2-08-20947/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-20947 Tsiviilasi N O hagi A O vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N O (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja A O(sünd xxx, isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 10.03.2009 Istungil osalenud isikud Hageja N O Kostja A O RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada
3. Lahutada N O ja A O abielu, mis on registreeritud xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr. xxx.
4. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates.
5. Jätta N O perekonnanimekas peale abielu lahutamist „P “.
6. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud. MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus ei kuulu edasikaebamisele. Poolte kokkuleppel ei saa kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebust, kuna mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Esitatud asjaolud N O esitas kohtule 27.05.2008 hagi A O vastu abielu lahutamiseks. Hageja palub lahutada poolte abielu, mis on registreeritud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr xxx. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lõppenud 10 aastat tagasi ning abielu taastamine on võimatu. Kostja asus 2004 elama Läti Vabariiki ning alates sellest ajast ei ole pooled kohtunud. Poolte abielust on sündinud xxx poeg V , xxx tütar J ja xxx poeg D , kes elavad koos hagejaga ning kelle üle pooltel vaidlust ei ole. Samuti puudub pooltel abielu kestel soetatud ühisvara. Kostja vastuväited Kostja kirjalikke vastuväited hagiavaldusele esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Kohus kuulanud ära hageja ja kostja seletused ning tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu N O ja A O vahel on registreeritud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr xxx. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. 10.03.2009 toimunud istungil jäi hageja oma nõude juurde ning kostja ei vaielnud abielu lahutamisele vastu, seega kuna pooled peavad abielu jätkamist võimatuks ning soovivad abielu lahutamist, siis leiab kohus, et abielu jätkamine on võimatu ja poolte abielu tuleb lahutada. PKS § 29 lg 5 kohaselt abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Nimeseadus § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja palub jätta hageja perekonnanimeks peale abielulahutust P . Seega leiab kohus, et kuna hageja soovib perekonnanime muuta, tuleb peale abielu lahutamist jätta hageja perekonnanimeks „P “. Vastavalt TsMS § 630 lg 2 ei saa poolte kokkuleppel antud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Juhindudes TsMS § 164 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 2