← Eesti

2-05-17598/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-17598 (endine nr 2-1286/05) Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2007, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Kohtuasi A M hagi AS T Ä vastu palga, kasutamata puhkuse hüvitise, lõpparve ja tööraamatu väljaandmisega viivitamise aja eest keskmise palga väljamõistmise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
  2. juuni 2007 Menetlusosalised Hageja: A M (IK xxx) Hageja esindaja: V V (volikirja alusel) Kostja: AS T Ä (RK xxx) Kostja esindaja: H V (volikirja alusel) RESOLUTSIOON
  3. Jätta A M hagi AS T Ä vastu palga, kasutamata puhkuse hüvitise, lõpparve ja tööraamatu väljaandmisega viivitamise aja eest keskmise palga väljamõistmise nõudes rahuldamata.
  4. Jätta menetluskulud täies ulatuses A M kanda. EDASIKAEBE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Narva Linnakohtule
  5. septembril 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja kostjaga töösuhtes
  6. oktoobri 1997 töölepingu nr 105 alusel. Nimetatud tööleping lõpetati poolte kokkuleppel
  7. veebruaril
  8. Uus tööleping nr 108/98 sõlmiti
  9. veebruaril 1998, mille alusel hageja töötas hageja Narva filiaali juhatajana. Töölepingu p 4.
  10. kohaselt oli hageja palgaks määratud 6000 krooni kuus. 1

(7)Hageja saatis
  1. juunil 2002 kostja aadressil avalduse töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Töölepingu lõpetamise päeval ei viibinud hageja tööandja peakontoris Tallinnas. Kuni
  2. juunini 2002 ei olnud hageja tööl haiguse tõttu. Hageja sai
  3. juulil 2002 tööandjalt posti teel kätte tööraamatu, milles olid kõik kanneteks ettenähtud lahtrid täidetud. Kaks viimast kannet olid tehtud tööle võtmise kohta töölepingu nr 105 alusel ning selle lõpetamise kohta. Andmed töölepingu nr 108/98 alusel töölevõtmise ja selle töölepingu lõpetamise kohta puudusid. Märge lõpetamise kohta puudub ka töölepingus nr 108/98 endas. Hageja korduvatele suulistele järelpärimistele anda välja tööraamat ja tööleping nr 108/98, milles on märge selle lõpetamise kohta, tööandja ei reageerinud. Hageja
  4. juuni 2004 kirjalikule järelpärimisele tööraamatu väljaandmise kohta vastas tööandja
  5. juuli 2004 kirjas nr 1-8-2/399, et tööraamat saadeti hagejale
  6. juulil 2002 ning tööraamatut puudutavates küsimustes peab hageja pöörduma uue tööandja poole. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus
  7. oktoobri 1997 töölepingu nr 105 ja
  8. veebruari 1998 töölepingu nr 108/98 lõpetamisel lõpparve väljamaksmise, kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitise maksmise, tööraamatu vormistamise ja tööraamatu väljaandmise osas seadust. Hageja leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 428 489 krooni vastavalt hagiavaldusele lisatud arvestusele. Kostja ei ole teinud töölepingusse kannet lepingu lõpetamise aluse kohta, viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, töölepingu lõpetamise päeva ning töötajale hüvituse maksmise kohta. Hageja väitel oli töölepingu lõpetamise päevaks
  9. juuli
  10. Kostja ei ole teinud tööraamatusse kannet töölepingu lõpetamise kohta koos viitega töölepingu lõpetamise kuupäevale. Kostja ei ole lisanud tööraamatusse vahelehte ja seetõttu puuduvad tööraamatus kanded hageja töölevõtmise kohta töölepingu nr 108/98 alusel ning kanne selle lepingu lõpetamise kohta. Töölepingu lõpetamise vormistamine toimus Tallinnas, kuigi hageja töökohaks oli Narva filiaal. Tööleping lõpetati ilma hageja juuresolekuta ning vaatamata sellele, et tööraamatut oli hagejale võimalik kätte anda Narva filiaali kaudu, ei teatanud kostja hagejale tööraamatu kättesaamise vajalikkusest. Hageja pöördus nõuetega kostja vastu Ida-Virumaa töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni
  11. augusti 2005 otsusega jäeti hageja nõuded rahuldamata. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 428 489 krooni. Hageja arvestuse kohaselt kuuluvad seoses seaduserikkumisega
  12. oktoobri 1997 töölepingu nr 105 ja
  13. veebruari 1998 töölepingu nr 108/98 lõpetamisel kostjalt välja mõistmisele järgmised summad: 1) töötasu ühe tööpäeva eest 350 krooni (palk 7000 krooni / 20 tööpäeva); 2) hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 4783 krooni (44 000 krooni / 184 päeva x 20 kalendripäeva); 3) 410 356 krooni (37 750 krooni / 108 tööpäeva x 1174 päeva – periood
  14. juuni 2002 kuni
  15. september 2005); 4) lõpparvega viivitamise eest 7000 krooni (arvestus teostati osade kaupa:
  16. juunil 2002,
  17. juulil 2002 20-päevase kasutamata puhkuse eest ning ühe tööpäeva eest on lõpparve senini saamata); 5) lõpparvega viivitamise eest 6000 krooni (tööleping nr 105 oli sõlmitud
  18. oktoobril 1997 ja lõpetatud
  19. veebruaril 1998, hüvitis kasutamata puhkuse eest oli arvestatud ja saadud alles 2002 aastal). Kokku – 428 489 krooni. 2
(7)Hageja tõendid Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: tööleping nr 108/98 (t.l.3-5); tööleping nr 105 (t.l.-6-9); tööraamatu koopia (t.l.-10,11); väljamõistmisele kuuluvate summade arvestus (t.l.-12); töövaidluskomisjoni
  1. augusti 2005 otsus (t.l.-13-15); Tallinna Äripanga AS vastus
  2. maist 2004 nr 1-8-2/286 (t.l.-16); Tallinna Äripanga AS vastus
  3. juulist 2004 nr 1-8-2/399 (t.l.-16). Kostja vastus Kohtule
  4. novembril 2005 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja jääb töövaidluskomisjonis esitatud aegumise kohaldamise taotluse juurde. Kostja taotleb aegumise kohaldamist, kuna hageja ei ole oma nõudeid esitanud töövaidlusorganile tähtaegselt. Kostja väitel oli hageja jaoks töölepingu lõpetamise õigsusest tulenevate nõuete esitamise tähtaeg on üks kuu ja muude nõuete esitamise tähtaeg neli kuud alates töölepingu nr 105 lõpetamisest
  5. veebruaril 1998 ja töölepingu nr 108/98 lõpetamisest
  6. juunil
  7. Hageja esitas nõuded kostja vastu töövaidluskomisjonile alles
  8. juunil
  9. Kostja palub kohaldada aegumist ja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja tõendid Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: hageja avaldus töölepingu lõpetamiseks (t.l.-30,31); hageja
  10. juuni 2005 avaldus töövaidluskomisjonile (t.l.32,33); hageja
  11. oktoobri 2001 puhkuseavaldus (t.l.-34); käskkiri nr 108-k
  12. oktoobrist 2001 (t.l.-35); käskkiri nr 090-k
  13. augustist 2000 (t.l.-36); hageja puhkuseavaldus
  14. augustist 2000 (t.l.-37); hageja
  15. juuli 2002 avaldus tööraamatu postiga saatmiseks (t.l.-38). Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses toodud nõuete juurde. Ühe tööpäeva eest palga nõude esitamise osas selgitab hageja, et tema viimaseks tööpäevaks tuleb lugeda
  16. juuni
  17. Tööleping on lõpetatud
  18. juunil
  19. Hageja väitel viibis ta
  20. juunil 2002 haiguslehel ja puudus töölt haiguse tõttu. Tulles
  21. juunil 2002 tööle, ei lubatud hagejal asuda tööülesandeid täitma. Hageja on seisukohal, et käskkiri töölepingu lõpetamise kohta
  22. juunil 2002 on ebaseaduslik. Hageja võttis omaks, et ta on tööraamatu kätte saanud. Kostja jäi hagiavalduse vastuses esitatud vastuväidete juurde. Kostja palub kohaldada kõikide hageja nõuete osas aegumist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel oli
  23. oktoobril 1997 sõlmitud tööleping nr
  24. Nimetatud tööleping lõpetati
  25. veebruaril 1998 poolte kokkuleppel. Tööleping nr 108/98 sõlmiti poolte vahel
  26. veebruaril 1998 ja lõpetati
  27. juunil 2002 poolte kokkuleppel. Tööraamatu sai hageja kätte
  28. juulil
  29. Hageja leidis, et kostja kui tööandja on töölepingu lõpetamisel olulisel määral rikkunud seaduse nõudeid. 3
(7)Hageja esitas
  1. juunil 2005 töövaidluse lahendamiseks avalduse Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva töövaidluskomisjonile. Kostja esitas töövaidluskomisjonile taotluse kohaldada hageja nõuetele aegumist. Töövaidluskomisjoni
  2. augusti 2005 otsusega jäeti hageja avaldus rahuldamata. Vastuses hagiavaldusele taotleb kostja aegumise kohaldamist kõikidele hageja nõuetele, kuna hageja ei ole oma nõudeid esitanud töövaidlusorganile tähtaegselt. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  3. veebruari 2007 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 on Riigikohus asunud seisukohale, et „vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid“. Kostja on esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks ning seega puudub kohtul vajadus tuvastada nõuete olemasolu, hinnata poolte väiteid, vastuväiteid ning nende tõendamiseks esitatud tõendeid. Kohtul tuleb esmajärjekorras tuvastada asjaolud, millele tuginedes leiab kinnitust, et hageja väidetavad nõuded on aegunud. Kohaldatav seadus Õigussuhtele kohaldatakse õigussuhte tekkimise aja seadust. Tööleping nr 105 sõlmiti poolte vahel
  4. oktoobril
  5. Töövaidluse lahendamisel kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS)
  6. veebruaril 1997 jõustunud redaktsioon, mis kehtis ka töölepingu nr 105 lõpetamise ajal
  7. veebruaril 1998, ning individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS)
  8. septembrist 1996 kuni
  9. aprillini 2000 kehtinud redaktsioon. Tööleping nr 108/98 sõlmiti poolte vahel
  10. veebruaril
  11. Sõlmimise ajal kehtis TLS
  12. veebruaril 1997 jõustunud redaktsioon ning ITVS
  13. septembril 1996 jõustunud redaktsioon. Töölepingu lõpetamise ajaks
  14. juunil 2002 olid jõustunud TLS kui ka ITVS uued redaktsioonid. ITVS
  15. septembril 1996 jõustunud redaktsiooni § 6 lg 1 ja lg 2 kohaselt, töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi
  16. lõikes ettenähtud juhul. Töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu. ITVS
  17. aprillil 2000 jõustunud redaktsiooni § 6 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi
  18. ja
  19. lõikes ettenähtud juhul. Töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu. Palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Kohus tuvastas, et poolte vahel
  20. veebruaril 1998 sõlmitud töölepingu nr 108/98 kehtivuse ajal esines seaduses vastuolu. ITVS
  21. septembril 1996 jõustunud redaktsioon annab palga maksmise nõude töövaidlusorganile esitamise tähtajaks üldise tähtaja neli kuud,
  22. aprillil 2000 jõustunud redaktsioon aga kolm aastat. Õiguse üldpõhimõtte kohaselt, kui võetakse vastu uus õigusnorm või muudetakse olemasolevat ja soovitakse uuele normile anda tagasiulatuvat jõudu juba tekkinud õigussuhetele, asjaoludele või toimingutele, tuleb seadusandja sellelaadne soov väljendada vastava seaduse rakendussätetes. Seadusandja ei ole rakendussätetes andnud tagasiulatuvat jõudu ITVS uuele redaktsioonile Lähtuvalt TLS § 17, sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsaim. 4
(7)Kohus leiab, et
  1. veebruaril 1998 sõlmitud töölepingu nr 108/98 osas tuleb kohaldada töötajale soodsamat sätet, mis sisaldub ITVS
  2. aprillil 2000 jõustunud redaktsioonis. TLS
  3. veebruaril 1997 jõustunud redaktsioonis ning sellele järgnenud redaktsioonides vastuolusid töövaidlusorganisse pöördumise tähtaegade osas ei esine. Seega tuleb TLS osas kohaldada töölepingu sõlmimise aja seadust. Nõuete aegumine Vastavalt TLS § 143 lg 1 ja lg 2, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. ITVS
  4. aprillil 2000 jõustunud redaktsiooni § 6 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi
  5. ja
  6. lõikes ettenähtud juhul. Töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu. Palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Aegumise kohaldamiseks tuleb kohtul leida vastus küsimusele, millal hageja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest ning kas nõuete esitamise tähtaeg on möödunud. Töölepingu nr 105 osas tuvastas kohus, et töölepingusse (t.l.-6-9) on lõpetamise kohta tehtud kanded, millest selgub, et tööleping on lõpetatud
  7. veebruaril 1998 TLS § 76 alusel ning töötajale makstakse (on makstud) kompensatsiooni kasutamata jäänud puhkuse eest 9 kalendripäeva ulatuses. Alla on kirjutanud tööandja esindaja ja töötaja. Puhkuseseaduse (PuS) § 25 kohaselt, töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. TLS § 74 lg 2 kohaselt, tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Hageja on töölepingule alla kirjutanud ning ka hagiavalduses kinnitab, et tööleping nr 105 lõpetati
  8. veebruaril
  9. Juhul kui tööandja oleks hageja õigusi töölepingu lõpetamise osas rikkunud ja jätnud maksmata lõpparve, sealhulgas hüvitise saamata jäänud puhkuse eest, või oleks maksnud lõpparve nõutavast vähemal määral või oleks tööraamatu jätnud kätte andmata, oleks hageja pidanud sellest teadma. Kohus jõuab järeldusele, et poolte vahel
  10. oktoobril 1997 sõlmitud töölepingu nr 105 osas tuleb töövaidlusorganisse pöördumise tähtaja alguseks lugeda töölepingu lõpetamise päeva
  11. veebruar
  12. Lähtuvalt ITVS § 7 lg 1 ja lg 2, nõude esitamise tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Aastates, kuudes või nädalates arvutatavad tähtajad töösuhetes lõpevad viimase aasta, kuu või nädala vastaval päeval. Kui tähtaeg on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, lõpeb tähtaeg ajavahemiku viimasel päeval. Kui tähtaeg on määratud teatud 5
(7)kuupäevaga või sündmuse toimumisega, lõpeb tähtaeg sellel kuupäeval või sündmuse toimumise päeval. Tähtaeg neli kuud töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni pöördumiseks möödus seega
  1. juunil
  2. Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile
  3. juunil 2005 (t.l.-32), so ligikaudu 7 aastat peale tähtaja möödumist. Kohus leiab, et poolte vahel
  4. oktoobril 1997 sõlmitud töölepingust nr 105 tulenevate nõuete osas on võimalik kohaldada aegumist. Töölepingu nr 108/98 osas tuvastas kohus, et lepingusse lõpetamise osas kandeid tehtud ei ole. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tööraamatu sai ta kätte posti teel
  5. juulil
  6. Tööraamatusse on kantud töölepingu lõpetamise kuupäev
  7. juuni 2002 (t.l.-11). Seega pidi hageja olema alates
  8. juulist 2002 teadlik, et temaga sõlmitud tööleping on lõpetatud
  9. juunil 2002 ning tal oli õigus saada töölepingu lõpetamise kuupäeval kätte ka lõpparve ja tööraamat. Kohus jõuab järeldusele, et poolte vahel
  10. veebruaril 1998 sõlmitud töölepingu nr 108/98 osas tuleb töövaidlusorganisse pöördumise tähtaja alguseks lugeda tööraamatu kättesaamise kuupäeva
  11. juuli
  12. Tähtaeg neli kuud töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni pöördumiseks möödus seega
  13. novembril
  14. Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile
  15. juunil 2005 (t.l.-32), so ligikaudu 2,5 aastat peale tähtaja möödumist. Kohus leiab, et poolte vahel
  16. veebruaril 1998 sõlmitud töölepingust nr 108/98 tulenevate nõuete osas on võimalik kohaldada aegumist. ITVS § 8 lg 2, töövaidlusorgan kohaldab aegumist ainult huvitatud poole nõudel, mis peab olema esitatud enne asja sisulise arutamise algust. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-39-02 lahendis leidnud, et „töötaja nõuetele aegumise kohaldamise taotluse peab tööandja esitama töövaidluskomisjonis enne asja sisulise arutamise algust“. Töövaidluskomisjoni
  17. augusti 2005 otsusest (t.l.-13-15) selgub, et kostja on esitanud aegumise kohaldamise taotluse töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjon rahuldas taotluse osaliselt. Kostja esitas kohtule taotluse hageja nõuete osas aegumise kohaldamiseks vastuses hagiavaldusele. Kohus on tuvastatud, et hageja nõuded hüvitise saamiseks kasutamata jäänud puhkuse eest ja hüvitise saamiseks lõpparvega viivitamise ning tööraamatu väljaandmisega viivitamise aja eest keskmise palga nõudes on aegunud ning hagi tuleb nende nõuete osas jätta rahuldamata. Erandi moodustab palga nõue ühe tööpäeva eest summas 350 krooni, mille aegumistähtaeg on 3 aastat. Palga nõue on esitatud töövaidlusorganile tähtaegselt ning sellele ei ole võimalik kohaldada aegumist. Palga nõue Hageja väitel tuleb tema viimaseks tööpäevaks lugeda
  18. juuni 2002 ning sellest tulenevalt on tal saamata jäänud ühe päeva eest palk summas 350 krooni. Kostja vormistas töölepingu nr 108/98 lõpetamise
  19. juunist
  20. Hageja selgituste kohaselt viibis ta
  21. juunil 2002 töövõimetuslehel. Töökohta saabus ta
  22. juunil 2002, kuid tööülesandeid ei võimaldatud tal täitma asuda, kuna väidetavalt oli tööleping temaga lõpetatud. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine
  23. juunist 2002 oli ebaseaduslik. 6
(7)Kostja esitas vastuväite, et hageja nõue on alusetu. Kostja väitel lõppes tööleping hagejaga
  1. juunil 2002 ning seega ei ole hagejal õigus nõuda töötasu
  2. juuni 2002 tööpäeva eest. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Hageja tööraamatu koopiast (t.l.-11) selgub, et tööleping hagejaga on lõpetatud
  3. juunil
  4. Hageja töölepingu lõpetamist töövaidlusorganis vaidlustanud ei ole. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses (t.l.-32) hageja töölepingu lõpetamise osas nõuet ei esitanud. Kuna hageja seaduses sätestatud korras töölepingu lõpetamise kuupäeva vaidlustanud ei ole, tuleb töölepingu nr 108/98 lõpetamise kuupäevaks lugeda tööraamatu kande järgi
  5. juuni
  6. Palgaseaduse (PaS) § 2 lg 1 kohaselt, palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse või kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Hageja viibimine
  7. juunil 2002 oma endisel töökohal peale töölepingu lõpetamist ei anna alust nõuda selle päeva eest palga maksmist. Kohus leiab, et hageja nõue ühe päeva eest 350 krooni töötasu väljamõistmiseks on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus jõudis järeldusele, et hageja nõuded hüvitise saamiseks kasutamata jäänud puhkuse eest, hüvitise saamiseks lõpparvega viivitamise eest ja tööraamatu väljaandmisega viivitamise aja eest keskmise palga nõudes on aegunud ning nõue ühe päeva eest 350 krooni töötasu väljamõistmiseks on alusetu. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne
  8. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
  9. septembril 2005 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne
  10. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt enne
  11. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Kohus jättis hagi kõigi nõuete osas rahuldamata. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda. Iris Kangur Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.