KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1762 Haldusasi Olar Kivirähki kaebus Tartu Vangla direktori 17.08.2007 käskkirja nr 1-4/939 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 20.12.2007 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Olar Kivirähki apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Olar Kivirähk Vastustaja – Tartu Vangla Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Olar Kivirähki apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.12.2007 otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Vangla direktori 17.08.2007 käskkirjaga nr 1-4/939 karistati kinnipeetavat Olar Kivirähki kartserisse paigutamisega 41 ööpäevaks vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra punktide 7.1.1, 7.2.4 ja 7.21.4 nõuete rikkumise tõttu. Kinnipeetava distsiplinaarrikkumine väljendus selles, et ta 06.08.2007 kella 07.15 paiku kambris 3073 ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele võtta ära laevalgustit kattev saunalina ja akent kattev tekk, vaid sõimas vanglaametnikku ebatsensuursete, solvavate ja ähvardavate väljenditega.
- O. Kivirähk esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla direktori 17.08.2007 käskkirja nr 1-4/
- Kaebaja ei ole distsiplinaarkaristuse määramisega nõus ning ennast süüdi ei tunnista. Kaebuse esitaja põhjendused on järgmised. 3-07-1762 Vanglaametniku 06.08.2007 ettekanne kaebaja suhtes on kaebaja isikut solvav ja laimav. Nimetatud ettekanne on väljamõeldis ja vale ning seda kinnitab asjaolu, et ametnik on lasknud kinnipeetav D. L. 05.08.2007 kirjutada seletuskirja, kuid ettekanne tehti 06.08.
- Sellise ametniku ebaseadusliku tegutsemisega on kaebajale määratud karistus ebaseaduslikult. Ametniku selline tegevus on võimu ilmselge kuritarvitamine ja ei ole millegagi õigustatav. Kaebaja märgib, et ta ei ole keeldunud seletuskirja kirjutamisest. Talle ei ole ükski ametnik pakkunudki võimalust seletuskirja kirjutamiseks.
- Tartu Halduskohtu 10.09.2007 määrusega saadeti haldusasi nr 3-07-1762 kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tallinna Halduskohtule.
- O. Kivirähk esitas 12.10.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse, milles märkis muuhulgas, et 17.08.2007 tema suhtes koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis puudub kaebaja allkiri sellega tutvumise kohta. Järelikult ei ole seda protokolli kaebajale ka tutvustatud. Sellega on rikutud vangla sisekorraeeskirja § 97 lg 2 p 13 nõudeid. Kaebaja märgib, et distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvus ta ja allkirjastas selle Murru Vanglas 05.09.
- D. L. seletuskirjas on otseselt kaebaja süüle viidatud, kuid kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas sai tähelepanuta jätta selle, et seletuskiri on kirjutatud 05.08.2007, sest vanglaametniku ettekanne on koostatud 06.08.
- Seega ei saa D. L. ütlusi tõendina arvesse võtta. D. L. ütlused ja väited on oletuslikud ja vähe informatiivsed. Kohus peaks D. L. seletuskirja kõrvaldama.
- Tartu Vangla palus O. Kivirähki kaebuse jätta rahuldamata. Distsiplinaarmenetluse materjalidest on näha, et kaebajat teavitati koheselt ettekande koostamisest ning anti kahel korral võimalus anda juhtunu kohta seletusi – vahetult pärast sündmust ja peale distsiplinaarmenetluse algatamist, kuid kaebaja keeldus sellest ning menetlust läbi viinud ametnik viis menetluse läbi teiste asjas kogutud tõendite põhjal. Kaebaja ei selgita oma kaebuses, mis osas on tema kohta kirjutatud ettekanne valelik ja laimav. Kaebaja väidete kohaselt on vaidlustatud käskkiri ebaseaduslik ainult sellepärast, et tunnistaja seletus kannab varasemat kuupäeva, kaebajale ei antud võimalust seletusi anda ning et kaebajale ei tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli. Ettekande koostas valvur Monika Lauga. Distsiplinaarmenetluse viis läbi inspektorkontaktisik Toomas Ude. Menetlejal ei tekkinud kahtlusi tunnistaja D. L. seletuskirja kuupäeva osas, kuna intsident toimus 06.08.2007 ning seletuskirja kuupäev on kirjutatud selliselt, et seda võib pidada number kuueks. Seletuskirja sisus on kirjutatud kellaajas selgelt välja number viis ja see erineb tunduvalt kuupäevas märgitust. Vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus ning nimetatud haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Käskkiri vastab vorminõuetele. Direktori otsus on kaalutletud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega.
- Tallinna Halduskohtu 20.12.2007 otsusega jäeti O. Kivirähki kaebus rahuldamata. Vaidlust ei jäänud küsimuses, kas O. Kivirähk on teadlik vanglas kehtivast nõudest, mille kohaselt vangla ametniku korraldused tuleb täita ning keelatud on solvavate ja ebatsensuursete 2
(7)3-07-1762 väljendite kasutamine ning ametnike ähvardamine. O. Kivirähk teab neid nõudeid, on tuttav kodukorra ja vangistust reguleerivate õigusaktidega ja viibib vangistuses pikemat aega. Distsiplinaarmenetluse materjalidest on näha, et ettekandest olid kaebajat teavitanud kaks ametnikku – valvur M. Lauga ja vanemvalvur A. Pärna. Seletuskirjast keeldumise akti kohaselt võib vastata tõele kaebaja väide, et ta vestles T. Udega seletuskirja andmise vajadusest ja isegi juhul, kui T. Ude ei selgitanud kaebajale, mis ettekandega on tegemist, nähtub, et mitmed ametnikud vestlesid kaebajaga seletuskirja andmise vajadusest. Kaebaja ei väida, et need ametnikud jätsid temale selgitamata, missugusest ettekandest on jutt ja mille kohta tuleb anda seletus. Kaebajal olid pretensioonid T. Ude vastu, kes aga koostas akti. Seega ei saa kohus kaebaja väitest teha järeldusi, et koheselt peale sündmust temaga ei vesteldud ning ei palutud kirjutada seletust. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kõik ametnikud varjasid kaebaja eest esitatud süüdistust ning käitusid pahatahtlikult või eeskirju rikkuvalt. Kaebajal oli muuhulgas võimalus kirjutada, et ta ei tea, mille kohta tuleb anda selgitus või kirjutada, et ta soovib ettekannet näha, et kirjutada seletuskiri, kuid talle seda ei võimaldatud. Kuna kaebaja ei teinud ka sellist avaldust, siis ei ole kohtul põhjust usaldada kaebajat ja jätta ülejäänud kogutud materjal tähelepanuta. Kaebaja on sisuliselt ehitanud kogu sündmust eitava versiooni ülesse asjaolule, et kinnipeetav D. L. olevat andnud seletuskirja 05.08.2007 ja mitte 06.08.2007, seega ei olevat 06.08.2007 ettekandes märgitud sündmust toimunud. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, kuna D. L. seletuskiri ei ole ainus dokument, mille põhjal algatati distsiplinaarmenetlus ning mis märgib ära sündmuse, mille kohta anti välja karistust määrav käskkiri. Isegi kui see seletuskiri puuduks, oleks sündmuse toimumise kohta 06.08.2007 piisavalt tõendeid, et algatada menetlus ja määrata karistus. Kinnipeetavast toidujagaja võimalik eksimus kuupäevas või ebaselge käekiri ei väära kogumis tõendeid, mis kinnitavad kaebaja poolt üleastumiste toimepanemist. Kuna kaebajat ei ole esmakordselt karistatud distsiplinaarkorras ning ta on ka varem kasutanud lubamatuid väljendeid, siis ei ole usutav kaebaja väide, et tema on vanglakorda ja eeskirju järgiv isik, kes ei saakski niisuguseid väljendeid tarvitada. Kaebaja väidab, et lambi ees ei olnud saunalina ja akna ees ei olnud tekki ning ametnik ei saanudki selle tõttu anda mingit korraldust. Kohus sellega ei nõustu, kuna ametnik M. Lauga ettekandest nähtub, et kambri olukorra tõttu ta andis korralduse ja seejärel sai sõimu ja ähvarduste osaliseks. Kohtul puuduvad igasugused tõendid, mis võiksid kinnitada, et M. Lauga hakkas jagama korraldusi, mis ei olnud adekvaatsed olukorrale. Kohus leiab, et käskkirjas märgitud sündmused on tõendatud piisavalt asjas kogutud materjalidega ning kaebaja ei reageerinud ametniku korraldusele võtta ära laevalgustit kattev saunalina ja akent kattev tekk ning selle asemel hakkas ametnikku sõimama ja ähvardama. Seega rikkus kaebaja VangS § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1; 7.2.4 ja 7.2.14 nõudeid. Kaebaja oli saanud teada, milles teda süüdistatakse ning tegelikult oli ta aru saanud ka sündmuse tähendusest, et käituda adekvaatselt. Kinnipeetava teavitamine tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest loob talle võimaluse esitada omapoolne nägemus ja antud juhul asjaoludest nähtub, et tal oli võimalik esitada oma kirjeldused, seisukohad, kuid ta loobus sellest. Kaebaja ei ilmutanud huvi, missugune ettekanne koostati, ei esitanud küsimusi, miks koostati akt jne. Kaebaja ei saa ka väita, et temaga ei vesteldud. Ka see on vestlus, mille ta läbis T. Udega ning kui kaebaja oleks olnud nn täielikus teadmatuses, siis sai ta kirjutada oma vastavad märkused tavalisele tühjale paberilehele ja saata juhtkonnale. Kaebaja väide, et ta oli täielikus teadmatuses, ei ole usutav. 3
(7)3-07-1762 Distsiplinaarmenetluse tähtaegne läbiviimine on raskendatud juhtudel, kui kinnipeetav viibib Tartu Vanglas ajutiselt kohtuistungi ajaks. Kaebaja oli Tartu Vanglas lühiajaliselt seoses tema kriminaalasja arutamisega ja saadeti tagasi Murru Vanglasse. Selle tõttu saadeti vormistatud ja koostatud menetlusprotokoll kaebajale Murru Vanglasse üheaegselt käskkirjaga. Kohus leiab, et kuigi VangS § 64 ei märgi otseselt, millal tuleb tutvustada kinnipeetavale distsiplinaarmenetluse protokolli, tuleb selle sätte ja vangla sisekorra eeskirja § 97 ja 98 loogikast lähtudes menetlusprotokolli ja materjali tutvustada koos juurdevõetud seletuskirjaga karistatavale isikule siiski veelkord enne direktori käskkirja vormistamist, ehkki kohtupraktikas ollakse selles osas erinevatel seisukohtadel. Kuid kui kinnipeetavad liiguvad lühikeste ajavahemike kestel ühest kohast teise, siis mitte alati ei võimalda menetlusmaterjalide tutvustamist seaduses märgitud menetlustähtajad. Nimelt võib VangS § 64 lg 4 p 1 kohaselt määrata distsiplinaarkaristuse kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemisest, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Antud juhul on karistuse määramise tähtajast kinni peetud, kuna kaebaja sai käskkirja kätte allkirja vastu 05.09.
- Kohus ei arva, et vanglas valitseb tööpuudus ning et just nimelt kaebaja suhtes algatatud menetlus tuli läbi viia esmajärjekorras. Kohus ei saa ka tõsikindlalt väita, et vangla oleks posti teel materjali saatmisel suutnud kinni pidada tähtajast. Kohus leiab, et vanglad ei saa jätta reageerimata üleastumistele, eriti sellistele, mil ametniku korraldus jäetakse täitmata ning lisaks esitatakse solvanguid ja ähvardusi, kuid vangla peab olema operatiivne, kui soovib säilitada ja tagada korra. Kaebuse esitaja antud juhul ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei sooritanud üleastumist ning et temale ei antud võimalust anda omapoolseid seletusi arvates ettekande koostamisest ja ta teadis, et käivitus distsiplinaarmenetlus. O.Kivirähk ei ole ametnike tagakiusu ohver, vaid ta ise on korduvalt rõhutanud oma käitumisega üleolevat suhtumist vanglaametnike korralduste suhtes. Käesoleva ajani puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et käskkirjas märgitud asjaolud oleksid esitatud ebaõigesti ning et jäeti arvestamata mõne olulise tõendi või asjaoluga, mis vääraks määratud karistuse. Kaebaja vestles ametnikega ulatuses, milles pidas seda vajalikuks. Kohus leiab, et HMS §-st 58 tulenevalt ei saa antud juhul haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et kaebajale ei saadetud menetlusprotokolli allkirjastamiseks varem, kuna selle mittetutvustamine enne karistuse määramist ei saanud mõjutada asja otsustamist. Isiku poolt süü mittetunnistamine aga ei väära seejuures õigust määrata karistust. Tartu Vangla on käskkirjas põhjendanud karistusmäära valikut ja kohus nõustub, et määratud karistus on proportsionaalne üleastumise raskusele.
- O. Kivirähk esitas Tallinna Halduskohtu 20.12.2007 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Samuti esitas kaebuse esitaja ka esialgse õiguskaitse taotluse. Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2008 määrusega rahuldati kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati Tartu Vangla direktori 17.08.2007 käskkirja nr 1-4/939 täitmine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- O. Kivirähki apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus. Apellant leiab, et otsus on motiveerimata ning üles ehitatud ainult vastustaja väidetele. Apellandi põhjendused on järgmised. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta on vastustaja väiteid eelistanud. Samuti on vastustaja väited kohtu poolt kontrollimata. 4
(7)3-07-1762 Kohus väidab, et on kaebajale selgitanud, miks kaebaja eeldus ei anna alust kaebus rahuldada. Apellant leiab, et kohus ei ole talle selgitanud midagi. Vastustaja väide, et kaebaja on solvanud T. Udet ka varem, on paljasõnaline ja oletuslik. Kaebaja leiab, et esitas halduskohtule tõendeid, millega kohus oleks pidanud arvestama, aga kohtuotsusest nähtub, et kohus ei usaldanud kaebajat ning jättis ka kogu ülejäänud materjali tähelepanuta. Kohtu seisukoht, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, on vale ja tulenenud vastustaja oletuslikust arvamusest. Kohus on jätnud tähelepanuta selle, et D. L.lt ei võtnud seletuskirja M. Lauga ega A. Pärn, vaid keegi kolmas ametnik. Loogiline ja korrektne oleks olnud, kui seletuskirja oleks D. L.lt võtnud ka ettekande koostanud M. Lauga. Kaebajale jääb arusaamatuks, millal D. L.lt seletuskiri võeti. Kaebaja leiab, et seletuskirja kuupäevas ei ole kindlasti numbrit 6 ning see ei meenutagi ühtegi numbrit. Kohus väidab otsuses, et kaebaja hoiak, et ta ei tea midagi, avaldus ka haldusasjas nr 3-
- Selline kohtuotsuse ülesehitus on ebaõige ja ebaõiglane. Kaebaja märgib, et ei tutvunud Tartu Vanglas ajavahemikul 31.07.2007 – 14.08.2007 viibides vangistust reguleerivate õigusaktidega. Ükski ametnik neid ei tutvustanud. Kaebaja märgib, et ei ole öelnud seda, et teadis, et käivitus distsiplinaarmenetlus. Distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvus apellant alles Murru Vanglas. Tal ei ole kohustust seletuskirja kirjutada. Ametnik peab selgitama, miks seletuskirja nõutakse, kui ta seda ei tee, siis ei pea seletuskirja kirjutama. Kaebaja 20.02.2008 esitatud avalduses märgib ta lisaks, et M. Lauga ettekanne on vale. Ettekandes on märgitud tunnistajaks A. Pärn, kes ei täitnud oma töökohustusi M. Laugaga ühel korrusel. Kuidas saab ametnik, kes täidab töökohustusi esimesel korrusel, olla tunnistajaks sündmusele, mis toimus kolmandal korrusel. Ettekandes toodud viitest, et kinnipeetavat on teavitatud ettekande koostamisest, ei tulene, et kinnipeetav on teadlik, mille kohta ettekanne on koostatud ja et teda süüdistatakse distsiplinaarrikkumises. Seletuskirjast keeldumise aktile tehtud märkes A. Külmi poolt puuduvad igasugused kuupäevad, millal see sinna on üldse kirjutatud ning pole selge ka, mis asjaoludel see märge kirjutati. Kaebaja kinnitab, et ei olnud teadlik enda suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest.
- Tartu Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohtu otsus on põhjendatud ja motiveeritud. Halduskohus ei ole tõendeid ebaõigesti hinnanud. Vastustaja leiab, et halduskohus on õigesti järeldanud, et kuna O. Kivirähki näol on tegemist pikemat aega vangistuses viibiva isikuga, siis pidi temale olema mõistlikult arusaadav seletuskirja küsimise eesmärk. Tavapäraselt ei küsita kinnipeetavalt, kes on keeldunud seletuste andmisest, uut seletust. See fakt, et apellandile anti teistkordne võimalus seletusi anda, tõendab, et kinnipeetav pidi aru saama, et teda ennast süüdistatakse mõne õigusvastase teo toimepanemises. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud, milliseid vastustaja poolt esitatud tõendeid kohus ei ole kontrollinud. Halduskohus on ka oma otsuses märkinud, et D. L. seletuskiri ei ole ainus dokument, mille põhjal algatati distsiplinaarmenetlus ning mis märgib ära sündmuse, mille kohta anti välja vaidlustatav käskkiri. Muuhulgas distsiplinaarmenetlust sätestavad normid ei kohusta asja menetlevat isikut koguma tõendeid isiklikult ja vahenditult. Vastustaja leiab, et 5
(7)3-07-1762 asjaolu, et D. L.lt võttis seletuskirja hoopis keegi kolmas ametnik, viitab menetluse läbiviimise objektiivsusele, kuna seletuskirja võtnud ametnik ei saanud olla teadlik toimunud intsidendi asjaoludest ning seetõttu mõjutada tunnistajat andma vangla jaoks kasulikke seletusi. Väide, et kaebaja on ka varasemalt ametnik T. Udet solvanud, ei ole paljasõnaline. Sellise käitumise eest on kinnipeetavat varem karistatud Tartu Vangla direktori 08.08.2007 käskkirja nr 1-4/889 alusel. Nimetatud haldusakt küll tühistati, kuid tegemist oli haldusakti formaalse ebaõigsusega. Kaebaja väide, et talle ei ole keegi tutvustanud vangistust reguleerivaid õigusakte, on ebaõige, sest kinnipeetava distsiplinaarkaristuste õiendil on arvestusosakonna ametniku märge, mille kohaselt on apellant tutvunud Tartu Vangla kodukorraga. Selle kohta on olemas ka apellandi enda allkiri. Samuti on Tartu Vangla kinnipeetavatel võimalus tutvuda vangistust reguleerivate õigusaktidega ka iseseisvalt. Arvestades seda, et apellant viibib vangistuses juba pikka aega ning et ta on erinevates vanglates saanud tutvuda õigusaktidega, siis võib väita, et ta oli õigusaktides sätestatud nõuetest teadlik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla direktori 17.08.2007 käskkirjaga kaebajale süüks pandud distsiplinaarrikkumine on tõendatud. Ringkonnakohus nõustub vastavas osas halduskohtu otsuse seisukohtadega ning tõendite analüüsiga ning ei pea vajalikuks samasid järeldusi korrata. Apellatsioonkaebuses esitatud vastuväited on üldsõnalised ning nende põhjal pole ringkonnakohtul võimalik halduskohtu seisukohti ümber lükata. Kaebaja on leidnud, et kohus on põhjendamatult eelistanud vastustaja väiteid ning jätnud kaebaja väited kontrollimata. Mis väited ja tõendid kohus arvestamata jättis, apellatsioonkaebusest ei selgu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohtu otsuse põhjendused meelevaldsed ning asja otsustamisel on arvestatud kõiki asjas olulisi asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et distsiplinaarsüüteo toimepanemist ei lükka ümber asjaolu, et D. L. seletusele on märgitud kuupäev 05.08.2007, kuigi sündmus, mille eest kaebajat karistati, leidis aset 06.08.
- Ringkonnakohus märgib, et tegemist on ilmselge eksimusega kuupäevas, mis ei mõjuta seletuse õigsust ja usaldusväärsust. Samuti ei ole määravaks asjaolu, et seletuse võttis vanglaametnik, kes distsiplinaarmenetlust läbi ei viinud. Apellatsioonimenetluses esitas kaebaja taotluse lisada asja materjalide juurde väidetavalt D. L. poolt 17.11.2008 allkirjastatud avaldus, milles D. L. kinnitab, et tema ei ole kirjutanud ühtegi seletust kaebaja suhtes. Ringkonnakohus leiab, et esitatud avaldus tuleb jätta asja materjalide juurde võtmata, kuna see ei ole nõutavas protsessivormis. 17.11.2008 avalduses sisalduvaid seisukohti saab tõendada üksnes tunnistaja ütlustega. Antud juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas avaldus on tõesti allkirjastatud D. L. poolt ning millistel asjaoludel see on koostatud. Kaebaja ei ole D. L. tunnistajana ülekuulamist taotlenud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks ka enda algatusel D. L. tunnistajana kohtuistungile kutsumist.
- Kaebaja on väitnud, et teda ei olnud tutvustatud vangistust reguleerivate õigusaktidega. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja viibib vanglas
- aastast. Selle aja jooksul on ta kindlasti tutvunud tema õigusi ja kohustusi sätestavate õigusaktidega. Distsiplinaarrikkumine, 6
(7)3-07-1762 milles kaebajat süüdistatakse – vanglaametniku korralduse täitmata jätmine ning vanglaametniku sõimamine – ei ole sellist laadi, mille puhul on alust kahtluseks, et kaebaja ei olnud teadlik oma käitumise õigusvastasusest.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja oli teadlik tema suhtes toimuvast distsiplinaarmenetlusest ning talle anti võimalus selgituste andmiseks. Seega ei ole VangS § 64 lg-t 2 rikutud. Kaebaja väited, et temale midagi ei selgitatud ning talle ei öeldud, mille kohta seletust küsitakse, on paljasõnalised ja ebausutavad. Halduskohus on põhjendatult viidanud käesolevaks ajaks jõustunud kohtulahendile haldusasjas nr 3-07-1761, kus sarnase distsiplinaarrikkumise puhul kaebaja samuti väitis, et tema ei saanud aru, millega seoses menetlus toimub ning temalt seletust ei küsitud. Nimetatud haldusasjas lükati kaebaja vastavad seisukohad ümber. Kohus saab arvestada varasemates kohtulahendites tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Antud juhul viitab tõendite hindamine sellele, et kaebaja selgitusi ei saa pidada piisavalt usaldusväärseteks selleks, et lükata ümber vastustaja poolt antud seletused ning esitatud tõendid. Vanglaametniku M. Lauga 06.08.2007 ettekandest tulenevalt teavitati kaebajat ettekande koostamisest. 06.08.2007 akti kohaselt keeldus kaebaja seletuste andmisest. Asjaolu, et seletuse andmisest keeldumise üheks tunnistajaks oli vanglaametnik A. Pärn, kes töötab teisel korrusel kui oli kaebaja kamber, ei muuda akti õigusvastaseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole oluline, mis asjaoludel A. Pärn oma korrusel ei viibinud.
- Vangla sisekorraeeskirja § 97 lg 2 p 13 kohaselt tuleb distsiplinaarmenetluse protokollile võtta kinnipeetava allkiri protokolliga tutvumise kohta. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja sai protokolli kätte alles koos käskkirjaga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et protokolliga tutvumine peaks toimuma enne käskkirja vormistamist. Seega rikuti kaebajale karistuse määramisel menetlusnõudeid. Hindamaks, kas tegemist on menetlusnõude rikkumisega, mis toob kaasa käskkirja tühistamise, tuleb menetlusvea tegemise asjaolusid ning võimalikke tagajärgi hinnata igal üksikul juhul. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et vangla sisekorraeeskirja § 97 lg 2 p 13 rikkumisele ei saa omistada üldist, igakordselt saabuvat mõju karistusotsuse materiaalsele õiguspärasusele. Arvestades, et menetlusviga tehti põhjusel, et kaebaja oli protokolli valmimise ajaks viidud tagasi Murru vanglasse, mistõttu poleks jõutud protokolli kaebajale enne karistuse määramise tähtaja möödumist tutvustada ning arvestades, et kaebaja käitus ise menetluse ajal passiivselt, soovimata anda mingeid seletusi, leiab ringkonnakohus, et kaebaja õigusi ei rikutud määral, mis annaks alust väita, et kaebaja õigused jäid distsiplinaarmenetluses kaitseta või vajalikul määral arvestamata.
- Tuginedes eeltoodud seisukohtadele, jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Vaidlustatud käskkirjaga määratud karistust ei ole käesoleva ajani täidetud. Vastavalt VangS § 65 lg-le 6 ei täideta karistust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates määramisest. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 7
(7)