Obsah (4)
§ 80§ 20§ 108§ 114KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2009, Tallinn Haldusasja number 3-06-1384 Hal
) § 93 lg 1 p 8, § 108 lg 1 p 6 ja § 114 alusel lepingulisest teenistusest seoses distsiplinaarsüüteoga ning arvati reservi alates 17.06.
- Samal kuupäeval lõpetas Kaitseliit E. Paelaga tegevteenistuse lepingu nr
- Käskkirja kohaselt oli Kaitseliidu Sakala Maleva nooreminstruktor nooremveebel E. Pael Sakala Maleva pealiku 11.04.2006 käskkirjaga nr 50 kinnitatud laskeharjutuse plaani nr 8 kohaselt määratud laskeharjutuse läbiviijaks ning ohutustehnika eest vastutajaks. Samuti oli nooremveebel 3-06-1384 E. Pael vastavalt Sakala Maleva pealiku 03.04.2006 vastuskirjale nr 0.4-1.6/177-l isikuks, kellega Tartu Maleva lahingulaskmiste läbiviijad koordineerisid endapoolse tegevuse Väluste laskeväljal. Vastavalt rahuaja väljaõppe eeskirja 2.2 teise osa punktile 13 peab otsese ohu allikaks oleva lõhkemata laskemoona kahjutuks tegema võimalikult kiiresti. Tõrkega ja lõhkemata jäänud laskemoona hoidmiskoht peab olema võetud valve alla. Sama eeskirja punkti 62 järgi peab laskmiste läbiviija kontrollima, et lõhkemata jäänud ja tõrkega laskemoon oleks nõuetele vastavalt kahjutuks tehtud. Tartu Malev märgistas korrektselt üles otsitud ja lõhkemata jäänud kumulatiivgranaadid ning näitas nende asukoha laskeharjutuse läbiviija nooremveebel E. Paelale, kuid nooremveebel E. Pael ei korraldanud nende kahjutuks tegemist. Samuti ei korraldanud ta ka valvet lõhkemata granaatide juures, mille tulemusena võimaldati lõhkemata granaatide kadumine. Oma tegevusetusega rikkus nooremveebel E. Pael raskelt ohutustehnika eeskirju ja pani toime raske distsiplinaarsüüteo.
- E. Pael esitas 07.07.2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Kaitseliidu ülema 05.06.2006 käskkirja nr 189-P „Lepingulisest teenistusest vabastamine” seadusevastaseks tunnistamist ja tühistamist, tegevteenistuse lepingu nr 200130073 lõpetamise tühistamist, kaebaja ennistamist Kaitseliidu lepingulisse teenistusse endistel tingimustel ning kaebaja kasuks Kaitseliidult teenistusest sunnitud puudumise aja eest kompensatsiooni väljamõistmiseks kolme kuu teenistustasu ulatuses. Kaebaja ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud. Distsiplinaarsüüteoks on kaevatavas käskkirjas loetud kaebaja tegevusetus Väluste laskeväljal 15.-16.04.2006.a läbiviidud lahinglaskmistel lõhkemata jäänud granaatide kadumisega. Kaebajale ei ole seaduse ega selle alusel kehtestatud õigusaktide ega teenistuskohustustega ette nähtud neid nõudeid ja kaebajal ei ole neid kohustusi, mille täitmata jätmise eest on teda vabastatud lepingulisest teenistusest. Kaebaja tegeles laskmistega tiirus, mis ei ole seotud granaatidega, vaid oli seotud käsitulirelvadest laskmisega. 15.-16.04.2006 viis granaatidega seotud laskeharjutusi läbi Tartu Malev. Kaebajale ei olnud ette nähtud nõudeid ega pandud teenistuskohustustega vastutust granaatidega seonduvalt. Kaebaja ei ole pannud distsiplinaarsüütegu toime ka ohtutustehnika eest vastustajana. Kaebajal ei olnud Väluste laskeväljal 15.-16.04.2006 teenistuskohustusi seonduvalt granaatidega. Kaebaja ülesandeks ei olnud granaadiheiturite väljaõppe korraldamine. Kaebajale on alusetult ette heidetud, et ta ei korraldanud lõhkemata kumulatiivgranaatide kahjutuks tegemist ega korraldanud valvet lõhkemata jäänud granaatide juures. Nimetatud teenistuskohustusi ei ole kaebajale pandud. Need kohustused olid laskmise läbiviijal. Kaebaja märgib, et eriala- ja lahinglaskmiste läbiviijaks teda ei määratud ega ei saagi määrata, kuna tal puudub tankitõrjerelvadest laskmise läbiviimise õigus. Selleks puudub kaebajal vajalik tunnistus. Samal põhjusel ei saa kaebaja olla ka eriala- ja lahinglaskmiste ohutustehnika eest vastutaja. Rikutud on menetluseeskirju. Enne haldusakti andmist on asjaolude uurimine ja tõendite kogumine olnud ebapiisav. Rikutud on haldusakti põhjendamise nõuet. Kaevatavas käskkirjas on näitamata kaalutlused, miks kaebaja käitumist on hinnatud raske süüteona ja mis kaalutlustel on kaebaja suhtes rakendatud kõige karmimat sanktsiooni. Sellega on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-t
- Kaitseliit palus jätta E. Paela kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteo. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et jättis Väluste laskeväljal 15.-16.04.2006 läbiviidud lahinglaskmistel lõhkemata jäänud granaatide kahjutuks tegemise ja valve korraldamata, kuid leiab, et talle ei saa seda tegevusetust ette heita, kuivõrd temal ei olnud nimetatud kohustusi. Kaebaja vastutus tuleneb sellest, et ta oli määratud Väluste 2
(8)3-06-1384 laskeväljal toimuva kontrollivaks ülemaks või teiste sõnadega Väluste laskeväljal toimuva üldvastutavaks isikuks. Kaitseministri 13.05.2002 määruse nr 9 „Kaitsejõudude harjutusväljale esitatavad nõuded ja kasutamise kord” § 9 lg 3 kohaselt määrab vastutav ülem lasketiiru ja laskepaiga kasutamise ohutuse tagamiseks isiku, kes jälgib ohutustehnika eeskirjade täitmist laskeharjutuste läbiviimise vältel, koordineerib lasketiiru või laskepaiga kasutamist ning koostab laskerajatiste kasutamise graafikud ning tutvustab lasketiiru või laskepaiga kasutuseeskirju ja jälgib nende täitmist. Selleks isikuks oli määratud kaebaja. Nimetatut kinnitab Sakala Maleva pealiku 03.04.2006 vastuskiri nr 0.4-1.6/177-1 ning Sakala Maleva pealiku 11.04.2006 käskkirjaga kinnitatud laskeharjutuste plaan 8 ja selle plaani lisa 4. Laskeharjutuste plaani nr 8 kohaselt oli kaebaja määratud laskmiste läbiviijaks, mis tähendabki üldvastutavat isikut. Tartu Malev, kelle laskeharjutus tankitõrjelaskmistel toimus viimasena, kandis kaebajale lõhkemata kumulatiivgranaatidest nõuetekohaselt ette ning näitas kätte nende tähistuse. Kuivõrd kaebaja võttis lõhkemata granaadid Tartu Malevalt üle, siis sellega võttis kaebaja kontrolliva ülemana üle ka vastutuse valve ning demineerimise tagamise eest. Vaidlusalune käskkiri vastab vorminõuetele ning menetlusnorme rikutud ei ole. Väluste laskeväljal 15.-16.04.2006 toimunud lahinglaskmisel lõhkemata jäänud kumulatiivsete granaatide kadumise asjaolusid on igakülgselt ja põhjalikult uuritud, sealhulgas on kõikidelt asjaosalistelt, nende hulgas ka kaebuse esitajalt, võetud kirjalikud seletuskirjad. Vastustaja möönab, et käskkirjas ei ole kirjeldatud, miks vastutaja arvates oli tegemist raske süüteoga, kuid on seisukohal, et kaebaja oli või vähemalt pidi olema nimetatud kaalutlustest teadlik. Kaebaja süüteo tagajärjel sai võimalikuks kolme laskmisel lõhkemata jäänud kumulatiivgranaadi kadumine. Kokku läks kaduma viis lõhkemata granaati, millest kaks on endiselt kadunud. Kuivõrd laskmisel lõhkemata kumulatiivgranaadid võivad rakenduda vähimalgi liigutamisel, oli tegemist üliohtliku olukorra tekkimise võimaldamisega. Peale selle täitis kaebaja Sakala Malevas relvuri kohuseid, kelle ülesandeks on maleva relvastuse ja laskemoona hoidmine, väljastamine, arvestuse pidamine ja laskeharjutuste läbiviimine. Vastustaja märgib, et kaebaja tegevusetus tegi võimatuks kaebajaga tegevteenistussuhte jätkamise. Vastustaja oli juba kaebaja varasemas tegevuses täheldanud mitmeid puudusi ja viiteid ametialasele lohakusele ja vastutustundetule käitumisele seoses relvastusalase dokumentatsiooniga. Vastustaja leiab, et isegi, kui menetlus- või vorminõudeid oleks rikutud, siis ei annaks see alust vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks. Kaebaja ei ole näidanud, kuidas võisid tema poolt esile toodud väidetavad rikkumised mõjutada asja otsustamist. Kaebaja ennistamine ei ole seadusest tulenevalt võimalik. Seda põhjusel, et kaebaja on mõistetud Tartu Maakohtu 10.11.2006 otsusega kriminaalasjas nr 1-05-643 süüdi karistusseadustiku (KarS) § 299 lg 2 (ametialane võltsimine), § 418 lg 1 (tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käsitlemine) ja § 414 lg 2 järgi (lõhkematerjali ebaseaduslik käitlemine). Nimetatud kohtuotsus on jõustunud 18.11.2006.
§ 80
järgi on lepingulisse teenistusse võtmine välistatud, kui isik on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja tema andmed on karistusregistris. 4. Tallinna Halduskohtu 20.12.2007 otsusega jäeti E. Paela kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja jättis Väluste laskeväljal 15.-16.04.2006 läbiviidud lahinglaskmistel lõhkemata jäänud granaatide kahjutuks tegemise ja valve korraldamata ning et selle tagajärjel läksid lõhkemata granaadid kaduma. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et lõhkemata granaatide kahjutuks tegemise ja valve korraldamine lõhkemata jäänud granaatide juures ei olnud kaebaja teenistuskohustused. Sakala Maleva pealiku 11.04.2006 käskkirjaga nr 50 kinnitatud laskeharjutuste plaani 8 kohaselt oli kaebaja määratud 15.3
(8)3-06-1384 16.04.2006 Väluste laskeväljal läbiviidava tankitõrje lahingrelvadest laskmise õppekursuse laskmiste läbiviijaks ja ohutustehnika eest vastutajaks. Laskmistel tõrkega või lõhkemata jäänud laskemoona valve alla võtmise korraldamine ja nende kahjutuks tegemise kontrollimine on laskmiste läbiviija ülesanne. Jalaväe ohutustehnika eeskirjade kohaselt tuleb tõrkega või lõhkemata jäänud laskemoonast ette kanda laskmiste läbiviijale ning samuti on kehtestatud kategooriline nõue, et selline laskemoon peab olema võetud valve alla. Kohtu arvates on nii vaatlusaluse eeskirja punkti konteksti kui kogu eeskirja süsteemi arvestades üheselt selge, et see on laskmiste läbiviija kohustus. Kaebaja rõhutatud asjaolu, et granaatidega seotud laskeharjutusi viis läbi Kaitseliidu Tartu Malev, ei oma antud juhul tähtsust, kuivõrd Sakala Maleva pealiku 11.04.2006 käskkirjaga nr 50 kinnitatud laskeharjutuste plaani 8 kohaselt oli laskmiste läbiviijaks määratud kaebaja ning Tartu Malev oli jalaväe ohutustehnika eeskirjade
- osa mõttes talle kui laskmise läbiviijale allutatud. Eeltoodut kinnitab ka kaebaja enda koostatud ja Sakala Maleva pealiku allkirjastatud 03.04.2006 kiri nr 0.4-1.6/177-1 „Väluste harjutusvälja kasutamine”, millest nähtuvalt antakse Tartu Maleva pealikule luba viia samaaegselt Sakala Maleva laskeharjutustega läbi Tartu Maleva tanktitõrje granaadiheitja erialalaskmised, kusjuures tegevus tuleb koordineerida Sakala Maleva laskeharjutuste läbiviijaga ja laskeväljal toimuva kontrollivaks ülemaks on määratud kaebaja. Seega on üheselt selge, et laskmise läbiviijaks jalaväe ohutustehnika eeskirjade
- osa mõttes oli Sakala Maleva esindajana kaebaja, kes oli sõnaselgelt nimetatud ülemaks tervel laskeväljal toimuva suhtes. Seda kinnitab ka laskeväljal toimunud faktiline tegevus. Nimelt näitas kaebajale tema seletuse kohaselt lõhkemata granaadid ette Tartu Maleva pealik, misjärel kaebaja lubas tal lahkuda. Tartu Maleva pealik käitus selliselt vastavalt jalaväe ohutustehnika eeskirjade
- osa punktile
- Seega määratles kaebaja ennast oma faktilise tegevusega ka ise laskmise läbiviijana jalaväe ohutustehnika eeskirjade
- osa mõttes. Seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja on toime pannud kaevatavas käskkirjas kirjeldatud distsiplinaarsüüteo. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et valitud karistus on toimepandud distsiplinaarsüüteo raskusele vastav. Kaitseliidu Peastaabi tagalakeskuse relvastusjaoskonna 12.01.2007 kirjalikust selgitusest nähtuvalt on Väluste laskeväljalt 15.-16.04.2006 kaduma läinud 84 mm kumulatiivgranaadid mõeldud soomustehnika hävitamiseks ning väljatulistatud ja tõrkega kumulatiivgranaat võib rakenduda vähimalgi liigutamisel ja tekitada vigastusi liigutajale. Seega kaebaja poolt oma teenistuskohustuste mittetäitmine tõi endaga kaasa olukorra, mis kujutas endast ohtu inimeste elule ja tervisele. Samuti on kohtu hinnagul raskeks tagajärjeks valveta jäetud lõhkemata granaatide kadumine. Kaevatava käskkirja andmisel ei ole rikutud menetlus- ega vorminõudeid. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et kaebaja karistamisele eelnenud asjaolude uurimine ja tõendite kogumine on olnud ebapiisav. Kaebaja pole nimetanud ühtegi menetlustoimingut, mis on vastustajal jäänud tegemata. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et järgitud pole haldusakti põhjendamise kohustust. Kohtu hinnagul on käskkiri piisavalt põhjendatud ja selge. Kaebaja Kaitseliidu lepingulisse teenistusse ennistamine oleks välistatud ka põhjusel, et kaebajat on Tartu Maakohtu 10.11.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-643 karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Nimetatud asjaolu välistab alates nimetatud kohtuotsuse jõustumise päevast tulenevalt
§-dest 80 ja 115 kohtu hinnagul lepingulisse teenistusse ennistamise võimaluse. 4
(8)3-06-1384 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- E. Paela apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 20.12.2007 otsus täies ulatuses. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud kohtumenetluse norme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et kaebaja distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et ta ei korraldanud lõhkemata jäänud granaadiheitja kumulatiivgranaatide kahjutuks tegemist ega korraldanud valvet lõhkemata jäänud granaatide juures. Halduskohtu seisukoht kaebaja vastutuse osas otsuse p-s 5.2 on üllatav, kuna sellist seisukohta keegi kohtumenetluses ei väljendanud. Selles küsimuses ka vaidlust ei olnud. E. Paela ei saa lugeda määratuks tankitõrje granaadiheiturite laskmise läbiviijaks ega ohutustehnika eest vastutavaks. Määramine oleks vastuolus Kaitseväe juhataja käskkirjaga nr 37 30.01.1998 kinnitatud Eesti Kaitsejõudude jalaväe ohutustehnika eeskirjade
- osa p-ga 28 ja
- E. Paelal ei ole tankitõrjerelvadest laskmise läbiviimise õigust ja kaebajale ei ole lubatud panna tankitõrjerelvadest laskmise läbiviimise kohustust ega ohutustehnika eest vastutust seonduvalt tankitõrjerelvadest laskmisega, sest kaebaja ei ole läbinud vastavat koolitust. Kaitseliit ei ole vastu vaielnud kaebaja väitele, et ta ei olnud määratud tankitõrje granaadiheiturite laskmise läbiviijaks. Halduskohus leidis, et kaebaja vastutus tuleneb sellest, et Sakala Maleva nooreminstruktor nooremveebel E. Pael oli määratud 15.-16.04.2006 Väluste laskeväljal läbiviidava tankitõrje lahingurelvadest laskmiste läbiviijaks ja ohutustehnika eest vastutajaks, kuid selline halduskohtu otsustus on vastuolus ohutustehnika eeskirjadega. Halduskohus on rikkunud seega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 25 lg 2 nõudeid. E. Pael ei olnud tankitõrje lahingrelvadest laskmise läbiviijaks ega ohutustehnika eest vastutajaks, see kohustus oli teistel isikutel. Samuti ei ole lubatud E. Paela määramine üldvastutajaks, kui üldvastutus sisaldab ohutustehnika eest vastutust tankitõrjerelvadest laskmiste ohutustehnika eest. Ohutustehnika eest vastutajal peab olema käsiloleva laskmise läbiviimise õigus, kuid E. Paelal puudus tankitõrjerelvadest laskmiste läbiviimise õigus. E. Paelale ohutustehnika nõuete täitmise eest vastutuse panemine granaatidega seotud laskeharjutuste osas on vastuolus ohutustehnika eeskirjade p-dega 28, 31, 32 ja
- Vastustaja esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et E. Paelale oleks üldse distsiplinaarkaristust määratud. Seega on halduskohtu seisukoht distsiplinaarkaristuse määramise osas alusetu ja ebaõige. Vaidlustatud teenistusest vabastamise käskkiri ise ei ole karistuse määramise dokument, kuid vaidlustatud teenistusest vabastamise käskkirja kohaselt vabastati E. Pael teenistusest seoses distsiplinaarsüüteoga. Seega on E. Paela teenistusest vabastamise käskkiri seadusevastane. Tegevusetuse saab teenistuja süüteoks lugeda üksnes juhul, kui teenistuja oli tegevuseks õiguslikult kohustatud. Õiguslikult kohustatud oleku kohta seisukoha võtmisel ei saa lähtuda üksnes subjektiivsest arvamusest, vaid õiguslikult kohustatud olemise küsimuse lahendamine eeldab õiguslikku hinnangut, mis halduskohtu otsuses puudub. Käesolevas vaidluses tuleb lahendada õiguslik küsimus, kas E. Paelal eksisteeris legaalne kohustus, mille täitmata jätmist saaks hinnata raskeks distsiplinaarsüüteoks. Kui kohus leiab, et E. Paelal oli kohustus või vastutus või üldvastutus granaatidega seotud laskmiste ohutustehnika nõuete täitmise eest, siis pandi see kohustus või vastutus ebaseadusliku korralduse või käsuga. Ebaseadusliku kohustuse täitmata jätmist ei saa lugeda raskeks distsiplinaarsüüteoks, mille eest oleks ette nähtud kõige rangem karistuslik meede – teenistusest vabastamine (Riigikohtu 11.01.2006 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-75-05). 5
(8)3-06-1384 Ohtliku olukorra inimeste elule ja tervisele seoses granaatide kadumisega põhjustas Kaitseliit ise oma ebaõige töökorraldusega. On lubamatu panna elule ohtlikke ülesandeid või ohutustehnika-alast vastutust inimesele, keda pole eelnevalt juhendatud ohutusnõuetest. Ei ole selge, kuidas tuleneb 05.06.2006 lepingulisest teenistusest vabastamise käskkirjas nr 189-P märgitud põhjendustest järeldus teenistusest vabastamise kohta. Tartu Malevale pandud koordineerimise kohustusest ei saa teha järeldust E. Paela vastutuse kohta. Tartu Malev pidi kooskõlastama oma laagri ja väljaõppe kohad, et üheaegselt toimuvad erinevad kursused üksteise tegevust ei häiriks. Vaidlustatud käskkirjas on kaalutlused näitamata. Rikutud on nii HMS § 56 lg-t 3 kui ka HMS § 57 ja
§ 20lg 1 nõudeid.
Kui ametniku teenistusest vabastamise käskkiri on seadusevastane, siis peab kohus ametniku tööle ennistama ja ATS § 160 lg 4 ei võimalda kohtul teha muud otsust.
§ 80ja 115 ei välista lepingulisse teenistusse ennistamise võimalust.
6. Kaitseliit palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajal oli kohustus korraldada lõhkemata jäänud ja tõrkega kumulatiivgranaatide kahjutuks tegemine või valve alla võtmine ning et kaebaja oli nimetatud ülemaks tervel Väluste laskeväljal toimuva suhtes. Kaebaja teadlikkuses ei saa tekkida küsimust. Ka teenistusliku juurdluse käigus antud seletuskirjas tunnistab kaebaja, et ta oli määratud laskeharjutuste läbiviijaks ja koordineerijaks ning kaebaja ei vaidlustanud enda määramist Väluste laskeväljal toimuva üldvastutavaks isikuks. Kaebaja ei viinud faktiliselt läbi tankitõrje granaadiheiturite erialakursust, mistõttu ei oma asjas tähtsust kaebaja seisukoht selle kohta, et ta ei või jalaväe ohutustehnika eeskirjadest tulenevalt granaadiheiturite erialalaskekursust läbi viia. Kuivõrd kaebaja oli ülema käsuga määratud Väluste laskeväljal toimuva üldvastutavaks isikuks, siis oli kaebaja kohustatud täitma vastavat käsku. Kui kaebaja leidis, et teda ei saanud määrata Väluste laskeväljal toimuvate laskmiste üldvastutavaks isikuks, siis oleks ta pidanud sellest viivitamatult teatama käsu andnud ülemale. Kaebaja seda ei teinud ning käitus ka faktiliselt üldvastutava ning kontrolliva ülemana – kaebaja võttis lõhkemata granaadid Tartu Malevalt üle ning lubas Tartu Maleval polügoonilt lahkuda, millega võttis ta üle ka vastutuse Tartu Maleva poolt nõuetekohaselt märgistatud ning kaebajale kätte näidatud lõhkemata granaatidega edasise toimetamise eest. Lepingulisest teenistusest vabastamine seoses distsiplinaarsüüteoga ei eelda eelneva distsiplinaarkaristuse määramist sama süüteo eest kaitseväe distsiplinaarseaduse alusel. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja teenistusest vabastamisele
§ 108
lg 1 p 6 ning § 114 alusel ei pidanud eelnema kaebaja karistamist distsiplinaarkorras kaitseväe distsiplinaarseaduse alusel. Kaitseväelase vabastamine lepingulisest teenistusest seoses distsiplinaarsüüteoga ei ole distsiplinaarkaristus ning kaitseväe distsiplinaarseadus sellisel juhul kohaldamisele ei kuulu. Seda, et kaitseväelase vabastamine lepingulisest teenistusest ei ole distsiplinaarkaristus, on kinnitanud ka Riigikohtu halduskolleegium oma 20.06.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-26-05. Vastustaja möönab, et Tallinna Halduskohus on kaevatava otsuse punktis 5.5 ekslikult kasutanud sõna “distsiplinaarkaristus”. Samas ei mõjuta nimetatud ekslik sõnakasutus halduskohtu otsuse seaduslikkust. Apellatsioonkaebuse punktis 4 esmakordselt esitatud väide, nagu ei oleks kaebaja ohutusnõuetest teadlik, on ebaõige. Varasemalt pole kaebaja nimetatud asjaolule tuginenud. Vastustaja ei nõustu kaebajaga nagu puuduks vaidlustatavast käskkirjas teo kirjeldus. Vaidlustatavast käskkirjast nähtub üheselt, et kaebajale etteheidetavaks teoks on lõhkemata 6
(8)3-06-1384 jäänud kumulatiivgranaatide kahjutuks tegemise ja valve korraldamata jätmine. Kaebaja on vaidlustanud samuti halduskohtu selle seisukoha, mille kohaselt ei ole vaidlustatava käskkirja andmisel rikutud menetlusnorme, kuid ei ole oma kaebust selles osas sõnagagi põhjendanud, mistõttu tuleb apellandi vastav väide jätta tähelepanuta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Tegu, mille eest kaebaja teenistusest vabastati, seisnes käskkirja kohaselt selles, et ta ei korraldanud valvet lõhkemata granaatide juures ega korraldanud nende kahjutuks tegemist, rikkudes sellega rahuaja väljaõppe eeskirja 2.2 teise osa punkte 13 ja
- Punkt 62 kohustab laskmiste läbiviijat kontrollima, et lõhkemata jäänud ja tõrkega laskemoon oleks nõuetele vastavalt kahjutuks tehtud. Asjaolude üle (so laskeväljal olid lõhkemata kumulatiivgranaadid, mis jäeti järelevalveta ning millest osa läksid kaduma) vaidlust ei ole. Vaidlus on küsimuses, kas kaebaja on isikuks, kes vastutas eeskirja punktide 13 ja 62 täitmise eest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga. Toimikus olevad tõendid kinnitavad, et laskevälja turvalisuse eest vastutas kaebaja. Ringkonnakohus viitab siinkohal eelkõige Sakala Maleva pealiku 03.04.2006 kirjale Tartu Maleva pealikule, mille kohaselt oli laskeväljal toimuva kontrollivaks ülemaks määratud kaebaja (tl 107). Laskeharjutuse plaani nr 8 juurde antud käsu kohaselt oli kaebaja „laskmiste läbiviija (üldvastutav)“ (tl 108). Kaebaja on andnud allkirja nimetatud käsuga tutvumise kohta. Kaebaja enda ettekandest, mis on koostatud seoses 14.-16.04.2006 sündmustega, nähtub, et kaebajale osutati kätte Tartu Maleva poolt välja lastud, kuid lõhkemata kumulatiivgranaadid. Kuna kõik tähised oli paigaldatud korrektselt ja nõuetekohaselt ning lõhkekehad oli vajadusel ülesleitavad, ei pidanud kaebaja vajalikuks neile läheneda ega üle lugeda. Kaebaja kandis granaatidest ette ltn T. Kokojanile 17.04.2006 ( tl 109-110). Teenistusliku juurdluse läbiviimise kokkuvõttest tuleneb, et Tartu Maleva srs R. Haraki seletuse kohaselt oli kaebaja lubanud võtta lõhkemata granaatide lõhkamiseks ühendust Päästeameti Luunja demineerijatega (tl 112). Hinnates eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja vastutav roll tuleneb nii seoses väljaõppega koostatud dokumentidest kui ka kaebaja faktilisest käitumisest laskeväljal. Kaebaja ei vaielnud talle antud käsule vastu, mistõttu ei saa tema vastutust välistada ka juhul, kui antud käsk oli õigusvastane. Kaebaja vastuväited käskkirja vaidlustamisel on olnud seotud eelkõige sellega, et tema üldse ei pidanud täitma eeskirja punktidest 13 ja 62 tulenevaid kohustusi, et tema vastutas vaid laskmiste ees lasketiirus.
- Kaebaja on viidanud menetlusnõuete rikkumisele. Samas on sellised vastuväited jäänud üldsõnaliseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et menetlus on läbi viidud oluliste vigadeta, see on olnud piisavalt põhjalik ning vaidlustatud käskkiri on vajaliku selgusega põhjendatud. Asjaolu, et pärast distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamist pole kaebajale eraldi haldusaktiga määratud distsiplinaarkaristust, vaid ta on teenistusest vabastatud, tuleneb
eripärast.
§ 114
lg 2 sätestab, et kaadrikaitseväelane vabastatakse seoses distsiplinaarsüüteoga lepingulisest teenistusest ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarsüüteo toimepanemisest või sellest teatavaks saamisest lepingut sõlmivale ülemale. Siinkohal ei vaadelda teenistusest vabastamist karistusena. Nimelt ei sisalda kaitseväe distsiplinaarseaduse § 15 lg-s 2 olev karistuste loetelu teenistusest vabastamist. 9. Vaidluse all on veel karistuse proportsionaalsus. Käskkirjast ei nähtu, miks on kaebaja tegu peetud raskeks rikkumiseks. Samas on see rikkumise asjaoludest tulenevalt piisavalt selge. Järelevalveta jäeti lõhkemata kumulatiivgranaadid, mis võisid rakenduda vähemalgi 7
(8)3-06-1384 liigutamisel. Lõhkemisel võivad mõned korpuse tükid lennata kuni 500 m kaugusele ning kumulatiivgranaat suudab läbistada monoliitsoomust ca 30 cm. Arvestades, et pärast õppuste lõppu oli laskeväljale juurdepääs ka tsiviilisikutel, kujutas kumulatiivgranaatide järelevalveta jätmine ohtu inimeste elule ja tervisele. Teenistusliku juurdluse läbiviimise kokkuvõttega tehti ettepanek karistada kaebajat noomitusega või ametikohale mittevastavuse hoiatusega. Seega on põhjendatud eeldada, et lõpliku karistuse otsustamisel arvestas vastustaja lisaks rikkumise iseloomule ka kaebaja varasema teenistuskäiguga. Vaidlustatud käskkirjas ongi märgitud, et kaebaja eelnevas teenistuses on esinenud mitmeid puudusi ja viiteid ametialasele lohakusele: Kaitsepolitseiamet on alustanud kaebaja suhtes kriminaalmenetlust süüdistustes, mis puudutab ametialast võltsimist ja tulirelva ja lõhkematerjali ebaseaduslikku käitlemist; 20.06.2005 aktiga on inspekteerimisel tuvastatud hulgaliselt relvastusalase dokumentatsiooni puudusi ja rikkumisi; järelkontrollis selgus, et puudused on jätkuvalt kõrvaldamata. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvestades ei olnud kaebaja teenistusest vabastamine ebaproportsionaalne. Distsiplinaarkaristuse määramine ei oleks olnud eesmärgipärane, sest kaebaja oli ennast ka eelnevas teenistuses näidanud ebausaldusväärsena. Ringkonnakohus möönab, et kaebaja kahtlustatava staatusele viitamine ei olnud korrektne, kuivõrd kaebajale süüks pandud kuriteod ei olnud veel tuvastamist leidnud. Samas ei olnud tegemist veaga, mis viis asja ebaõigele lahendamisele, kuna hilisemalt on jõustunud kohtuotsusega kaebaja süü vastavates tegudes tõendamist leidnud. Ringkonnakohus viitab jõustunud kohtuotsusele, millega mõisteti kaebaja süüdi ametialases võltsimises, mis seisnes pikaajalises ja süstemaatilises andmete võltsimises lahingugranaatide kasutamise ja arvestuse dokumentides. Vaidlusaluse käskkirja andmise ajaks ei olnud kriminaalasi veel kohtuliku arutamiseni jõudnud, kuid kahtlustused, milles kaebajat süüdistati, olid vastustajale teada. 10. Lähtuvalt eeltoodust jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 13 200 krooni. Kulude kandmine on tõendatud. Vastustaja viitab TsMS § 163 lg-le 2, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks poolt, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud säte ei õigusta kaebajalt vastustaja õigusabikulude väljamõistmist olukorras, kus kohus leiab, et lepingulise õigusabi kasutamine vastustaja poolt ei olnud põhjendatud. Kaitseväelaste distsiplinaarsüütegude menetlemine ning nende teenistusest vabastamine ei välju Kaitseliidu tavapärasest tegevusvaldkonnast, mistõttu ei ole esitatud menetluskulude hüvitamise taotlus põhjendatud. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 8
(8)