lg 3 järgi peab maksuhaldur oma ülesandeid täitma võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. HMS § 9 lg 3 kohaselt peab haldusorgani pädevuse muutumisel menetluse lõpule viima asja menetlusse võtnud haldusorgan. Lähtudes eeltoodust oli Lääne maksu- ja tollikeskusel vajalik pädevus kaebaja suhtes kontrolli läbiviimise tulemuste kohta maksuotsuse vastuvõtmiseks ning puudusid õiguslikud alused menetluse üleviimiseks Maksu- ja Tollimeti Ida maksu- ja tollikeskusele. Kaebuse kohaselt on vaideotsuse tegija, Maksu- ja Tolliameti, poolt lahendamata kaebus Lääne maksu- ja tolliametnike tegevusele. Kaebaja on antud väite kohta esitanud õigusliku põhjenduse, kuid ei ole mingil moel täpsustanud millal ja millega seoses väidetav avaldus teenistusliku järelevalve läbiviimiseks esitati. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid antud väite kinnitamiseks. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel ei ole saanud kaebajalt ühtegi avaldust Lääne maksu- ja tolliametnike ametnike tegevusele (tl 48), antud väidet kinnitas vastustaja esindaja ka kohtuistungil antud seletuses. Arvestades eeltoodut on kaebaja väited teenistusliku järelevalve korras esitatud avalduse läbivaatamata jätmise kohta paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja väidetel baseerub maksuotsus olematul kontrollülesandel. 30.03.2006 algatatud kontrolli ja selle eelduseks olevad kontrollülesanded ei käsitle neid momente, mis tingisid vaidlustatud maksuotsuse tegemise ja täiendava käibemaksu määramise. Kaevatava maksuotsusega kohustati kaebajat tasuma käibemaksu 33 989 krooni. Maksuotsuse kohaselt kontrolliti kaebaja poolt käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigusust ajavahemikus 01.11.2004 kuni 31.12.2005 Lääne maksu- ja tollikeskuse 16.02.2006 korralduse nr 12-2.1/1871 alusel (tl 14). Maksuotsusest tulenevalt viidi kaebaja suhtes sama ajavahemiku osas läbi ka tulumaksu arvestamise ja õigsuse kontroll Lääne maksu- ja tollikeskuse 16.05.2006 korralduse nr 122.1/4647 alusel. Maksuotsuse kohaselt koostati mõlema üksikjuhtumi kontrolli tulemuste kohta 23.03.2007 kontrollakt nr 12-3/75, milles tuvastati täiendav tulumaksu tasumise kohustus. Lähtudes eeltoodust viidi kaebaja suhtes käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontroll läbi Lääne maksu- ja tollikeskuse 16.02.2006 korralduse nr 12-2.1/1871 alusel. 4 3-08-632 Maksuotsuse kohaselt ilmnesid kaebaja poolt eriarvamuses esitatud väidete kontrollimisel asjaolud, mis tingisid täiendava käibemaksu tasumise kohustuse. Lähtudes
lg 2 otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuotsusest selgub, et maksuhaldur on käibemaksu osas täiendava teabe saamiseks seonduvates küsimustes vastavate korralduste alusel korduvalt pöördunud kaebaja, kaebaja esindaja kui ka kolmandate isikute poole (tl 14-15), kuid nõutud teavet maksuhaldurile ei ole esitatud (tl 16). Maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui ilmnevad maksukohustuse tekkimist tingivad asjaolud.
lg 1 alusel võib maksuhaldur määrata maksusumma tingimusega, et täiendava kontrollimise tulemusel või täiendavate tõendite esitamise korral võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada. Vaidlustatud maksukohustust tingivad asjaolud, asjaolude analüüs, maksumenetluses kogutud tõendite analüüs ja hinnang asjas kogutud tõenditele on toodud maksuotsuse lk 4-8 (tl 17-21). Maksuotsus on määratud muutva tingimusega ning kaebajale on antud õigus esitada tõendeid ja taotleda maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist (tl 24). Seega on kaebajal võimalik tutvuda kõigi asjas kogutud tõenditega ning esitada omapoolseid vastuväiteid ja tõendeid maksuotsuses märgitud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodust ja hinnates asjas kogutud tõendeid oli maksuhalduril õiguslik alus maksusumma määramiseks muutva tingimusega. Maksuhalduri vastuväidete ja esindaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei ole kaebaja täiendavaid tõendeid maksuhaldurile esitanud. Samuti ei esitanud kaebaja kohtumenetluses täiendavaid tõendeid. Õige on kaebaja väide selle kohta, et käsitletud maksuotsuse kehtetuks tunnistamine on võimalik.
lg 4 alusel võib maksukohustuslane tingimuse kehtivusajal taotleda maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist ning lähtudes käsitletud paragrahvi lg 5 võib muutva tingimuse igal ajal kirjaliku otsusega kehtetuks tunnistada. Muutev tingimus tunnistatakse kehtetuks ka juhul, kui selles asjas ei ole revisjoni tulemusel avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid. Kui tingimust ei ole varem kehtetuks tunnistatud, lõpeb selle kehtivus maksusumma määramise aegumistähtaja saabumisel. Käsitletud paragrahvi lg 3 kohaselt ei kohaldata tingimuse kehtivusajal maksuotsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele käesoleva peatüki 4. jaos sätestatud piiranguid. Kaebaja väidetel ei nähtu maksuotsusest, millist teavet, millisel alusel ja mis perioodi ning asjaolude kohta soovitakse teada. Maksuotsusest selgub, et käibemaksukohustuse suurenemine tuleneb maksuhalduri seisukohast, mille kohaselt ei ole Tallinnas Raekoja platsil soetatud korterit kasutatud maksustatava käibe tarbeks. Maksuhalduri hinnangul ei olnud kaebajal õigust korteri ülalpidamiseks ning sisustamiseks soetatud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuotsuses toodud faktilisi asjaolusid. Maksuotsuses on toodud maksuhalduri poolt kaebajale ja tema esindajale teabe saamiseks esitatud korralduste kuupäevad ja numbrid. Asjaolusid, mille alusel saaks väita, et maksuhalduri poolt nõutava teabe sisu ja maht on erinev maksuotsuses märgitud teabenõuetes nõutud teabest, kohus ei tuvastanud. Seega on kaebajal võimalik maksuotsuses viidatud korraldustega tutvumisel tuvastada, milliste asjaolude kohta maksuhaldur teavet soovib. Seetõttu puudus kohtu hinnangul vajadus maksuotsuses eraldi välja tuua teabe nõudmiseks koostatud korralduste sisu. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuotsuses esitatud faktilisi asjaolusid ja väiteid selle kohta, et kaebaja on jätnud täitmata maksuhalduri korraldused teabe nõudmise osas. Seega ei ole käesoleval juhul olnud võimalik maksukohustuslaselt nõutud teavet saada. 5 3-08-632 Maksuhalduri korralduste täitmata jätmine näitab kohtu hinnangul seda, et kaebaja ei ole maksumenetluses arvestanud talle langeva tõendamiskoormusega ning ei ole järginud kaasaaitamiskohustust. Kaebuse kohaselt tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda maksukohustuslase poole, kuid antud juhul on käesolevas asjas esitatud rida korraldusi kolmandatele isikutele. Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud, millist kolmandat isikut ta silmas peab ning millist teavet on kolmanda(te)lt isiku(te)lt ebaseaduslikult nõutud. Seega ei ole kohtul võimalik kontrollida ja hinnata, kas kolmandatelt isikutelt nõuti teavet olukorras, kus kaebaja valdas nõutavaid andmeid ja dokumente või olukorras kus nõuti taolist teavet, kus oli alust eeldada, et kaebajal nõutavaid dokumente ja teavet ei ole. Kaebuses on vaidlustatud maksuotsuses toodud järeldused kaebaja tegevuse hindamisel. Kaebaja väidetel on ebaõiged maksuhalduri järeldused ettevõtte äritegevuse (aktiivset tegevust ei toimunud) kohta, büroo sisustuse hindamisel, korteri kasutamise eesmärgi osas ning korteri kasutamise kohta antud seletuste tõlgendamisel. Samas ei pea kaebaja vajalikuks oma väiteid põhjendada ja põhistada. Samuti ei ole kaebaja esitanud ega viidanud tõenditele, mis kinnitaksid tema väiteid. Kaebuses on toodud üldsõnalised kirjeldused korteri omandamise eesmärgi ja kasutamise osas, kuid ei ole viidatud konkreetsetele asjaoludele/tõenditele, mis kaebuses esitatud väiteid kinnitaksid ning tõendaksid kaebaja väiteid maksuhalduri poolt tõenditele ebaõige hinnangu andmise kohta. Kaebuses toodud viited asjaomastele isikutele on umbisikulised. Kohtul ei ole võimalik anda õiguslikku hinnangut konkreetselt piiritlemata tõenditele ning põhistamata väidetele. Tulenevalt eeltoodust on kaebaja eelpool käsitletud väited paljasõnalised ja tõendamata. Kaebuse kohaselt on kaebaja suhtes maksuhaldur algatanud väärteo asja. Antud väärteo algamise kohta puudub kaebajal ametlik teave, kuid tegemist on kehtetu sätte alusel algatatud asjaga ning seetõttu tuleb asjas menetlus lõpetada ning väärteo asjas kogutud tõendite arvesse võtmine käesolevas maksumenetluses on alusetu. Kaebaja väidetel ei ole ta saanud tutvuda väärteo asjas kogutud tõenditega ega neile vastuväiteid esitada. Väärteomenetluse seadustik §-s 19 on sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused, sh õigus tutvuda asja materjalidega. Seadustiku § 5 alusel on menetlusosalise õiguste tagamine kohtuvälise menetleja kohus. Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Seega juhul, kui kaebaja õigusi on rikutud väärteo menetlemise käigus, tuleb kaebajal oma õigusi kaitsta väärteomenetluse seadustikuga sätestatud korras.
lg 1 kohaselt tuleb maksumenetluses arvesse võtta kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksukorralduse seadus ei välista kriminaalmenetluse/ väärteomenetluse ja maksumenetluse paralleelsust. Kohtupraktika kohaselt võivad haldusmenetluses tõenditeks olla väärteoasjas või kriminaalasjas kogutud tõendid. Asjaolu, et väärteo menetlus kuulub kaebaja suhtes lõpetamisele, ei välista iseenesest väärteo menetluses nõuetekohaselt kogutud tõendite kasutamist maksumenetluses. Selliseid tõendeid tuleb uurida ja hinnata kogumis, mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Kaebuses ei ole põhistatud ega viidatud asjaoludele, mille alusel saaks väita, et väärteomenetluses kogutud tõendite hindamisel maksumenetluses on rikutud tõendamise üldisi reegleid. 6 3-08-632 Maksuhalduri määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksumaksjal kohustus tõestada, et maks määrati valesti. Hinnates kaebaja poolt kaebuses esitatud väiteid, väidete põhistust ning kogutud tõendeid, ei lükanud kaebaja ümber vastustaja väiteid ning maksuotsuses tuvastatud asjaolusid. Kohus ei tuvastanud vaidlustatud maksumenetluses, vaidemenetluses selliseid menetlusnõuete rikkumisi ja/või haldusakt vorminõuete rikkumisi, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega ei kuulu kaebaja taotlus kohtukulude hüvitamiseks rahuldamisele. Annika Vendik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.