← Eesti

2-07-39875/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-0

) § 10 järgi õigus korteriomanikke KÜ koosolekul esindada. Seejuures puuduvad mainitud isikute nimed koosolekust osavõtnute registreerimislehel. Samuti puudub KÜ üldkoosoleku protokollil selle koostamise kuupäev. Kostja vastuväited 6. Kostjad hagi ei tunnistanud. Tallinnas Pikk 41 asuvas elamus on välja kujunenud olukord, kus osa isikuid on kas ehitusloa alusel või isegi seda omamata välja ehitanud kaasomandis olevate pindade arvelt juurdeehitused enda reaalosadele. Seda on teinud ka hageja ajal, kui 2

(7)ta ei olnud korteri omanik ning kostjale teadaolevalt hoopis muul kujul, kui nägi ette väljastatud ehitusluba.
  1. Puuduvad nõutavas vormis kaasomanikevahelised kokkulepped ja muudetud ei ole elamus omandiproportsioone (v.a Tallinna linna osas). Seega eksisteerib hetkel olukord, kus sisuliselt kasutavad mitmed isikud kaasomandis olevaid pindasid ilma igasuguse seadusliku aluseta. Enamik isikuid on nõus vastava asjaolu vormistama, kuid sisuliselt on sellele seni ainsana vastu seisnud eelkõige hageja.
  2. Hagejast sõltuvatel põhjustel ei ole kaasomanike vahelise kasutuskorra seadmine õnnestunud. Osa kostja liikmeid, kelle ainuvalduses ei ole mingeid kaasomandis olevaid pindasid, soovis, et ka nende suhtes oleks õiglaselt jagatud hoone ühispindade kasutus. Enamik nõustus nendega ning sellistel asjaoludel võetigi vastu vaidlusalune otsus.
  3. Kõigi KÜ liikmete ühistes huvides peaks olema see, et nad saaksid takistamatult ja eesmärgipäraselt kasutada oma korterite reaalosasid ning võrdselt teistega ühiskasutuses olevaid pindasid. Samas on elamus tekkinud olukord, kus osa isikuid, s.h hageja, on ilma teiste kaasomanikega vormikohast kokkulepet omamata hõivanud ja asunud kasutama pindasid, mis ei tohiks moodustada mitte kellegi korteri reaalosa, vaid olema ühiskasutuses kuni vastavas vormis vastupidise kokkuleppe vormistamiseni.
  4. Nähtuvalt 06.09.2007 üldkoosoleku protokollist, hääletasid kasutuskorra poolt korterite nr 1, 2, 3, 3A, 4, 7 ja 8 omanikud – kokku seitse häält. Vastu oli ainult Tallinna linn, kes omab viit häält. Kohale ei ilmunud ja ei hääletanud hageja ning I. Ahlberg, kes teatasid oma seisukohtadest kirjalikult. Ülaltoodust nähtub üheselt, et kasutuskorra kokkuleppimine oli antud juhul ühistes huvides ja kostja täitis sellega oma

§ 2toodud eesmärke (Riigikohtu 16.09.2004 lahend nr 3-2-1-83-04).

Isegi kui ilmneb, et kostjal puudus AÕS § 72 lg 1 valguses pädevus kasutuskorra määramiseks, tuleks analüüsida, kas otsus oleks kehtiv kui kaasomanike kokkulepe.

  1. Käesoleval juhul kuulub kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt kasutuskorra poolt hääletanutele 5281/10795 mõttelist osa, s.o 48,92 %, ning ülejäänud isikutele s.h Tallinna linnale ja hagejale 5514/10795 mõttelist osa, s.o 51,08 %. Märgitust nähtuks nagu ei kuuluks kinnistusraamatu kohaselt kasutuskorra pooldajatele AÕS § 72 lg 1 ette nähtud suuremat osa ühisest asjast, millele viitab ka hageja. Samas on käesolevaks hetkeks selgunud, et kinnistusraamatu seis on hetkel vale ning ei saa peegeldada tegelikke asjaolusid. Esiteks on kaasomanike allkirjade võltsimise teel suurendatud Tallinna linnale kuuluva korteriomandi nr 5 pinda. Märgitud asjaolu nähtub üheselt Põhja Ringkonnaprokuratuuri 23.10.2007 kriminaalasja lõpetamise määrusest kriminaalasjas nr
  2. Märgitud määrusega küll lõpetati kriminaalasi põhjusel, et ei olnud võimalik tuvastada, kes viidatud allkirju võltsis, kuid võltsimise fakt on iseenesest tõendamist leidnud. Seega on kinnistusraamatust nähtuv omandiproportsioon vale ning kasutuskorra poolt hääletanud isikute mõtteliste osade suurus veelgi suurem, vähemalt 49,16%. Lisaks võib Tallinna linn oma omandiproportsiooni suurendanud ka mitteeluruumide arvelt. Märgitu tõeks osutumisel kuulunuks kasutuskorra poolt hääletanud korteriomanikele 02.09.2002 seisuga 52,93% mõttelisest osast (ehk AÕS § 72 lg-s 1 sätestatud enamus) ning oleks üheselt selge, et vaidlusalust kostja otsust tuleb käsitleda hoopis kaasomanike kokkuleppena ning see on igal juhul kehtiv.
  3. Esineb TsMS § 423 lg 2 p 2 toodud alus hagi läbivaatamata jätmiseks. Just ülalkirjeldatud osade kaasomanike suhtes ebaõiglasest olukorrast tulenevalt otsustati vastu võtta vaidlusalune otsus, kuivõrd see esindas korteriomanike enamuse ühiseid huve kooskõlas

§ 2

. Hageja ei vaidlustanud kõnealust otsust mitte seetõttu, et selle vastuvõtmise pädevuse üle võib vaielda, vaid sisuliselt ainuüksi selleks, et jätkata enda valduses oleva pinna kasutamist ja samas takistada teistel kaasomanikel kasutada pinda, mille suhtes ka hagejal endal huvi on. Selline olukord ei ole õiguspärane ning ei kohtle kaasomanikke võrdselt. 3

(7)
  1. Kostja 06.09.2007 erakorralise üldkoosoleku otsuse päevakorrapunkt 1 ei saanud hageja õigusi rikkuda, kuivõrd ta ei olnud märgitud hetkel mitte ühegi Pikk 41 asuva korteri omanik. Eeltoodut arvestades palub kostja jätta kohtul hagiavalduse rahuldamata ning mõista hagejalt välja kostja menetluskulud. Maakohtu otsuse põhjendused
  2. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  3. Otsuse põhjenduste kohaselt ei kuulu hagi rahuldamisele, kuna hagejal puudub vaidlustatud otsuse tühistamise (kehtetuks tunnistamise) osas õiguslik huvi.

§ 13

lg 2 annab korteriühistu liikmele õiguse pöörduda kohtu poole korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Samas tuleneb TsMS § 3 lg-st 1 isiku õigus pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks (tuvastushagi), kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Osundatud normidest lähtuvalt võib hagejal olla õiguslik huvi kostja 06.09.2007 üldkoosoleku

  1. päevakorrapunkti raames vastu võetud otsuse seaduslikkuse vastu, juhul kui see otsus puudutab hageja õigusi ja kohustusi suhetes kostjaga. Toodud seisukoht on leidnud kinnitust ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi senises praktikas (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.03.1997 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-97; 27.04.2000 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-00 või 25.02.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2304 p 10-11).
  2. Kohus leidis, et kostja 06.09.2007 üldkoosoleku
  3. päevakorrapunkti raames vastu võetud otsus ei puuduta hageja õigusi ja kohustusi suhetes kostjaga. Vaidlustatud otsus ei tekita, muuda ega lõpeta käesoleva tsiviilasja poolte vastastikuseid õigusi ega kohustusi. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja alates 19.09.2007 Tallinnas aadressil Pikk 41-6 asuva korteriomandi omanik (tlk 28-29 ja 214). 06.09.2007 üldkoosoleku esimese päevakorrapunkti raames on vastu võetud ülalmainitud otsus, mis viitab ühispindade kasutamise korrale (tlk 15). Nimetatud korrast nähtuvalt on korteri nr 6 kasutusse jäetud hoone B pööninguruumid koos abiruumidega ja hoone B keldriruumid. Kokku on jäetud korteri nr 6 kasutusse 126 m2 ühispinda. Muud kasutamise korra punktid korterit nr 6 ei puuduta. Korteri nr 9 omaniku õiguste ja huvide kaitseks hagejal hagi esitamise õigust ei ole (TsMS § 3 lg 2). Korteri üürnikul (kes ei ole ühistu liige) puudub

§ 13

lg-s 2 sätestatut arvestades õigus (enda nimel) korterühistu üldkoosolekute otsuste vaidlustamiseks. Lisaks nähtub esitatud tõenditest, et Pikk 41 hoonete kaasomanike enamus on 08.02.2008 otsustanud vastu võtta ühispindade (uue) kasutuskorra (tlk 180188). Seetõttu ei muudaks 06.09.2007 otsuse tühistamine ka ülaltoodud kaalutlusi arvestamata hageja õiguslikku positsiooni. 17. Iseenesest saab nõustuda hageja väitega, et ühispindade kui korteriomandite kaasomandi eseme kasutamise üle ei ole pädev otsustama korteriühistu üldkoosolek. Korteriomandiseaduse (KOS) §-st 8 tuleneb, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Samas tuleb arvestada

§ 2

lg-ga 1, mille järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistul on seega kaks eesmärgipärast ülesannet, s.o korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest (Riigikohtu 14.06.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-04 p 25). Seega ei saa kaasomandi eseme 4

(7)kasutamise (kasutuskorra) üle otsustada korteriühistu üldkoosolek. Selleks on vaja korteriomanike kokkulepet või korteriomanike enamuse otsust. Vastavalt KOS § 12 lg-le 1 võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Seejuures võivad korteriomanikud KOS § 12 lg 2 järgi sama seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 käsitletud tavakasutuse piires otsustada

imusi häälteenamusega. Põhimõtteliselt tuleneb sama ka hageja poolt viidatud AÕS § 72 lg-test 1-3, kuid korteriomandi seaduse norme tuleb käsitleda erinormidena asjaõigusseaduse kaasomandi sätete suhtes. Ka kodukorra (KOS § 15 lg 6 p 1) kinnitamise raames saaks korteriühistu lahendada üksnes

imusi, mis seonduvad kaasomandi eseme ühise majandamisega.

§ 13

lg-s 4 sätestatut arvestades saab korteriühistu langetada ühistu liikmetele kohustuslikke otsuseid elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Kostja 06.09.2007 erakorralise üldkoosoleku päevakorrapunkti 1 raames vastu võetud otsus ei saa (korteriühistu otsusena) seetõttu olla ühistu liikmetele kohustuslik. 18. Kuivõrd kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, ei saa samas õiguslikult välistada, et korteriomanikud (kui kaasomanikud) võivad võtta vastu otsuseid ka korteriühistu üldkoosoleku raames. Selles osas võib üldjoontes nõustuda kostja käsitlusega. Seisukohta toetab kohtu arvates ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi senine praktika (Riigikohtu 16.09.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04 p 17 või 23.02.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-05 p 9). Korteriomanike otsuse vastuvõtmisele kehtestab nõuded KOS § 19 lg 2, mille kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Arvestades lisaks KOS § 12 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga, oleks otsuse vastuvõtmiseks seega nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja nimetatud enamus hääletab otsuse vastuvõtmise poolt. Samas ei ole hagi alust ja eset arvestades käesolevas asjas vajalik tuvastada, kas nimetatud tingimused olid vaidlusaluse otsuse puhul täidetud või mitte. Asja materjalide põhjal ei ole ka üheselt selge, kas tegemist on

imusega, mida saab Pikk 41 hoonete osas otsustada korteriomanike häälteenamusega või on vajalik korteriomanike kokkulepe. Samuti on kõnealuses kontekstis oluline juba eelpool mainitud asjaolu, et 08.02.2008 on Pikk 41 hoonete kaasomanike enamus otsustanud vastu võtta ühispindade uue kasutuskorra. Nimetatud otsuse põhjal oleks 06.09.2007 võimalik kaasomanike enamuse otsus muutnud tühiseks. 19. Lähtudes ülaltoodud kaalutlustest jättis kohus hagi rahuldamata. Kohus selgitas, et käesolevas tsiviilasjas tuvastatud asjaolude põhjal on hagejal ilmselt võimalus vaidlustada 08.02.2008 vastu võetud kaasomanike enamuse otsust. Korteriomanike vaidlused, mis tulenevad või on seotud korteriomandi ühisusega, korteriomandi kaasomandi valitsemisega ja mis puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi kuuluvad TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendamisele hagita menetluses. Samuti võib poolte esitatud väidetest järeldada, et vaidluse tegelikuks põhjuseks on hageja ja teiste korteriomanike erimeelsus

imuses, kas ehitise osa, mis on 08.02.2008 ühispindade kasutuskorrast tulenevalt antud hageja kasutusse, kuulub üldse korteriomanike kaasomandi esemesse või on tegemist hageja korteriomandi reaalosaga. Kohtute infosüsteemist kättesaadava teabe põhjal on hageja 27.02.2008 ka esitanud hagi Tallinna linna jt vastu Pikk 41-6 kaasomandiosa arvelt pööningukorrusele tehtud juurdeehituse suhtes omandiõiguse tunnustamiseks ning sellega kaasnevalt Pikk 41-6 kohta Harju Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandi registriosas korteriomandi reaalosa suuruse muutmiseks (tsiviilasi nr 2-08-7347). 20. Vastuseks poolte väidetele märkis kohus veel järgmist. Hagiavalduses on muu hulgas väidetud, et korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse ja põhikirja nõudeid. Samas ei ole hagis täpsustatud, milles väidetavad rikkumised seisnevad ning 5

(7)kuidas need mõjutavad üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivust. Olemasolevate tõendite põhjal kohus ka olulisi kokkukutsumise või läbiviimise korra rikkumisi tuvastanud ei ole. Hageja väidete kohaselt osalesid üldkoodolekul teiste hulgas advokaat T.Viilup ja arendaja H.Harusoo, kes aga ei kuulu

§-s 10 nimetatud isikute ringi, kellel on õigus üldkoosolekul korteriühistu liiget esindada. Asja materjalidest nähtuvalt on nimetatud isikud küll üldkoosolekul viibinud, kuid ei ole sellel ühtegi korteriühistu liiget esindanud ega hääletamisest osa võtnud (tlk 12-14 ja 44). Hagis märgitud asjaolu, et korteriühistu üldkoosoleku protokollil puudub selle koostamise kuupäev, ei ole iseenesest asjaoluks, mis tooks kaasa üldkoosoleku otsuste tühisuse. Protokoll kajastab nii koosoleku toimumise kohta kui ka kuupäeva ning koosoleku algust ja lõppu kellaajaliselt. 21. Kostja on 04.03.2008 kohtule saabunud kirjalikus seisukohas täiendavalt märkinud, et hageja ei olnud 06.09.2007 mitte ühegi Pikk 41 asuva korteri omanik ning ei olnud

§ 5lg-s 1 sätestatut arvestades seega KÜ Gherke Kosuelt liige.

Seetõttu ei saanud 06.09.2007 erakorralise üldkoosoleku otsuse päevakorrapunkt 1 kostja arvates hageja õigusi rikkuda. Kohus kostja nimetatud seisukohaga ei nõustu. Kõnealune asjaolu iseenesest ei välistaks hageja õiguslikku huvi korteriühistu ebaseadusliku otsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul on oluline, et vaidlustamata asjaolude kohaselt oli hageja korteriühistu liige hagi esitamise ajal ning on seda käesoleva hetkeni. Lähtudes

§ 5

lg-st 1 tuleb lugeda korteriühistu liikmeks kõiki korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikke. Korteriomandi omandamisega Pikk 41 hoonetes (mille haldamiseks on moodustatud korteriühistu) sai hageja seaduse alusel samas ka liikmeks korteriühistus. Tulenevalt

§ 5

lg-st 2 loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Tulenevalt

§ 13

lg-st 4 on korteriühistu pädevuse piires vastu võetud otsused (s.t otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majanduskulude kandmise kohta) kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. 22. Lähtudes

§ 2

lg-st 1, tuleb nõustuda kostja väitega, et korteriühistu on korteriomanike kui korteriühistu liikmete ühiste huvide esindaja. Samas saab nimetatud huvide esindamine toimuda üksnes korteriühistu pädevusse kuuluvates

imustes. Apellatsioonkaebuse põhjendused

  1. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
  2. Kaebuse põhjenduste kohaselt riivab kostja otsus kaasomandis olevate ruumide ainukasutusse andmise kohta otseselt hageja õigust kasutada elamu pööningupinda. Vaidlustatud otsus näeb ette hagejale pööningupinnale pääsu sulgemise. Hagejal kui KÜ juhatuse liikmel on õigus ja kohustus KÜ põhikirjast tulenevalt ühistu seadusvastaseid otsuseid ära hoida.
  3. Kostja 06.09.2007 otsus ei saa olla KÜ liikmetele kohustuslik, kuna kostja ei ole õigustatud võtma vastu otsuseid, mis rikuvad seadust. Kaasomanikud ei saanud võtta vastu kaasomandit puudutavaid otsuseid KÜ 06.09.2007 toimunud koosoleku raames, kuna kaasomanikele ei kuulunud AÕS § 72 lg 1 tulenevalt koosoleku toimumise hetkel nõutavat enamust. Hageja ei teadnud ega pidanudki teadma, et kostja sõlmib 08.02.2008 peale nimetatud üldkoosolekut uue kaasomanike vahelise kokkuleppe, millega tunnistab kehtetuks 06.09.2007 vastu võetud otsused. Kostja on ise sisuliselt tunnistanud, et ei olnud pädev võtma vastu vaidlustatud otsuseid, leides siiski, et neid tuleks vaadelda kui kaasomanike otsuseid.

ja KÜ põhikirja p 7.7.4 alusel vaidlustab hageja just 06.09.2007 otsust päevakorrapunkti 1 osas, mitte kaasomanike 08.02.2008 otsust. Nimetatud kaasomanike kokkuleppe olemasolu või selle võimalik vaidlustamine tulevikus ei võta hagejalt õigust vaidlustada 06.09.2007 otsust. 6

(7)26. Kostja erakorralise üldkoosoleku protokollist nähtub üheselt, et sellest võtab KÜ liikme esindajana osa ka H. Harusoo. Kinnisvaraarendaja H. Harusoo ja advokaat T. Viilupi esindajatena osalemine koosolekul mõjutas oluliselt koosoleku otsuste vastu võtmist, kuna koosolekust osavõtnud KÜ liikmete ütluste põhjal olid nimelt H. Harusoo ja T. Viilup KÜ koosoleku peamised sõnavõtjad. Advokaat T. Viilup on koostanud KÜ koosoleku protokolli. Kui eelmainitu ei tõesta nimetatud isikute seadusvastase esindamise asetleidmist koosolekul, ei ole sõnal „esindamine“

-is üldse mõtet. 27. 06.09.2007 otsus päevakorrapunkti 1 osas ei vasta korteriomanike, kui KÜ liikmete ühistele huvidele ja kaasomandi kasutamise

imuste osas väljub üheselt KÜ koosoleku pädevuse raamidest. Kuivõrd korteri reaalosa juurde kuuluvate üldkasutatavate ruumide kasutamine omanike vahel ei ole ühistupoolne kaasomandi eseme majandamine

tähenduses, ei ole KÜ-l õigust ka selles

imuses otsuseid vastu võtta. Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
  2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Maakohtupoolse materiaalõiguse eksliku mõistmise ja protsessinormide ebaõige kohaldamise tõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel siiski muuta kohtuotsuse põhjendusi.
  3. Kolleegium ei jaga maakohtu seisukohta, et isikul on õigus korteriühistu liikmeks saades vaidlustada ühistu otsuseid, mis on vastu võetud ajal, kui vaidlustaja ühistu liige ei olnud.

§ 13

lg 2, mis annab õiguse pöörduda kohtu poole korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks korteriühistu liikmele on erinorm TsMS § 3 lg 1 ja TsMS § 368 lg 1 suhtes. Vaidlustamise õiguse selline piiramine tuleneb korteriühistu ja liikmete vahelise liikmelisusel põhineva õigussuhte olemusest. Maakohtupoolne vaidlustamise õiguse seostamine korterile omandi tekkimisega ei ole täpne. Kuigi ühistu liikmelisus põhineb

§ 5

lg 1 kohaselt korterile kuuluval omandiõigusel, ei saa ka juhul, kui kõik korteriomanikud on ühistu liikmed, samastada ega segi ajada korteriomanikule omandiõigusest ja isikule ühistuliikmeks olemisest tulenevaid erineva sisuga õigusi.

§ 13

lg 2 kohaselt ühistu otsuste vaidlustamise õiguse osas on korteri omandiõigus ja liikmelisus ühistus selgepiiriliselt lahtiseotud ja seetõttu ei saa korterile omandiõiguse tekkimine luua tagantjärele seaduse kohaselt vaid liikmele kuuluvat ühistu otsuste vaidlustamise õigust, mida isikul otsuse vastuvõtmise ajal liikmelisuse puudumise tõttu ei olnud.

  1. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei olnud kostja 06.09.2007 erakorralise üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise ajal korteriühistu liige, puudub tal õigus nimetatud otsust vaidlustada ja hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Maakohtupoolsed muud hagi rahuldamata jätmise kaalutlused on tarbetud ja tuleb kohtuotsusest välja jätta.
  2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.