TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2590 Otsuse kuupäev 25. veebruar 2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Priit Kaljundi (Kaljund) kaebus Tartu Linnava
) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on vaidlus parkimistasu määramise õiguspärasuse üle. Parkimistasu täidab nii fiskaalset kui ka liikluskorralduslikku ülesannet ja kuna vastav õigus kuulub avaliku õiguse valdkonda, siis on käesoleva avalik-õigusliku vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses.
§ 6
lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, millest tulenevalt on kaebaja nõue lubatav.
§ 9
lõige 3 sätestab, et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Vaideotsus (tl 5-7) on tehtud 26.11.2008.a. Kaebus on kohtukantseleis registreeritud 22.12.2008.a. Seega on kaebus tähtaegne. 5.
§-de 7 lõikest 1 ja 26 lõikest 1 tuleneb, et halduskohus on pädev ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti tühistamiseks. Halduskohus tutvunud kaebuse ja vastusega, kuulanud ära poolte seisukohad kohtuistungil, uurinud asjas kogutud tõendeid, on tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on kooskõlas kehtiva õigusega ja ei piira kaebaja subjektiivseid õigusi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja juhitud sõiduauto, mis on kujutatud vastustaja poolt esitatud fotol (tl 35) oli 05.11.2008.a kell 09.58 pargitud tasulisel parkimisalal. Tartu Linnavolikogu 07.12.2006.a määruse nr 47 „Parkimistasu“ § 5 lõiked 3 ja 4 sätestavad:
(3)Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist.
(4)Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kirjaliku teate või parkimiskellaga märgitud parkimise algusaeg peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Kirjalik teade või parkimiskell peab olema paigaldatud sõiduki sisse esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt oleks võimalik tuvastada teate sisu või parkimiskella näit. Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise algusaega nõuetekohaselt teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. (Tartu Lvk m 27.03.2008 Nr.85 jõust.01.05.2008 - KO 2008, 70, 1064) Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kaebaja oli parkimiskellale parkimise algusaja tähistanud selliselt, et parkimiskella väike osuti asus numbril 9 ja suur osuti numbril 6, mis on kujutatud ka vastustaja poolt esitatud fotodel (tl 35, 37, 38). Halduskohus on 4 seisukohal, et vaidlusalusel juhul ei olnud kaebaja seega parkimise algusaega üheselt arusaadavalt teada andnud, mille tõttu tekkis tal parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest arvates (§ 5 lõige 3 ja lõike 4 teine ja viimane lause). Halduskohus nõustub vastustaja ja vastustaja poolt osundatud varasemas kohtupraktikas väljendatud seisukohaga, mille kohaselt tuleb osutitega parkimiskellaga parkimisaja alguse fikseerimisel lähtuda mehaanilise kella tööpõhimõtetest ning kella osutite tavapärasest asetusest kellal. Kohus ei aktsepteeri kaebaja tõlgendust ja ei toeta kaebaja osundust raekoja vanade kellade osutite asetusele, kuna see ei ole veenev ja tekitaks põhjendamatuid probleeme parkimiskorra ühetaolises toimimises. Kuna õigusaktides ei ole parkimiskella kasutamist reguleeritud, tuleb osutitega parkimiskella puhul eeldada, et osutid paigutatakse sellel vastavalt tänapäevase tavapärase mehaanilise kella tööpõhimõtetele. Taolise tõlgenduse aspektist on oluline, et isikud saaksid tugineda tavaelus välja kujunenud kogemusele mehaanilise kella osutite liikumisest ja asetusest kellal. Tänapäevasel mehaanilisel kellal ei asu osutid kunagi viisil, nagu need olid parkimiskellal paigutatud kaebaja poolt. Seega ei ole kaebaja järginud nõuet teavitada ja vormistada parkimise algusaeg arusaadavalt. Seetõttu on vaieldav ajahetk, mil kaebaja parkimist alustas. Kuna puuduvad täiendavad tõendid kaebaja väidete kinnitamiseks parkimise algusasja kohta kell 09.30, tuleb viivistasu otsuse koostamine lugeda õiguspäraseks. Kaebus tuleb aga jätta rahuldamata. 6. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Ka vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda, kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Roby Koik kohtunik 5