Obsah (7)

§ 44§ 41§ 50§ 49§ 60§ 61§ 70

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-24616 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2009. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 30. jaanua

) § 61 lg 4 sätestatud miinimummääras (

1. a 2 175 krooni ühe lapse kohta).. Hageja taotleb kostjalt elatise suurendamist alates 01.01.
2. a kummalegi lapsele 2 175 krooni. III Kohtuistung 24.10.
3. a
4. Hageja selgitas, et elas kostjaga koos kuni
5. aastani. Kooselust sündis tütar A.. Poolte kooselu lõppes ja pooled ei elanud mitu aastat koos. Lahusoleku ajal sündis hagejal poeg R.. Kostja ei ole lapse bioloogiline isa ning kostja teab seda. Lapse põlvnemine on tuvastatud hageja ja kostja ühise avalduse alusel. Kostja võttis lapse enda nimele.
6. Kostja selgitas, et sai kolm kuud tagasi teada, et R.ei ole tema laps. Kostja oli varem kindel, et R. on tema laps. IV Vastuhagi
7. Kostja esitas 25.11.
8. a vastuhagi, milles vaidlustab isa kande R. M. sünniaktis. Vastuhagi kohaselt esitasid hageja ja kostja ühise avalduse R. põlvnemiseks üksnes seetõttu, et N. M. veenis vastuhagi esitajat, et viimane on lapse isa. Lapse sünni ajal pooled koos ei elanud, kuid kohtusid aeg-ajalt. Pärast abielulahutust hakkas N. M.rääkima, et tal õnnestus vastuhagejat petta ja et tegelikult ei ole vastuhageja lapse isa. V Kohtuistung 30.01.
9. a
10. Hageja selgitas, et peale lahusolekut hakkas ta kostjaga uuesti koos elama novembris
11. aastal, pärast R. sündi. Esimene kooselu periood algas
12. aastal,
13. a sündis tütar. Tütar oli
14. aastane, kui pooled kooselu lõpetasid. Seejärel ei elanud hageja kostjaga koos kolm aastat. R. bioloogiline isa on V., kellega hageja elas koos aastatel 2003-
15. R. oli alles imik, kui hageja hakkas taas koos elama J. M.`ga. Kostja oli nõus võõra lapse enda nimele võtma ja teda kasvatama kui oma last. Sel ajal, kui hageja koos V. elas, tal intiimsuhteid J. M.`ga ei olnud, mistõttu kostja teadis põlvnemise avalduse esitamise ajal, et R. ei ole kostja laps. Abielu algul suhtus kostja R. hästi, kuid hiljem hakkas kostja käitumine muutuma, kostja tegi hagejale etteheiteid, et võttis endale naise koos võõra lapsega. 3
16. Hageja esindaja leidis, et kostjal puudub õigus vanema kannet vaidlustada tulenevalt

§ 44lg 5.

VI Kohtu põhjendused

1. Vanema kande vaidlustamine lapse sünniaktis. 13.
2. R. M. sündis sel ajal (xxx), kui N. M. ja R. M. ei olnud abielus. Pooled abiellusid xxx. a. Varasemast kooselust on pooltel ühine laps A.(sünd. xxx a). 13.
3. 09.08.
4. a esitasid J. M. ja N. M. Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnale põlvnemise kindlakstegemise avalduse, milles J.M. kinnitas, et on N. M. lapse R. isa, millega seoses palub end kanda isana lapse sünniakti. 13.
5. N.M. selgituste kohaselt ei ole J. M. R. bioloogiline isa ning J. M. on seda kogu aeg teadnud (sh lapse sünni ajal, abiellumise ajal, lapse põlvnemise kindlakstegemise ajal). N. M. loeb, et J. M, võttes võõra lapse enda nimele, sisuliselt lapsendas R.. 13.
6. Perekonnaseaduse (

) § 38 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Lapse põlvnemine isast, kes ei ole lapse emaga abielus, tehakse

§ 41

lg 1 järgi kindlaks lapse isa ja ema ühise kirjaliku avalduse alusel, mille nad isiklikult esitavad perekonnaseisuasutisele. Kuna R. ei sündinud poolte abielu ajal on lapse põlvnemine kindlaks tehtud N. M. ja Jevgeni M. ühise avalduse alusel. Lapse ema ja J.M. ühise avalduse esitamisega tunnistas J. M. lapse enda omaks, ükskõik mis motiivil see toimus. Seega on lapse põlvnemine J. M.`st tehtud kindlaks

§ 41lg 1 sätestatud korras.

13.

1. J. M. selgituste kohaselt oli ta kuni
2. aastani kindel, et R. on tema laps ning ta oli kindel, et R. põlvneb temast ka ühise avalduse esitamise ajal perekonnaseisuosakonnale (09.08.
3. a). Kuna lapsel on bioloogiline isa olemas, siis peaks lapse bioloogiline isa maksma elatist. 13.
4. Vastuhagis on J. M. märkinud (tl 29), et R. on tema poolt lapsendatud. Lapsendamine toimus sel põhjusel, et N.M. veenis teda (J.M.), et ta on lapse isa. 13.
5. 09.07.
6. a kohtuotsusest (tl 3) nähtub, et kostja (J.M.) võttis hagi õigeks ja oli nõus tasuma R.ülalpidamiseks elatist 1 800 krooni alates hagi esitamisest (11.05.
7. a). 13.
8. Kohtuistungil 24.10.
9. a selgitas J. M., et kui pooled lahku läksid, ütles Na.M. talle, et ta ei soovi midagi, nüüd aga esitas elatise hagi. 13.
10. Kohtuotsuse punkidest 13.5, 13.6 ja 13.8 tuleneb, et J. M. peab ebaõigeks maksta elatist lapsele, kelle bioloogiline isa ta ei ole ning ta lapsendas R.. Sisuliselt peab J. M. lapsendamise all võõra lapse enda omaks võtmist (lapsendamine sisu on võõrasvanema ja lapse vahel lapse ja vanema õiguste ja kohustuste tekkimine). 13.
11. Eeltoodust tulenevalt ei ole usutav J. M. väide selle kohta, et ta pidas end ühise avalduse esitamise ajal R. bioloogiliseks isaks ning alles
12. aastal sai teada, et laps pole 4 temast eostatud. Kohus märgib, et J. M.`l lasub R. ülalpidamiskohustus, kuna laps ei pea jääma ilma vanemalt saadavast elatisest vanema enda tegevuse tõttu lapse sünni registreerimisel (isa sünniakti kandmisel). 13.
13. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohaldada

§ 44

lg 5, mis sätestab, et isik, kes on kantud lapse sünniakti isana tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. 14. Eeltoodu alusel ei ole alust vastuhagi rahuldada ning vanema kannet lapse sünniaktis ebaõigeks tunnistada. 15. Elatise suurendamise nõue. 15.1. Kostjalt on hageja kasuks elatis väljas mõistetud alljärgnevalt: Ida-Viru Maakohtu 05.03.2002. a kohtuotsusega (tagaseljaotsusega, tsiviilasja nr xxx) on kostjalt välja mõistetud tütre A. (sünd. xxx

1. a)ülalpidamiseks 870 krooni; Viru Maakohtu 09.07.2007. a kohtuotsusega (tsiviilasja nr xxx) on kostjalt välja mõistetud poja R. (sünd. xxx.
2. a)ülalpidamiseks 1 800 krooni. 15.2. 18.05.2008. a kohtule esitatud hagis taotleb hageja elatise suurendamist kummalegi lapsele 2 175 krooni tagasiulatuvalt alates 01.01.2008. a (elatise miinimummäär). 15.3. Kostja elatise suurendamise hagile vastuväiteid esitanud ei ole (kostja on üksnes vastuhagis vaidlustanud vanema kande lapse sünniaktis). 15.4. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. 15.5.

§ 50

lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49). 15.5.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

15.6. Hageja taotleb hagis elatise suurendamist seadusega sätestatud miinimumsummani (

§ 61lg 4), mis alates 01.01.2008.

a on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008. aastal oli kuupalga alammäär on 4 350 krooni, millest ½ on 2 175 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. 15.6. Kuna kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis oleks aluseks elatise vähendamiseks alla seadusega sätestatud miinimummäära (

§ 61lg 6), kuulub hagi rahuldamisele elatise suurendamise osas.

15.7. Elatis kuulub suurendamisele alates elatise suurendamise hagi esitamisest

§ 70lg 1 alusel.

5 15.8. Kohus leiab, et elatisenõude esitamiseks (ka elatise nõude suurendamiseks) õigustatud vanem peab esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates. Kohus võib hageja nõudel

§ 70

lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka siis, kui kohustatud vanem ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt või on täitnud seda ebaregulaarselt. Elatise väljamõistmise (ka elatise suurendamise) eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine. Kohus võib hageja nõudel

§ 70

lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Arvestades asjaolu, et mõlema lapse kasuks on elatis välja mõistetud kohtuotsusega ning hageja esitatud tõendi kohaselt (tl 7) pole hageja elatist saanud ühel kalendrikuul (2008. a aprillis), ei saa sellist rikkumist lugeda ebaregulaarseks ning kohus ei suurenda elatist tagasiulatuvalt. 16.

§ 61

lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459). 17. Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). Kohtunik 6