6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust sündinud kaks last: xxxx.a. poeg R K ja xxxx.a. poeg R K . Hageja palub kostjalt välja mõista elatusraha igakuiselt kummalegi lapsele. Hageja hindab ühe lapse vajadusteks 4 100 krooni ja teise vajadusteks 5 500 krooni. Hageja ise töötab, kuid kostja kohta tal andmed puuduvad. 1 Kostja kohtule 21.01.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses teatab, et tal pole praegu millestki elatist maksta, kuna ta ei tööta. Kostja lubab, et kui tööd leiab, hakkab ta maksma elatist seadusega ettenähtud korras. Kohtuistungil hageja selgitab, et lahus elatakse alates 2000. aastast, kuid kostja pole elatist üldse maksnud. Hageja algselt soovib elatise väljamõistmist 2 175 krooni lapse kohta, kuid siis vähendab nõuet ja palub kostjalt elatis välja mõista kummalegi lapsele 1 500 krooni kuus. Kostja leiab, et tal pole ka seda raha kusagilt võtta, kuivõrd ta ei tööta ja on ka töötuna arvele võetud. Pealegi, kui tekib mingi töötamise võimalus, siis ei taheta töölepinguid vormistada. Selle tulemusena omakorda jäetakse palk maksmata või makstakse suvaliselt mingi väike summa. Ametlikult pole juba pool aastat töötada saanud. II. Maakohtu otsuse põhjendus. põhjendus. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. Kostja pole lastele elatusraha maksnud. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja soovib elatise väljamõismist alla seadusega sätestatud määra, 1 500 krooni ühe lapse kohta. Kostja elatise väljamõistmist ei vaidlusta. Asjaolu, et kostja ajutiselt ei tööta, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Lapsevanem peab oma elu korraldama selliselt, et laste ülalpidamine oleks tagatud. Kostja pole juba seitsme aasta jooksul püüdnudki lapsi ülal pidada.
kohaselt kohus ei või ületada piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega kuulub hagi rahuldamisele hageja taotletud määras ja kostjalt tuleb elatis hageja kasuks ja laste ülalpidamiseks välja mõista igakuise elatusrahana 1 500 krooni ühe lapse kohta. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 03.12.2008.a.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas PKS §-de 60, 61, 70 sätteid ning juhindus
§-de 164 lg. 1, §-de 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 23. märtsil 2009.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.