) § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. V G on andnud oma kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta, samuti kinnitas ta kohtuistungil, et on teadlik eeskostja kohustustest ning on valmis neid täita. Narva linna avaldusele lisatud tõendist nr 1930 (vaata tl 21) V G tesvislik seisund võimaldab temal eestkostjaks olla. I G sõnul tema suhted V G on head, ta ei esitanud vastuväiteid Narva linna avaldusele. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et I G tuleb määrata eestkostja, sest tema üle eestkoste seadmine on vältimatult vajalik, tagamaks isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitse.
lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kooskõlas avaldaja taotlusega ning lähtudes sellest, et ekspertide hinnangul I G psüühiline seisund võib paraneda peale ravikuuri läbimist otsustas kohus määrata I G eestkostjaks V G kolmeks aastaks, s.o kuni 27.02.2012.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.
lg 2 p 4 kohaselt tuleb isiku teovõime piiramise nõude lahendamisel kohtul otsustada, 3 kas ja milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja nõusolekuta. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole I G võimeline iseseisvalt langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Eeltoodust tulenevalt välistab kohus I G õiguse teostada tsiviilõiguslikke tehinguid.
lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades asjaolu, et asja menetluses on tõendatud I G psüühilise seisundi tõttu võime puudumine realiseerida oma kodanikuõigusi, tuleb I G tunnistada teovõimetuks ka valimisõiguse osas ja ta kaotab hääleõiguse. Eelpooltoodu alusel ning juhindudes PKS § 93 lg 1,
Fred Fisker Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.