KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2008.a Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-07-50161 Tsiviilasi Clickset OÜ hag

§ 68lg 4 järgi loetakse vaikimist või tegevusetust samuti tahteavalduseks.

Pärast seda kui kostja 20.06.2007 lägatsisterni tagastas koostati kostjale arve lägatsisterni üürimise eest perioodil 6.06.20.06.

1. Kostja antud teadet ega arvet ei vaidlustanud, järelikult kostja aktsepteeris neid. 10.03.2008 toimunud eelistungil kostja esitas vastuhagi 52751.75 krooni saamiseks ja viivise nõude. Vastuhagi järgi sõlmisid pooled mais 2007 suulise lepingu, mille kohaselt kostja andis oma traktori koos juhiga hageja kasutusse. Pooled leppisid kokku ka kasutamise tingimused, mille kohaselt pidi vastuhagi kostja traktori kasutamise eest tasuma 375 krooni + käibemaks töötunni eest ja kandma ka traktori kütusekulu. Kui algul lepiti kokku, et kostja kasutab traktorit Pärnumaal Vändras Pärnjõel, siis pärast sealse töö lõppemist lepiti kokku, et kostja kasutab traktorit ka Saaremaal. 3.06.2007 viidi traktor Saaremaale ning töö käigus tekkisid lahkarvamused ning
2. juunil 2007 tõi hageja traktori koos lägatsisterniga Saaremaalt ära. Hageja esitas kostjale traktori kasutamise eest arve nr 12 4.06.2007 summas 33187.50 maksetähtajaga 11.06.2007 ning 13.06.2007 arve nr 13 summas 19564.25 krooni. Hageja on 7.06.2007 saatnud kirja, kus teatab, et ei aktsepteeri arvet nr 12, kuivõrd arvele pole lisatud tööde üleandmis-vastuvõtmise akti. Kostja selgitab, et taolise akti koostamist ei ole pooled kokku leppinud ning tegemist on otsitud põhjusega. Kuivõrd hageja ei tasunud arveid tähtaegselt, pöördus kostja võla väljanõudmiseks 27.06.2007 inkassofirma poole, kuid tulemusteta. Need arved on tänaseni tasumata ning võlgnevus on 52751.75 krooni. Arvel nr 13 fikseeritud tingimuse kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt tähtajaks tasumata summalt viivist 0,3 % päevas. Arve nr 12 tasumata summalt on hagejal õigus nõuda seadusjärgset viivist vastavalt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatule. Seisuga 10.03.2008 moodustab tasumata arvetelt arvutatud viivis kokku 16280.35 krooni. Kostja palub vastuhagis hagejalt välja mõista 52751.75 krooni ja viivis kuni põhinõude täitmiseni. Hageja vastuhagi ei tunnista. Ta ei eita, et ta sai 6.06.2007 arve nr 12 summas 33187.50 krooni, mille kostja tagastas puuduste tõttu koos pretensiooniga. Kuna pretensioonile vastust ei tulnud, järeldas kostja, et hageja aktsepteeris seda. Hageja arvates on pretensioon igati asjakohane, sest vastasel juhul jääb selgusetuks millal, mis ulatuses ja kui palju tööd teostati. Hageja leiab veel, et arve nr 13 summas 19564.25 krooni maksetähtajaga
3. juuni 2007 on põhjendamatu ning väljastamine kostjale täielikult tõendamata. Kostja ei ole nimetatud arvet hagejalt saanud ning nägi seda esmakordselt kohtumenetluse käigus ning seetõttu on tegemist asjakohatu tõendiga, mis tuleb jätta tähelepanuta. Kostja vaidleb vastu ka viivisele, sest ei aktsepteeri arveid nr 12 ja 13 ning nõue kostja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks vastavalt VÕS § 82 lg 7 sätestatule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuistungitel jäid pooled oma seisukohtade ja arvamuste juurde. Hageja ei olnud nõus kompromissi sõlmima. Hageja on rentnud kostjale suulise lepingu järgi lägatsisterni. Kostja on hagejale võlgu renditasu. Kohus kuulas üle tunnistajad. Tunnistaja J. J tõendab, et OÜ Vend Valmar ei tagastanud lägatsisterni. Nõudis enne tagastamist arve tasumist. Tunnistaja Ü. S tõendab, et Saaremaal vedas läga kostja traktoriga. Nad ei olnud nõus teise firma vara remontima. Siis sõidetigi minema. Kaasa võeti lägatsistern. Tunnistaja A. T tõendab, et OÜ Vend Valmar traktorist ei nõustunud parandustöödel abistama, kuna tema tuli läga vedama mitte traktorit parandama. 3 Hommikul oli traktorist koos läga tsisterniga kadunud. Kohtuvaidlustes hageja esindaja palub välja mõista põhinõue ning menetluskulud jätta kostja kanda. Veel teatas hageja esindaja, et on vastuhagi alusel nõus kostjale tasuma 50445 krooni ja seda võib teha tasaarvestus korras. Kostja esindaja ei olnud nõus tasaarvestusega ega hagi rahuldamisega. Vastuhagi kuulub rahuldamisele. See, et hageja ei võta oma juriidilisel aadressil vastu talle saadetud posti ei tähenda maksmisest vabanemist. Kostja poolt on töö hagejale tehtud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohtuistungite käigus on pooled vaielnud põhiliselt selle üle, kes on süüdi ühe või teise agregaadi lõhkumises, kes kellele helistas ja kes kellega tülitses, kuid hageja ei ole millegagi tõendanud, et on kostjaga sõlminud lägatsisterni rendilepingu. Kostja on asunud vastupidisele seisukohale, mitte tunnistades lägatsisterni rendilepingu sõlmimist. Vastupidiselt, kostja oma ütlustes ja mida ka hageja on tunnistanud – kostja ei tagastanud lägatsisterni seetõttu, et kasutas seda hageja suhtes sunnivahendina, et kätte saada tasu tehtud töö eest. Seega on vaidlustamist leidnud ainult suuline rendileping, mis puudutab lägatsisterni registrinumbriga TNO
4. Tuvastamist on leidnud, et see ei olnud hageja oma ja hagejal oli seda vaja põllutööde tegemiseks oma kliendi juures (tl 32). Kostja on täitnud ainult suulist traktori rendilepingut. Tõendamist on leidnud poolte endi ja tunnistajate ütlustega, et lägatsistern oli kasutusel tööde tegemisel ja hiljem oli kostja valduses kuni kostja tagastas selle hagejale. See, et tsistern oli kostja valduses, ei tähenda suulist rendilepingut. Hagejal oli vaja traktorit ja selle ta sai kostjalt. Et põllule oli vaja hagejal läga vedada, siis selleks ta lägatsisterni rentis kolmandalt isikult, lastes siis selle traktorile järele haakida, et täita oma kohustust kliendi ees. Sellest ei tulene õiguslikku tagajärge kostjale. Kuna hageja nõuab kostjalt 88500 krooni ja see võlgnevus olevat tekkinud lägatsisterni suulisest lepingust, mida kohus ei suutnud tuvastada, siis ei kuulu hagi rahuldamisele ega sellest tulenevalt ei anna kohus hinnangut, kas kostjapoolne lägatsisterni kohene mittetagastamine oli seaduspärane või mitte. Kui lähtuda poolte esitatud süüdistustest, siis saab märkida, et poolte suhted teravnesid
5. juunil ja seda aega ei saa küll lugeda rendilepingu sõlmimise ajaks nii, et see hakkab kehtima 6-st juunist. 6-ndal oli traktor koos tsisterniga lahkunud ja lõpetanud töötegemise. Kui tagasisidet ei olnud, ei saanud eeldada kostja nõustumist. Seda enam, kui oldi ähvardatud politseiga
6. juunil (tl 32) ja seda ka tehtud (tl 19)
7. juunil 2007.a kostja poolt. Seega ei ole kohus tuvastanud OÜ Clickset ja OÜ Vend Valmar vahel sõlmitud lägatsisterni rendilepingu olemasolu.

§ 67

lg 1 sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Hageja tugineb oma nõudes pooltevahelisele suulisele rendilepingule, mis on sõlmitud 6.06.2007 algusega 5.06.2007 kuni 20.06.2007. Kohus on seisukohal, et lägatsisterni tagastamisega seotud vaidluse puhul ei ole tegemist rendilepinguga kasutuslepingute hulgast, sest kasutusleping on mitmepoolne leping. Käesoleval juhul puudub kostjapoolne tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, sest ta on hagejale telefonitsi teatanud, miks ta tsisterni ei tagastanud ning hageja ei eitanud kostja poolt nimetatud asjaolu. Seega kohus leiab, et hageja poolt esitatud alustel hagi ei kuulu rahuldamisele. 4 Vaidlust ei ole selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud traktori kasutamise leping tunnitasuga 375 kooni + käibemaks. Hageja võtab vastuhagis omaks, et peab maksma ja nõustub tasuma 50445 krooni. Ülejäänud nõuet hageja vastuhagis ei tunnistanud ega põhjendanud, miks 2306.75 krooni tuleb jätta rahuldamata. Tõendamist ei ole leidnud, et oleks tulnud teha tööde üleandmise ja vastuvõtu akt. Et hageja on enamuse nõutavast summast omaks võtnud, siis on ümber lükatud, et maksmise tingimuseks oli tööde üleandmise ja vastuvõtu akt. Samuti ei ole langenud vaidluse alla traktori ja traktoristi töötamine rendisuhte perioodil.

§ 5

kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Märgitud pooltevaheline rendileping on leidnud tuvastamist. Kostja on hagejale esitanud tasumiseks arved ning nendel märkinud töötunnid. Hageja ei ole esitanud menetluse käigus kordagi omapoolset töötundide arvestust ega põhjendusi. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepinguks on suuline traktori kasutamise leping, mida pooled on tunnistanud. Kostja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist. Kohustus on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja põhinõue vastuhagis kuulub rahuldamisele täielikult. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna ei ole tõendamist leidnud, et pooled oleksid suulises vormis sõlmitud lepingus kokku leppinud viivise maksmises, seega ka viivise määras (puudub ka arvel nr 12), siis käesolevas asjas tuleb viivis arvestada seadusega kehtestatud määras, s.o EKP põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär +7% aastas. Arve nr 12 tasumisega on kostja olnud viivituses 272 päeva. Perioodil 12.06.2007 kuni 30.06.2007 on intressimääraks 3,5 + 7 = 10,5 % aastas ja alates 1.07.2007 kuni 9.03.2008 4 + 7 = 11 % aastas ning arvutuslikult väljamõistetav viivis perioodi eest 12.06.2007 kuni 30.06.2007 on 181.39 krooni (33187.50 x 10,5% : 365 x 19 = 181,39469) ning perioodi eest 1.07.2007 kuni 9.03.2008 perioodi eest arvutuslik viivis on 2530.43 krooni (33187.50 x 11% :365 x 253 = 2530,4331). Kokku kuulub vastuhagis kostja kasuks välja mõistmisele 2711.82 krooni viivist. Kohus ei pea hageja esindaja väidet, miks tema ei ole kostjalt enne kohtumenetlust saanud arvet nr 13 (tl 21), põhjendatuks. Hageja juhatuse liikmel on seaduses tulenev hoolsuskohustus välismaal või mujal viibimise ajal kindlustada osaühingu katkematu tegevus, s.h ka korraldada juriidilise isiku posti kättesaamine asukohas. Samuti oli hagejal teada tööde maht, mis traktori rendilepingu järgi oli tehtud. Samuti oli kostjal võimalik arve uuesti esitada või selgitada, miks on postiasutus tagastanud. Kumbki pool pole huvi üles näidanud ega olnud aktiivne. Kostja ei ole selgitanud selle arve maksetähtaja saabumist, arvestades postiasutuse tööd. Sellel põhjusel jätab kohus viivise välja mõistmata. Kohus rahuldab viivise nõude osaliselt, s.t ainult arve nr 12 osas. 5 Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab OÜ Clickset’i hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Rahuldades vastuhagi põhinõude ja osaliselt viivise nõude, siis selle hagi menetluskulud jätab kohus hageja kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Heino-Vello Pihlak Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 15.12.2008.a. tehtud uus otsus poolt tühistatud menetluskulude osas, 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 26. juuni 2008. a. otsus Clickset OÜ hagis OÜ Vend Valmar vastu võla 88.500 krooni ja viivise saamiseks ning OÜ Vend Valmar vastuhagis Clickset OÜ vastu võla 52.751,75 krooni ja viivise saamiseks osaliselt – menetluskulude jaotust puudutavas osas. 2. Tühistatud osas teha uus otsus, jaotades esimese astme menetluskulud selliselt, et Clickset OÜ kanda jäävad tema poolt hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja Vend Valmar OÜ poolt vastuhagiavalduselt tasutud riigilõiv. Clickset OÜ kannab ka tema enda ülejäänud menetluskulud ning 90% Vend Valmar OÜ ülejäänud menetluskuludest. 3. Ülejäänud osas jätta otsuse lõppjäreldus muutmata, tehes otsuse ringkonnakohtu otsuse põhjendusel. 6