KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-51368 Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi J. Z. hagi V. Z. vastu abielu lahutamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg
- veebruar 2009 Hagihind 15 000 krooni. Menetlusosalised Hageja: J. Z. (IK xxx) Kostja: V. Z. (IK xxx) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lahutada J. Z. ja V. Z. abielu, mis on sõlmitud
- veebruaril 1994.a Kohtla-Järve Linnavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, abieluakt nr xx
- Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
- Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päev on
- veebruar 2009 kell 16.00 Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on J. Z. hagi V. Z. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuritarvitab kostja alkoholi, puudub usaldus ja teineteisemõistmine. Kostja elab hageja kulul ja ei tee sellise olukorra muutmiseks midagi. Hageja leiab , et sellisel abielul puudub mõte. Kohtuistungid 1
(3)Eelistungil, mis toimus
- oktoobril 2008, jäi hageja haginõude juurde. Kostja selgituste kohaselt ei oska ta ise öelda, kas saab alkoholi probleemist lahti. Kostja tunnistab, et elatakse ühes korteris, aga eraldi tubades. Elamine on hageja kulul. Samuti tunnistab kostja, et tal on teine naine juba kaks aastat, aga soovib seda peret koos hoida. Kohus andis pooltele leppimise aega 3 kuud. Kohtuistungil, mis toimus
- veebruaril 2009 palus hageja poolte abielu lahutada, sest perekonda ei ole, ühised huvid puuduvad. Kostja on töötu juba aasta, kuna 2008 aastal läks ta puhkusele ja tööle tagasi ei läinud. Kostja selgitab, et abielu lahutust ei soovi, kuna armastab lapsi ja perekonda. Ise olukorra muutmiseks leppimisaja jooksul ja ka varasemalt midagi ette ei ole võtnud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud
- veebruaril 1994, Kohtla-Järve Linnavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas. Hageja esitas hagiavalduse abielu lahutamise nõudega. Abielust on sündinud xxx aastal tütar A ja 28.02.2000 tütar N. ,kes elavad koos emaga. Laste elukoha suhtes poolte vahel vaidlus puudub. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle ning lähtuvalt PKS § 29 lg 2, abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja soovib lahutada poolte abielu, kuna abielusuhted on lõppenud ja kostja nende taastamiseks midagi ette ei ole võtnud. Kostja väidab küll, et soovib perekonda koos hoida, kuid samas on ta ka kinnitanud , et tal on teine naine juba kaks aastat. Vastavalt PKS § 2 lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Seega peab olema kooselu jätkamiseks mõlema poole tahe. Kohus on andnud kolm kuud leppimiseks aega, et pooled saaksid perekonna säilitamiseks oma suhted taastada , et kostja hakkaks osa võtma perekonna ülalpidamisest ja leiaks võimaluse lahendada alkoholi liigtarvitamise probleemi. Nimetatud aja jooksul ei ole perekonna suhted taastunud. Kohus leiab, et perekonna säilitamine olukorras, kus ainult hageja tunneb vastutust selle koospüsimise ja materiaalse heaolu eest, ei ole põhjendatud. Poolte abielust sündinud lapsed elavad koos emaga ning selle suhtes vaidlused poolte vahel puuduvad. Kohus leiab, et hagi rahuldamine on põhjendatud tuginedes poolte ütlustele kirjalikele materjalidele . Kohus juhindub otsuse tegemisel PKS § 29, § 2, § 30 p
- ning toimiku 2
(3)Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Marge Tamme Kohtunik 3
(3)