lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.
lg 4 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. 2 Kuigi korteriühistu esindaja on nõude õigeks võtnud, mis hagimenetluses oleks aluseks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemiseks, peab kohus vajalikuks lahendada asja sisuliselt. Korteriühistu üldkoosoleku vaidlustamise alused tulenevad tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS), korteriühistuseadusest (KÜS) ja mittetulundusühingute seadusest (MTÜS). TsÜS § 38 lg 1 sätestab, et huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. KÜS § 13 lg 3 sätestab, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. MTÜS § 24 lg 3 sätestab, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. K F korteriühistu üldkoosolekust osa ei võtnud ning on esitanud avalduse seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. K F vaidlustab korteriühistu üldkoosoleku otsuse 26.06.2008.a Korteriühistu Võidu 8a Narva üldkoosoleku protokollist (tlk 16, 17) nähtub, et koosoleku päevakorra kohaselt kolmanda küsimusena läks arutamisele 2008. aasta finantsmajandusliku tegevuse plaani kinnitamine, sealhulgas arutati hooajalise sissemaksu kehtestamist. Arutamise käigus tuli üldkoosolek järgmisele otsusele (tlk 15, 17): „kehtestada hooajaline (juuni-juuli-august-september) sihtotstarbeline makse 100 krooni kuus igalt korterilt”. Otsus võeti vastu lihthäälteenamusega. Avaldaja vaidlustab ülalnimetatud üldkoosoleku otsust, tuginedes sellele, et sellise otsuse vastuvõtmisega on rikutud KÜ Põhikirja p 4.2f. MTÜ § 18 kohaselt: 1) Mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Avaldaja taotleb menetluskulude väljamõistmist Korteriühistult Võidu 8A Narva. Korteriühistu seaduslik esindaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning on nõustunud maksma avaldajale pool tema poolt kantud menetluskuludest.
lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama lõike teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et õiglane on jätta avaldaja menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti, so asjast puudutatud isiku Korteriühistu Võidu 8A Narva, kanda.
lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-42-08). Kohus selgitab, et
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.