← Eesti

2-08-85813/13

Obsah (7)§ 486§ 428§ 430§ 661§ 168§ 150§ 172

2-08-85813 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2009.a. Haapsalu kohtumaja kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-08-85813 Tsiviilasi Põllu 8

§ 486lg.

4 hagiavaldus loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt hooldustasu ja majandamiskulude võlgnevust summas 4680.40 krooni ja sihtotstarbelist osamaksu summas 3175.30 krooni. Kostja tunnistab kohtule esitaud kostja kirjalikus vastuses hooldustasu ja majandamiskulude võlga summas 4680.40 krooni. Sihtotstarbelist osamakset kostjka ei tunnistanud, väites, et nõue on aegunud. 03. märtsil 2009.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja oma esitatud nõude juurde. Kostja oli seisukohal, et majandamiskulude võlgnevus on põhjendatud kuid sihtotstarbelise makse nõue on 2

(4)aegunud. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et hageja saaks esitada tõendid, mis tema aravtes on käesoleva tsiviilasja lahendamisel olulised. 10. märtsil 2009.a. esitasid pooled kohtule kirjaliku kompromissi, mille nad paluvad kinnitada kirjalikus menetluses. Kompromissi kohaselt V. Märtman kohustub: 1) tasuma AS-le Taebla Kodu võlgnevuse 7855.70 krooni ja ½ menetluskulu 675 krooni järgmiselt: alates märtsist 2009.a. 500 krooni iga kuu kuni võlgnevuse likvideerimiseni juuli 2010.a. Lisaks tasub V. Märtmann igakuise kommunaalteenuste arve tähtajaliselt. 2) Kasvõi ühe osamaksega hilinemisel on AS-l Taebla Kodu õigus esitada avaldus kohtutäiturile kogu võlgnevuse jäägi nõudes. 3) teostama kõik maksed AS Taebla Kodu arvelduskontole ******* SEB või ******* Swedbank Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 661

lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg on nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama, arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetluskulud Vastavalt

§ 168lg.

3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu p. 2.1. kohaselt jääb ½ menetluskulu 675 krooni kostja kanda ja see on hõlmatud poolte vahel sõlmitud 3

(4)kompromisslepinguga. Riigilõiv summas 125 krooni jääb hageja enda kanda, sest selles osas pooled kompromissi teinud ei ole. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 250 krooni.

§ 172

lg 9 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on tasunud veel hagiavalduse esitamisel riigilõivu 03. veebruaril 2009.a. summas 1350 krooni. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 1600 krooni. Hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 800 krooni. Riigilõivu tagastamise osas määruskaebust esitada ei saa Ruth Sild Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.