lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi tema taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte kostjale isiklikult allkirja vastu.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Asjas on leidnud tuvastamist, et pooled sõlmisid 20.juunil 2005.a. liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr L-303190 (tl 4) ja 22.juunil 2005.a. kliendilepingu nr 3878996 (tl 5), mille alusel osutas hageja kostjale lepingus määratud teenust ning kostja kohustus tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Lepingu lahutamatuks lisaks on tüüptingimused (tl 9-21). Teenustega seonduvad tasud kohustus kostja tasuma hageja poolt esitatud arvetele vastavalt (tl 6-8). Hageja poolt kostjale esitatud arved on kostjal tasumata hagiavalduse esitamise seisuga põhivõlgnevuse osas summas 703.50 krooni. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid tasunud ning seega ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil, mistõttu on hageja nõue VÕS § 108 lg 1 alusel põhjendatud. VÕS § 628 lg 1 kohaselt juhul, kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvutanud viivised lähtuvalt VÕS § 113 lg-st 1 ning tüüptingimuste p-s 5.6 tulenevas määras, s.o 0,2 % päevas tähtaegselt laekumata summalt, arvestades viivist 1615.24 krooni. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja viivist põhinõudest väiksemas ulatuses, s.o. 702.50 krooni.
lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja.
lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse kohaselt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250.00 krooni ja õigusabikulu 414.77 krooni.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.