritule, st. analüüsiaktist peab nähtuma, millele tuginedes katselabor on jõudnud oma järeldustele ning b) PMTK peab KN-i kohaselt ära põhjendama, miks on deklaratsioonis näidatud kaubakood vale ega tohi seejuures pimesi tugineda katselabori poolt näidatud soovituslikule kaubakoodile. Kaebuse esitaja ei ole tegelikult välja toonud, miks ta leiab, et neist juhistest kaubakoodi õigusse kindlakstegemisel lähtuma ei peaks või miks ta nendega ei nõustu. Kaebuse esitaja ei nõustu arusaadavalt vaideotsuse põhjendustega, mis puudutavad kauba kinnipidamise õiguspärasust ning seda, kas kauba kinnipidamist oleks tulnud kirjaliku otsusega põhjendada või mitte, ent see ei puuduta õige kaubakoodi kindlakstegemist. Kohtu hinnangul on vaideotsuses esitatud juhised õiged ja asjakohased, tähendades sisuliselt seda, et PMTK saab deklaratsiooni esitatud kaubakoodi vääraks tunnistada vaid juhul kui nõuete vastava ekspertiisiga on tehtud kindlaks, et konkreetsel kaubal on sellised omadused, mille tõttu tuleks kasutada teist kaubakoodi.
  96. Kaubakoodi õigsust puudutav vaidlus taandub käesoleval juhul sisuliselt sellele, kas konkreetne kalamari, mis sisaldab (kui ikkagi nõuetekohase analüüsiga tuvastatakse, et ikka tõepoolest sisaldab) teatud hulga vere- ja soomuseosakesi, on „kaaviariasendaja“ või ei ole ehk teisisõnu on küsimus selles, kas kaebuse esitaja kaup kõlbaks pärast sulatamist vahetult müügiks ja tarbimiseks kaaviariasendajana (nagu kaaviar). Harmoniseeritud süsteemi selgitavates märkustes märgitakse kaubagrupi 1604 kohta, et sellesse kuuluvad valmistoidukaubad, mis tähendab, et toote saaks sellesse gruppi klassifitseerida, kui tegemist olekski valmis kaaviariasendajaga, mida ei ole sellisena tarbimiseks ja müümiseks enam vaja täiendavalt töödelda. Kohus leiab, et olukorras, kus iseenesest tunnustatud labor on mitteakrediteeritud analüüsimeetodiga tuvastanud teatud organiosade esinemise kalamarja hulgas, tuleb tollil vajadusel viia läbi täiendavad uuringud ning selgitada juba nõuetekohase analüüsiga, kas see nõnda on või mitte. Juhul kui sellise analüüsi tulemusena peaks ilmnema, et selliseid organiosakesi tõepoolest kauba hulgas leidub, siis tuleb tariifset klassifitseerimist reguleerivate normide alusel võtta põhjendatud seisukoht, kas tegemist on kaaviari või kaaviariasendajana kasutatava valmistoiduainega või mitte. Käesoleval juhul ei ole vastustajad esitanud siiski ühtegi mõistlikku tõendit selle kohta, kas sarnaste organiosadega kalamari on kaaviar või kaaviariasendaja või mitte, samas kui kaebuse esitaja on esitanud mitme asjatundja väited selle kohta, et sarnast kaupa ei saa kaaviarina turustada/tarbida ning see vajab eelnevat töötlemist. On tõsi, et nimetatud asjatundjad ei ole konkreetset kaupa näinud ning seega on tegemist pelgalt arvamusega, ent see siiski tekitab kahtluse vastustajate seisukohas ning PMTK peab asja uuel otsustamisel seda kahtlust kontrollima ning kas nõustuma kaebuse esitaja seisukohaga või siis tekkinud kahtluse põhjendatult ümber lükkama. Seega peab PMTK õige kaubakoodi kindlakstegemisel olema väga hoolikas ning kaebuse esitaja poolt välja toodud asjaoludega arvestama. Põhjendamiskohustust suurendab ka asjaolu, et varasemas mitteformaalses suhtlemises kaebuse esitajaga on tolliametnik väljendanud seisukohta, et koodi 1604 tuleks kasutada üksnes sellise kalamarja puhul, mida enam ei nõrutata ega puhastata, vaid pakendatakse tööstuslikult. Tuleb möönda, et selline mitteformaalne seisukohavõtt iseenesest ei ole tollile siduv ning kaebuse esitaja ei saa sellele tuginedes nõuda, et toll aktsepteeriks sellise mitteformaalse suhtlemise tulemusena soovitatud kaubakoodi kasutamist, ent sarnasel juhul peab toll haldusorganina seda hoolikamalt põhjendama, millistele andmetele tuginedes ta leiab, et kaup tuleks deklareerida teisiti, sh. kas ta leiab, et käesoleval juhul ei vajagi kaup kalamari enam 11 nõrutamist ja puhastamist, vaid üksnes pakendamist või on ta seisukohal, et vaatamata teatavale nõrutamise/pakendamise vms töötlemise vajadusele enne valmistootena turule saatmist, tuleks toodet käsitleda kaaviariasendajana. MENETLUSKULUD
  97. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 92 lõikest 2 tuleneb, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebuse esitaja esindajad on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milles kajastatakse õigusabikulusid summas 69 582 krooni. Advokaadibüroo Aivar Pilv juhataja on esitanud allkirjastatud kinnituse, et kaebuse esitaja on viidatud menetluskulud kandnud, olles tasunud AS Advokaadibüroo Aivar Pilv arved. Kohtu hinnangul on selline kinnitus piisav selleks, et lugeda menetluskulud kantuks. Vastustajate seisukohaga, et menetluskulude kandmist peaks tõendama tingimata kviitungite või pangakonto väljavõtetega, kohus ei nõustu. Olukorras, kus menetlusseadustike kohaselt ei pea advokaat tõendama oma esindusõigust, vaid seda eeldatakse, võib usaldada kohtu hinnangul advokaadi, iseäranis advokaadibüroo pidaja kinnitust kulude kantuse kohta. Samuti tuleb arvestada sellega, et kohtule esitatava pangakonto väljavõtte või näiteks sularahakviitungi põhjal ei saa samuti tõsikindlalt veenduda selles, et vastavad kulud ikka tõepoolest kantud ning et esitatavad dokumendid ei ole fiktiivsed. Seega leiab kohus, et umbusaldades advokaadi allkirjastatud kinnitust, tuleks umbusaldada ka kõiki selle advokaadi poolt esitatud muid dokumente. Seega oleks advokaadi kinnituse asemel pangakonto väljavõtete või tasumist kinnitavate kviitungite nõudmine mõistusevastane ning seega vastuolus halduskohtumenetluse põhimõtetega.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Vastustajate hinnangul oleks põhjendatud menetluskulu suuruseks käesolevas asjas umbes 40 000 krooni. Arvestades, et kaebuse esitaja kahest taotlusest üks rahuldati täielikult ja teine osaliselt, samuti arvestades asja keerukust ning seda, et sarnastel asjaoludel on kaebuse esitaja varem osalenud haldusasja 3-08-353 menetluses, leiab kohus, et põhjendatud menetluskuluks on 30 000 krooni ning see summa tuleb vastustajatelt solidaarselt kaebuse esitaja kasuks välja mõista. Kristjan Siigur kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.